Ana tili týraly maqal mátelder jınaǵy 3 synyp

Ana tili týraly birneshe maqal-mátelder:

Tilińdi súıseń – elińdi súıgensiń. – Bul maqal ana tiline degen qurmettiń elge degen qurmetpen baılanysty ekenin bildiredi.

Tilsiz halyq – tamyrsyz aǵash. – Tilin joǵaltqan halyqtyń ózdiginen damyp, órken jaıýy qıyn ekenin eskertedi.

Ana tili – aryń bulttaı, ana súti baldaı. – Bul maqal ana tiliniń adamǵa qanshalyqty qymbat jáne jaqyn ekenin aıtady.

Tili joqtyń tirligi joq. – Tiliniń mańyzdylyǵyn atap, onyń qoǵamdaǵy ornyn basa kórsetedi.

Til – halyqtyń jany. – Bul maqal halyqtyń rýhanı baılyǵy men kúsh-qýatynyń tilde ekenin kórsetedi.

Tilińdi bilmeseń, tegińdi bilmeısiń. – Til arqyly ǵana óz tarıhyńyz ben mádenıetińizdi tolyq túsine alatynyńyzdy bildiredi.

Tili bardyń – ili bar. – Bul maqal tildiń adamnyń ómirdegi mańyzdy rólin basa kórsetedi.

Anam bergen týǵan tilim,
Atam bergen qural tilim.

 

Ana súti boı ósiredi,
Ana tili oı ósiredi.

 

Ana tiliń alpys tilge tatıdy.

 

Árbir halyq óziniń ana tilinde ǵana baqytty.

 

Ana tili – bárimizdiń anamyz,
Óıtkeni ol – ultymyzdyń anasy
Til óneri týraly
Til tas jarady,
Tas jarmasa, bas jarady.

Sheberdiń qoly — ortaq,
Sheshenniń tili ortaq.

Til — býynsyz,
Oı - túpsiz.

Súıreńdegen qyzyl til
Súıgenińnenaıyrar;
Iá jaýbetin qaıyrar.

Alajaǵym ketse de,
Aıtashaǵym ketpesin.

At júırigi aıyrady,
Til júırigi qaıyrady.

Maqtaǵan jetkizer,
Shaqqan óltirer.

Súńginińjarasybiter,
Tiljarasy bitpes.

Basqa pále tilden.

Til — tıeksiz.

Til erdi qabyrǵa salady,
Nardy qazanǵa salady.

Bas kespek bolsa da,
Til kespek joq.

Qyzyl til jannyń mıaty,
Abyroı erdiń qýaty.

Ashýyń kelse — qolyń tart,
Aıtpas jerde — tiliń tart.

Til júırik emes,
Shyn júırik.

Pil kótermegendi
Til kóteredi.

Adam kóńilinen azady,
Tilinen jazady.

Jer astynda jatqandy,
Qazbaı, qarap til tabar.

Qoıyn-qoıyn syryńdy
Túbinde kelip shyn tabar.

Ash qulaqtan —
Tynysh qulaq.

Sóz tapqanǵa qolqa joq.

Jaqsy baıqap sóıler,
Jaman shaıqap sóıler.

Jylannyń tili aıyr,
Jylan minezdi adamnyń sózi aıyr.

Ańdamaı sóılegen
Aýyrmaıóledi.

Aıaǵy jaman tórdi bylǵar,
Aýzy jaman eldi bylǵar.

Kóp sóılegen —
Kópten aırylar.

Kóp sóz — kúmis,
Az sóz — altyn.

Sýdy ishim toqtatar,
Sózdi shyn toqtatar.

Aqpa qulaqqa aıtqan sóz
Aǵyp ketedi.
Quıma qulaqqa aıtqan sózdi
Quıyp alady.

Ótirikshiniń shyn sózi zaıa.

Qatty aıtsań,
Qaryndasyńajaqpaısyń.
Aqyrynaıtsań,
Aqyń ketedi.

Bireýdiń sózi ádemi,
Bireýdiń kózi ádemi.

«Kórdim» degen kóp sóz,
«Kórmedim» degen bir sóz.

Sheshenniń sózi — mergen,
Sheberdiń kózi — mergen.

Ine kózinen synady,
Sheshen sózinen synady.

Qaharly sóz — qamal buzar.

Olaqtyń sózi —
Orynsyz jamaý tárizdi.

Oryndy aıtylǵan sóz —
Ornyna qaǵylǵan shege sıaqty.

Oınapsóıleseń de,
Oılap sóıle.

Sóz súıekten ótedi,
Taıaq etten ótedi.

Mir táýekel buzady,
Myń qaıǵynyń qalasyn;
Bir jyly sóz bitirer
Myń kóńildiń jarasyn.

Adam sózinen jazady,
Sıyr múıizinen jazady.

Kóz jetkizer,
Kóz jetkizbegendi
Sóz jetkizer.

Ataly sózge,
Arsyz jaýap qaıyrar.
Aq pen qarany
Shyndyq aıyrar.

Shal,
Shaldyń sózi — bal.

Uly sózde — uıat joq.

Sóz shyndyqty tabar.

Kóp sóılegen
Iá joldasynan,
Iá qurdasynan aırylady.

Jaqsy sóz — jarym yrys.

Janym dese — jan semiredi.

Aýyz darbaza,
Sóz samal,
Qudaı urǵanǵa ne amal?!

Júıeli sóz —
Júıesin tabar;
Júıesiz sóz —
Iesin tabar.

Sóz júıesin tapsa —
Malıesintabar.

Júzden bireý — sheshen,
Myńnan bireý — kósem.

Buralqy sóz — kúlýge jaqsy,
Buralqy jylqy — minýge jaqsy.

Aıtpasa júrekten ketedi,
Tartpasa bilekten ketedi.

Qur sýdan maı shyqpaıdy,
Qur sózden mán shyqpaıdy.

Sóziń tátti bolsyn,
Ashýyń qatty bolsyn.

Etten ótken taıaqtan,
Súıekten ótken sóz jaman.

Sóz qýǵan — pálege jolyǵar,
Sharýa qýǵan — qazynaǵa jolyǵar.

Ózi — shynashaqtaı,
Sózi — kelsaptaı.

Sózdiń basy — bir pyshaq,
Aıaǵy — bir qushaq.

Sóılemese qaıdan týady?
Sóz sózden týady.

Aıtsań sózińe jet,
Minges te, úıińe jet.

Aýrýda — shanshý jaman,
Sózde — qańqý jaman.

Qurǵaq sóz bas aýyrtar,
Qurǵaq qasyq aýyz jyrtar.

Kóz kórgenshe,
Aýyz batyr, sóılep qal.

Sóz bergenge erme,
Bóz bergenge er
Sóz — beınet bolar,
Boz — kóılek bolar.

Sózińdi aıt uqqanǵa
Aıtyp aıtpaı ne kerek,
Qulaǵyna maqta tyqqanǵa.

Kóp sóıleseń — taqyldaq der,
Az sóıleseń — aqymaq der.

Kóptiń aýzy — zeńbirek.

Kesirli aýyzdan
Kesapatty sóz shyǵar.

Tuz astyń dámin keltirse,
Maqal sózdiń mánin keltiredi.

Aýyzynda ázili joqtyń
Qolynda qol shoqpary bar.

Anam bergen týǵan tilim, Atam bergen qural tilim.

Ana súti boı ósiredi, Ana tili oı ósiredi.

Ana tiliń alpys tilge tatıdy.

Tilin bilmeıtinder emes, tilin bilgisi kelmeıtinder - máńgúrt.

Adam kóńilden azady, tilden jazady.

Adamǵa kelgen on páleniń toǵyzy – tilden.

Adam kóńilinen azady, Tilinen jazady.

Aıtpas jerde tiliń tart.

Ana tili – bárimizdiń anamyz, Óıtkeni ol – ultymyzdyń anasy.

Ana tiliń alpys tilge tatıdy.

Aqynnyń tili qylyshtan ótkir.

At júırigi aıyrady, til júırigi qaıyrady.

Ataǵyńdy ósiretin de, óshiretin de – til.

Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady.

Ashynǵan tildi bolar, Ashyqqan ury bolar.

Aýyzda jıek joq, Tilde tıek joq.

Ádep basy – til.

Árbir halyq óziniń ana tilinde ǵana baqytty.

Bas kespek bar, til kespek joq.

Bal tamǵan tilden ý da tamar.

Balaǵa óz tilińmen sóıleme, óz tilimen sóıle.

Basqa pále – tilden.

Jaman kóldiń sýy ashshy, jaman qatynnyń tili ashshy.

Jaltaqtamaı ózge tildi ulysqa, Eń aldymen óz tilińdi durysta.

Kónekteı basyńa shúmekteı tiliń jaý.

Qazaqtyń aqyly – kózinde, Qasıeti sózinde.

Qotyr qoldan, pále tilden juǵady.

Kisi qyzyl tilden óledi, Túlki qyzyl júnnen óledi.

Qylysh jarasy biter, Til jarasy bitpes.

Qyzyl til – jannyń mıaty, Abyroı – erdiń qýaty.

Mal basynan baılanady, Adam tilinen baılanady.

Malǵa kedeı – jarly, Tilge kedeı – sorly.

İshimdeginiń bári tilimde, Tilimdeginiń bári túrimde.
 
Tilin bilmeıtinder emes, tilin bilgisi kelmeıtinder - máńgúrt.

Til mártebesi - el mártebesi.

Til - dostyqtyń altyn kópiri.

Til - ulttyń súıenetin tamyry, syıynatyn táńiri.

Halyq úshin ózge tilde sóıleý qaýipti emes, ózge tilde oılaý qaýipti.

 

 

 

Tili ólgen el - tiri ólgen el.

Til - ólsheýsiz qazyna, órisi keń álem. Tilden tildiń keńdigi bolmaǵanymen, kemdigi joq.

Óz tiliń - birlik úshin, Ózge tiliń - tirlik úshin.

Til súıeksiz bolsa da, súıekten ótedi.

Til qosa alar jer men kóktiń arasyn, til aıyrar anasynyń balasyn.

Til aqyldyń - ólshemi.

 

 

 

İshimdeginiń bári tilimde, tilimdeginiń bári túrimde.

Jaqsy taýyp aıtar, jaman qaýyp aıtar.

Ashynǵan tildi bolar, ashyqqan ury bolar.

Kónekteı basyńa shúmekteı tiliń jaý.

Til júırik emes, oı júırik.

Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady.

Sóz qadirin bilmegen - óz qadirin bilmeıdi.

Mı oılaǵandy til tyndyrady.
 

 

Qulaqqa kirgen sýyq sóz, kóńilińe baryp muz bolar.

Týǵan el – tuǵyryń,
Týǵan til – qydyryń.

Qazaqtyń aqyly – kózinde,
Qasıeti sózinde.

Til — býynsyz,
Oı - túpsiz.

Tili ólgen el – tiri ólgen el.

Etten ótken taıaqtan,
Súıekten ótken sóz jaman.

İshimdeginiń bári tilimde,
Tilimdeginiń bári túrimde.

 


Qur sýdan maı shyqpaıdy,
Qur sózden mán shyqpaıdy.

Ataly sózge arsyz ǵana jaýap qaıyrady.

Ańdamaı sóılegen aýyrmaı óledi.

Oraqty ora bilmeseń,
Qolyńdy kesersiń.
Sózińdi sóıleı bilmeseń,
Jolyńdy kesersiń.

Ajal kelmeı jan shyqpas,
Qysyr sózden mán shyqpas.

Tili bardyń tiride aqysy ketpeıdi.
 

 

Júıeli sóz —
Júıesin tabar;
Júıesiz sóz —
Iesin tabar.

Jaqsynyń sózi
Ólshep, pishkendeı,
Jamannyń sózi
Túıeden túskendeı.

Tilden tildiń keńdigi bolǵanymen, kemdigi joq.

Til – qylyshtan da ótkir.

Sóz bergenge erme,
Bóz bergenge er.
Sóz — beınet bolar,
Bóz — kóılek bolar.

Ine kózinen synady,
Sheshen sózinen synady.

Jatyp sóılegen jigitke jaraspaıdy.

Sóıleı bilmegen kisiden
Úre bilgen ıt artyq.

Tili almasqa sóz aıtsań,
Adam tappas jaýap aıtar.

Aıaǵy jaman tórdi bylǵar,
Aýzy jaman eldi bylǵar.

Tárbıe tilden bastalady.

Basqa pále tilden.

Bal tamǵan tilden ý da tamar.

Malǵa kedeı – jarly,
Tilge kedeı – sorly.

Áńgime buzaý emizer,
Buzaý taıaq jegizer.

Bas kespek bolsa da,
Til kespek joq.

Aýzy qulyp sandyqty, tis ashpasa til ashar.

Sheshenniń tili – sheberdiń bizi.

Ashynǵan tildi bolar,
Ashyqqan ury bolar.

Ashýyń kelse — qolyń tart,
Aıtpas jerde — tiliń tart.

Jaqsy baıqap sóıler,
Jaman shaıqap sóıler.

Alajaǵym ketse de,
Aıtashaǵym ketpesin.

Ádil sózdiń zili joq,
Kóp kózinen ótken istiń mini joq.

Bireý qasyp aıtady,
Bireý basyp aıtady,
Bireý jany ashyp aıtady.

Naızalassań, naızalas,
Til naızańmen túıreme.
Til naızańa túırep ap,
Olaı - bulaı súıreme.

Óleńdi qosylyp aıtqan jaqsy,
Sózdi tosyp aıtqan jaqsy.

Sóz – kómek, til – qural.

Tárbıe tilden bastalady.

Tilin bilmeıtinder emes, tilin bilgisi kelmeıtinder – máńgúrt.

Tizemnen súrindirse súrindirsin,
Tilimnen súrindirmesin.
 

ana tili týraly maqal mátelder 3 synyp

ana tili makal matel, ana tili týraly maqaldar

qazaq tili týraly maqal mátel

You Might Also Like