Abaı Qunanbaevtyń «Masǵut» poemasyna satylaı keshendi taldaý

Abaı Qunanbaevtyń «Masǵut» poemasyna satylaı keshendi taldaý

Kirispe

Abaı Qunanbaev – qazaq ádebıetiniń uly aqyny, oıshyly jáne aǵartýshysy. Onyń shyǵarmalary qazaq halqynyń rýhanı, mádenı jáne áleýmettik máselelerin tereńinen qozǵaıdy. «Masǵut» poemasy – Abaıdyń fılosofıalyq jáne adamgershilik taqyryptardy qamtıtyn kórnekti týyndysy. Bul poemada adam ómiriniń máni, izgilik pen zulymdyq arasyndaǵy kúres máseleleri sýrettelgen.

Taqyryby

Poemanyń basty taqyryby – adamgershilik, ómirdiń máni men adamnyń óz jolyn tabýy. Abaı «Masǵut» arqyly adamgershilik pen rýhanı izdenisti, ómirdiń mánin túsinýge shaqyrady.

Ideıasy

Poemanyń negizgi ıdeıasy – adamnyń ishki dúnıesin jetildirý, izgilikke umtylý jáne ómirde durys joldy tańdaý. Masǵuttyń beınesi arqyly Abaı adamgershilik qundylyqtardy, adamnyń ózin-ózi taný men jetildirý jolyndaǵy kúresin kórsetedi.

Basty keıipkerler

  1. Masǵut – poemanyń basty keıipkeri, izgilik pen ádildik jolynda júrgen adam. Onyń izdenisi arqyly Abaı adamgershilik jáne rýhanı qundylyqtardy ashady.
  2. Ǵajaıyp aǵashtar – poemada kezdesetin sımvoldyq elementter, olar ómirdiń ártúrli joldaryn beıneleıdi. Masǵut osy aǵashtardan jemis alyp, ómirdiń mánin izdeıdi.

Sújeti

Poemanyń sújeti Masǵuttyń ǵajaıyp aǵashtardan tańdaý jasap, ómirdiń mánin izdeýimen órbıdi. Masǵut árbir aǵashtyń jemisin tańdap, ártúrli joldardy baıqap kóredi. Ol izgilik pen ádildik jolynda kúresip, ómirdiń mánin tabýǵa umtylady. Poemanyń sońynda Masǵut óziniń tańdaýynyń durys ekenin túsinip, rýhanı jetilýge jetedi.

Taldaý

  1. Kórkemdik quraldary: Poemada metafora, sımvolıka, epıtet, teńeý sıaqty kórkemdik quraldar keńinen qoldanylǵan. Abaı árbir detal arqyly adamnyń ishki sezimderin, rýhanı izdenisin tereń ári áserli sýretteıdi.
  2. Fılosofıalyq turǵydan: Poemada ómirdiń máni, izgilik pen zulymdyq máseleleri fılosofıalyq turǵydan talqylanady. Abaı adam ómirindegi mańyzdy suraqtardy kóterip, olarǵa jaýap izdeıdi.
  3. Áleýmettik aspekti: Masǵuttyń izdenisi arqyly Abaı qoǵamdaǵy ádiletsizdik, adamgershilik qundylyqtardyń quldyraýy sıaqty máselelerdi kórsetedi. Ol adamdy rýhanı jetilýge, ádildikke, izgilikke shaqyrady.

Qorytyndy

Abaı Qunanbaevtyń «Masǵut» poemasy – qazaq ádebıetiniń mańyzdy týyndylarynyń biri. Poemanyń taqyryby, ıdeıasy jáne kórkemdik quraldary arqyly Abaı adamgershilik, rýhanı izdenis pen ómirdiń mánin tereń ári áserli beınelegen. Bul poema qazaq halqynyń rýhanı murasyn baıytyp, ulttyq sana-sezimdi oıatýǵa baǵyttalǵan.

You Might Also Like