InfoHub Logo

Adamgershilik - bul ár adamnyń ishki moraldyq qasıetterin, jaqsy minez-qulyq normalaryn beıneleıtin túsinik. Adamgershilik týraly maqal-mátelder ártúrli mádenıetterde kezdesedi jáne olar adamdardyń minez-qulqy, ózara qarym-qatynasy jáne ómirlik qundylyqtary týraly tereń oılardy bildiredi. Mine, keıbir maqal-mátelder mysaly:

1. "Adamnyń adamgershiligi - asyl qazyna."
2. "Sóziń - sóz, isiń - kisi."
3. "Jaqsy adamnyń joly aqyryn, biraq tú

zý."
4. "Adamgershilik altynnan qymbat."
5. "Jaqsy sóz - jarym yrys, jaman sóz - jarym qazyq."
6. "Meıirimdi júrek - adamgershiliktiń otany."
7. "Til - kóńildiń kilti, adamgershilik - baqyttyń kilti."
8. "Adamgershiliktiń kózi - qaıyrymdylyqta."
9. "Bilimdiniń basy ıilgen, adamgershiliktiń basy bıik."
10. "Qurmet - adamgershiliktiń kórki, syılastyq - dosyńnyń qorǵany."

Adamgershilik týraly maqal-mátelder:

-Adamgershilik abyroı alyp beredi.

- Adamgershilik belgisi - 

Iilip sálem bergeni.

Shyn dostyqtyń belgisi -

Kóp keshikpeı kelgeni.

- Adamgershilik opalyqqa turaqtaıdy.

- Adamǵa adam aq nıetimen jaq,

Qara nıetimen jat.

-Adamdyq ardan aıyrylǵansha,

Ardaqty jannan aıyryl.

- Adamdyqtan úlken at joq, 

Nadandyqtan úlken dat joq.

- Adamdy turar adam qyp

Aq júrek pen adaldyq.

- Adamdy tarlyq shynyqtyrady,

Adamgershilikti barlyq umyttyrady.

Adaldyq — ardyń isi.
***
Adaldyq júrgen jerde, adamdyq júredi.
***
Qulan óz qaǵynan ózi jerimes.
***
Ala jipti attamaǵanńyń abyroıy bıik.
***
Asyldyń biri — adaldyq.
***
Arqandy at qazyǵyna oralar.
***
Júz som aqshań bolǵansha,
Júz joldasyń bolsyn.
***
Jaman týǵanyń bolǵansha,
Jaqsy joldasyń bolsyn.
***
Dosy kópti jaý almaıdy,
Aqyly kópti daý almaıdy.
***
Joldastyń myńyn alma, birin al
***
Dos bergeniniń túsine qarama.
***
Dosyń aýyrsa, yńqylda.
***
Dos dosqa jalynsa,
Dostyń kóńili alynady.
***
Dos, dosqa zyıanker emes,
Zyıanker bolsa, dos emes.
***
Soımasymdy soıamyn,
Súıgenimniń kóńili úshin.
***
Joldas, joldasqa qıanat etken ońbas.
***
Eski dos kelgende,
Jańa dostyń kózinen jas shyǵady.
***
Joldasyńnyń joǵyn qaras:
Tabylsa joǵyna jaqsy,
Tabylmasa kóńiline jaqsy.
***
Kisimen dos bolma, dos bolsań,
Qımasyna kóńil salma.
***
Dospen dos bolǵanǵa shattan,
Dushpanmen dos bolǵannan saqtan.
***
Dosqa kelseń bosqa kelme.
***
Táýir kórgen dosyńa,
Táýir kórgen malyń ber.
Kóre-kóre súıinsin;
Jaman kóregen dosyńa,
Jaman kórgen malyń ber,
Kóre-kóre kúıinsin.
***
Dos basqa qarar,
Dushpan aıaqqa qarar.
***
Dos syrtyńnan maqtar,
Dushpan kózińe maqtar.
***
Mal kóterer ólimdi,
Dos kóterer kóńildi.
***
Qajymaly myń joldas, joqpen teń,
Janyn qıǵan bir joldas, kóppen teń.
***
Joldasyń soqyr bolsa,
Bir kózińdi qysyp otyr.
***
Alystaǵy dushpannan,
Ańdyp júrgen dos jaman.
***
Az qaıǵyny as basady,
Kóp qaıǵyny dos basady.
***
Et bergendeı dosyń bolsyn,
Jer bergendeı qosyń bolsyn.
***
Dos jylatyp aıtar,
Dushpan kúldirip aıtar.
***
Dosqa at berme,
At berseń, jaı júr deme.
***
Dostyń kóńili bir atym nasybaıdan qalady.
***
Aıtýly dostyń maly bir,
Kemedeginiń jany bir.
***
Súıek tamyr súıenisip kún kóredi,
Aýyz tamyr aıtysyp artyǵyn alady.
***
Eki jasty qosqannyń saýaby bar,
Dos arasyn ashqannyń obaly bar.
***
Eki kisi qaǵyssa,
Bir kisige oryn bar.
***
Eki aıaqtydan qurdas tatý,
Tórt aıaqtydan bota tatý.
***
Dosyńa ótirik aıtpa,
Dushpanyńa syryńdy aıtpa.
***
Bolymsyzdan úlgi shyqpas,
Kóńilsizden kúlki shyqpas.
***
Jaqsy kórer tamyrdyń,
Atyn alma, taıyn al.
***
Jartyny jaryp jegen
Tatýlyqtyń belgisi.
***
Kózden ketse, kóńilden ketedi.
***
Kıim kiri jýsa ketedi,
Kóńil kiri aıtsa ketedi.
***
Aýyz ashsa, syr kórinedi,
Esik ashsa tór kórinedi.
***
Kóńil — qazy, kóz — tarazy.
***
Qoryqqan men qýanǵan birdeı.
***
Kóńil — sózdiń sandyǵy.
***
Kóz — bulaq,
Kóńil — synap.
***
Adam qulaqtan azady,
Kóńilden semiredi.
***
Arymaq, semirmek kóńilden.
***
Kóńil jetse bári jeter.
***
Kisiniń kózine kóziń tússe, meıirimi túsedi.
***
Aqyldy maqtansa, isti tyndyrar,
Aqylsyz maqtansa, aıaǵyn syndyrar.
***
Adamnyń ózi jetpegen jerge sózi jetedi.
***
Jigit joldasynan belgili.
***
Aqpeıildiń aty arymaıdy,
Tony tozbaıdy.
***
Ózi zordyń ıyǵy da zor.
***
Keń peıildi kem bolmas.
***
Jasyńda qyljyń bolsań,
Qartaıǵanda myljyń bolarsyń.
***
Sanasyzǵa san aıtsań da bolmaıdy.
***
Eser aqyly tústen keıin kiredi.
***
Sarańnyń óz maly ózine buıyrmas.
***
Aýrý ketedi, minez ketpeıdi.
***
Jyǵylǵan súringenge kúledi.
***
Jyrtyq tesikke kúledi.
***
Basqa tússe, baspaqshyl.
***
Aqymaqtyń sózi aqaý tatyr.
***
Aqymaq buzýǵa bar,
Túzeýge joq.
***
Aqyly azdyń azaby kóp.
***
Aqymaqtyń úlken-kishisi bolmaıdy.
***
Ańqaý bóri qoı úrkitedi,
Aqylsyz adam el úrkitedi.
***
Aqyldyǵa ısharat,
Aqymaqqa taıaq.
***
Aqyly joqtyń armany joq.
Bermestiń úıinde besti qymyz turady.
***
Ymdy bilmegen, dymdy bilmeıdi.
***
Túlkiniń qyzyldyǵy ózine sor.
***
Eki kemeniń quıryǵyn ustaǵan sýǵa keter.
***
Uıalmaǵan buıyrmaǵannan tatar.
***
Jaýjumyr jaqsy bolsa,
Itke tastar ma edi.
***
Mal kedeıliginen, aqyl kedeıligi jaman.
***
Ashýlynyń aldynda turma.
***
Ańqaý ańdamaıdy,
Áńgi tyńdamaıdy.
***
Basta myı joq bolsa,
Eki aıaqqa kúsh túser.
***
Aýzynda ázili joqtyń,
Qolynda masqarasy bar.
***
Peıili jamanǵa pále jolyǵady.
***
Kópsingen azǵa jegizer.
***
Urynshaq at aryq bolar,
Kóńilshek jigit jarly bolar.
***
Kúnshildiń kúni qarań.
***
Aramzanyń quıryǵy bir-aq tutam.
***
Kók dolydan dáý peri qashypty.
***
Óziniń túıedeı minin kórmeı,
Bireýdiń túımedeı minin kórer.
***
Ózim bilem órge aparmas.
***
Aqyly joq basqa, adyraıǵan kóz bitedi.
Dýasy joq aýyzǵa, sýdyraǵan sóz bitedi.
***
Azdy almaǵan, kópten qur qalady.
***
Bermestiń syltaýy kóp.
Ataly sózge arsyz talasady.
***
Shyn jomart joqtyǵyn bildirmes.
***
Aqkóńilden aramdyq shyqpas,
Aramdyq shyqsa da jamandyq shyqpas.
***
Óz aqylyn shamalaǵan qor bolmas.
***
Sypaıy syryn jasyrmaıdy.
***
Sypaıyny úıde kórme, túzde kór.
***
Arǵymaqtyń belgisi,
Az ottar da kógi jýsar.
Asyl jigit belgisi,
Az sóıler de kóp tyńdar.
***
Kúlme dosyńa, keler basyńa.
***
Kózine qarama, sózine qara.
***
Keń bolsań kem bolmaısyń.
***
Bastan qulaq sadaǵa.
***
Aqyldynyń aldymen júr,
Aqymaqtyń artymen júr.
***
Túsi ıgiden túńilme.
***
Dos jylata aıtar,
Dushpan kúldire aıtar.
***
Arly aryna qarasa,
Arsyz jeńdim deıdi.
***
Jamandyq jaqyn, jaqsylyq alys.
***
Jamandyqty kóp qýsań,
Qutylmas pále jolyǵar,
Jaqsylyqty kóp qýsań,
Baq-áýletiń molyǵar.
***
Jaqsylyq aǵash basynda,
Jamandyq aıaq astynda.
***
Jas-jastyń tilegi bir,
Jibektiń túıini bir.
***
Qoly jetpegen kárip.
***
Dosyńnan túıe surasań,
Uıalǵanynan bıe berer.
***
Teńin tapsa, tegin ber.
***
Ásire qyzyl tez ońar.
***
Tentek shoqpar jınar.
***
Bet kórse, júz uıalady.
***
«Siz» degen ádep,
«Biz» degen kómek.
***
Aıtpasa júrekten ketedi,
Tartpasa bilekten ketedi.
***
Syılasań, syı kórersiń.
***
Ashý aryndaıdy,
Aqyl sońynan aıandaıdy.
***
Ashý turǵan jerde, aqyl turmas.
***
Qutyrǵannan qutylǵan.
***
Kórgennen kóz aqy alady.
***
Aýrýdan ádet jaman.
***
Aqyldan ashý kóp bolsa, aqyl keter,
Ashýdan aqyl kóp bolsa, ashý ne eter.
***
Sýdyń túbin shym bekiter,
Daýdyń túbin qyz bekiter.
***
It degenge ashýlanyp,
Kúshik deseń kúledi.
***
Kókirek baıǵus tekirek qaǵar.
***
Jyǵylǵan kúreske toımas.
***
Betiń qısyq bolsa, aınaǵa ókpeleme.
***
Mal shópke, adam sózge toqtaıdy.
***
Óli býranyń basymen,
Tiri atandy qorqytady.
***
Búlingen elden búldirgi alma.
***
Darıa janynan qudyq qazba.
***
Bermes astan dámetpe.
***
Asy bar aıaqtan attama.
***
Aıaz álińdi bil,
Qumyrsqa jolyńdy bil.
***
Qoıa jeseń, qoı qalar.
Tarta jeseń, taı qalar.
***
Jylaǵandy surama, kúlgendi sura.
***
Kirmeı turyp, shyǵaryńdy oıla.
***
Sý ishken qudyǵyna túkirme.
***
Syrtyn kórip ishinen túńilme.
***
Áziliń jarassa, atańmen oına.
***
Qart kelse asqa,
Jas kelse iske.
***
Jaqsy kisiniń ashýy,
Jibek oramal kepkenshe.
***
Bireýge dep kór qazba,
Óziń túsersiń.
***
Baramyn dep aspa,
Joqpyn dep saspa.
***
Qanaǵat qylsań, qarnyń toq.
***
Jarly bolsań da, arly bol.
***
Ótirik aıtyp jaǵynǵansha,
Shynyńdy aıtyp jalyn.
***
Býynsyz jerge pyshaq urma.
***
Kekshil bolma, kópshil bol.
***
Bermegendi berip uıalt.
***
Burynǵy istiń basynda bolmasań,
Sońǵy istiń qasynda bol.
***
Ázil aıtsań da ,ádil aıt.
***
Qaıtyp keler esikti qatty serippe.
***
Bireý zábir etse, sen sabyr et.
***
Turlaýsyz sert turpaıy múshe tárizdi.
***
Sabyn kirdi ashady,
Sabyrsyz syrdy ashady.
***
Eserdiń toby ekeýge jetpeı tozar,
Ezdiń qaıraty jaý ketkende qozar.
***
Aqyldynyń belgisi baıysa aspaıdy,
Dárejesine taspaıdy.
***
Ótirik te, shyn da aýyzdan shyǵady: aıyrmasy aıtylýynda emes, maǵynasynda.
***
Óziń kótermeıtin sózdi basqaǵa aıtpa.
***
Ózindi óziń syılamasań,
Ózgeden syı dámetpe.
***
Nársizge nazyndy aıtpa, saǵyń synady.
Nárlige ısharat etseń, aıtpaı uǵady.
***
Ozbyr olja úshin óledi,
Kúnshil kúndeýmen búledi.
***
Sýdyń jolyn qum boger,
Erdiń jolyn sum bóger.
***
Tymyryq bolsa er ońbas,
Tońǵa jatsa mal ońbas.
***
Aqyl — jas ulannan,
Júırik — taı qunannan.
***
Oınap sóıleseń de,
Oılap sóıle.
***
Oıyn sózge shyn tóre.
***
Oı oılasań, teń oıla.
***
Aqyldassań sheshersiń,
Aqyldaspasań kem kesersiń.

Bul maqal-mátelder adamdarǵa olardyń ómirinde adamgershilik qasıetterdiń mańyzdylyǵyn eske salady jáne olardyń qoǵamda qalaı ómir súrýi tıis ekenin beıneleıdi. Adamgershilik qasıetter - bul tek qana jeke minezdiń bir bóligi ǵana emes, sonymen qatar ózgelerge degen qurmetti, syılastyqty jáne meıirimdilikti qamtıtyn qoǵamdyq mádenıettiń negizgi bóligi bolyp tabylady.