Balǵoja bıdiń balasyna jazǵan haty
Balǵoja Jańbyrshyuly (týǵan jyly belgisiz - 1860) - bı. Ybyraı Altynsarınniń atasy. Orta júzdiń Qypshaq taıpasynyń Uzyn rýynan shyqqan. Ybyraı Altynsarın óziniń 1879 jyly jaryq kórgen «Qazaq hrestomatıasy» kitabyna «Balǵoja bıdiń balasyna jazǵan haty» degen óleńdi engizgen.

Úmit etken kózimniń nury, balam,
Janyńa járdem bersin Qudaı Taǵalam.
Atań munda anańmen esen-aman,
Súıip, sálem jazady búgin saǵan.

Atańdy saǵyndym dep asyǵarsyń,
Sabaqqa kóńil berseń, basylarsyń.
Ata-anań, óner bilseń, asyrarsyń,
Nadan bop bilmeı qalsań, ah urarsyń.

Shyraǵym, munda júrseń, neter ediń?
Qolyńa quryq alyp keter ediń.
Tentirep eki aýyldyń arasynda
Júrgenmen, ne muratqa jeter ediń?!

***

Araz bol, kedeı bolsań, urlyqpenen,
Kete bar kesse basyń shyndyqpenen.
Qorek tap beınetten de, Táńiriń járdem,
Telmirme bir adamǵa mundyqpenen.

Adamǵa bir ózińdeı kóziń súzbe,
Bir ádil, qazynasy keń patshańdy izde.
Qoreksiz esh pendesin qaldyrmaıdy,
Jaratqan bir Táńirińnen kúder úzbe.

Maqtanba baqyttymyn dep baǵyńyzǵa,
Qartaımaq qıyn saýda taǵyńyzda.
İske aspaı baq-dáýlettiń qalýy ońaı,
Basyńnan baǵyń taıǵan shaǵyńyzda.

Maqtanba sulýmyn dep ajaryńa,
Ajarsyz adamdardy al nazaryńa.
Zylıha, Júsippenen sulý ótken,
Turmaǵan ajar ara ajalyna.

Júırikte bolmaıdy kórik synalmaǵan…
Baq taısa, erge dáýlet quralmaǵan…
Meńzegen asqar taýǵa esil kóńil,
Dúnıede esh nárseden tyna almaǵan.

Aryq mal jan jolatpas bir jaldansa,
Pende oılar kemimen dep bir maldansa.
Qadamy áziz erdiń uzamaıdy,
Jigitke baqyt shirkin syrt aınalsa.

Aǵaıyn jat bolady alys bolsa,
Bolady jat ta jaqyn, tanys bolsa.
Dostaryń, dushpan túgil, tabalaıdy,
Aıaǵyń bir nárseden shalys bolsa.

Asyly zalymdardyń laılandy,
Dúnıeni, maǵan deseń, shyr aınaldy.
It úrer jaqsyǵa da, jamanǵa da,
Qylmaǵy biraq zalal Qudaıdan-dy.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama