Bolys boldym minekı
Bolys boldym minekı,
Bar malymdy shyǵyndap.
Túıede qom, atta jal
Qalmady elge tyǵyndap.
Sóıtse-daǵy elimdi
Ustaı almadym myǵymdap.
Kúshtilerim sóz aıtsa,
Bas ızeımin shybyndap.
Álsizdiń sózin salǵyrtsyp,
Shala uǵamyn qyryndap.
Syıaz bar dese júregim
Ornyqpaıdy sýyldap.
Syrtqylarǵa syr bermeı,
Qur kúlemin jymyńdap.
Jaı júrgende bir kúni,
Atshabar keldi lepildep:
«Oıaz shyqty, syıaz bar»,
«Ylaý» dep, «úı» dep dikildep.
Sasyp qaldym, kún tyǵyz,
Júrek ketti dúpildep.
Tyńtýıaq kúnim súıtse de,
Qarbańdadym ókimdep.
Starshyn, bıdi jıǵyzdym:
«Bereke qyl» dep, «bekin» dep,
«At jaramdy, úı jaqsy
Bolsyn, báriń kútin» dep.
Qaırattanyp halqyma
Sóz aıtyp júrmin kúpildep:
«Qudaı qossa, jurtymnyń
Aqtarmyn osy jol sútin» dep,
Qaırattysyp, qamqorsyp,
Saımanymdy bútindep...

Ońashada oıazǵa
Maqtamaımyn elimdi,
Óz elime aıtamyn:
«Bergenim joq,- dep,- belimdi».
Maqtanamyn kisimsip,
Oıazǵa sózim senimdi.
«Kórsettim» deımin, ymdaımyn
Kádik qylar jerimdi.
Sóz kóbeıdi, ulǵaıdy,
Maqtannyń k... kórindi.
Qazaqty jegen qaıratty «er»,
Uryndy da berindi.
Árli-berli tartysyp,
İsi aramy jeńildi.
Alqyny kúshti asaýlar
Noqtaǵa basy kerildi.
Úlken-kishi aqynyń
Bári sóz bop terildi.
Qaıraýy jetken qatty bı
Qaırylyp netsin kóńildi.
Óz malym dep qoıǵan mal
Iesine berildi.
Aqyly jandar qamalap,
Keptirdi sonda erindi.
Aryzshylar kóbeıdi,
Bolystyń k... shómeıdi,
Qaıtsin baıǵus demeıdi.
Bir keptirmeı terimdi,
Kún batqansha shabamyn
Árli-berli dalpyldap.
Etek ketken jaıylyp
At k... ne jalpyldap.
Oıazǵa jetsin degen bop,
Boqtap júrmin barqyldap.
Keıbireýge taıaǵym
Tıip te ketti bartyldap.
Pysyqtyń kóbi buǵyp júr,
Bettese almaı shańqyldap.
Ashylyp omyraý, kún ystyq,
Qoıyn ketti alqyldap.
Eli jóndi bolystar
Maqtanyp júr tarqyldap.
Kúlkisi jaqsy qarqyldap,
Úni bólek sartyldap.
Sóılese ketse bir jerde,
Aǵyny qatty ańqyldap.
Oıazǵa kirse, ózgeden
Mereıi ústem jarqyldap.
Eliń buzyq bolǵan soń,
Oıaz jatyr shartyldap.
Tabanyńnan tozasyń,
Qur júgirip tarpyldap.



Anturǵanmyn ózim de,
Bir minezben ótpeımin.
Momyndyq kúshti ekenin
Kórsem-daǵy, kútpeımin.
Syıazdan soń elimdi
Qysyp alyp ketpeımin.
Áýelde k... bos kápir,
Myqtyǵa ne qyp betteımin?
Jýandy qoıyp, jýasty
Biraz ǵana shetteımin.
Oıaz bardaǵy qylyqty
Oıaz joqta etpeımin.
Kákir-shúkir, kór-jerdi
Paıda kórip epteımin.
Mynaý aram, tentek dep,
Esh kisini teppeımin.
Ózimdik bol dep el jıyp,
Qurastyryp, septeımin.
Buzaqynyń búligin
«Jaqsy aqyl» dep, «qup» deımin.

Súıegim jasyq, býyn bos,
Biraz ǵana aılam bar.
Aılam qursyn, bilemin –
Bolystyqtyń joly tar.
Qaıtip kómek bolady
Anturǵan óńkeı ury-qar?
Kórgenim álgi, oılashy,
Uıat, namys, qaldy ma ar?
Endigi saılaý bolǵanda,
Túse me dep taǵy shar,
Bul kúnime bir kúni
Bolamyn ǵoı deımin zar.
Aqyl aıtar týǵandar,
Bul sózimdi oılańdar.
Káteleshke kóbeıdi,
Sógis estip, tozdy ajar.
Mynaý eldi ustarlyq
Kisi emespin, kel, qutqar!
Qoldan kelmes qorlyqqa
Nege boldym munsha ińkár?
El jaıyldy, jetpeı me,
Oıazǵa da bir habar?


Taǵy búıtip kettiń dep
Qozǵaý salar, qolǵa alar.
Qatty qysym qylǵan soń,
Basym sotqa aınalar.
Kirli bolyp túsken soń,
Kórgen kúnim ne bolar?
Ózine málim, tentekter
Óz betimen ne tabar?
Qaǵaz berer, qarmanar,
Aıaǵynda sandalar.

Burynǵydaı dáýren joq,
Ulyq joly taraıdy.
Ótirik bergen qaǵazdyń
Aldy-artyna qaraıdy.
Óz qaǵazy óz kózin
Joǵaltýǵa jaraıdy.
Taýyp alyp jalǵanyn,
Qylmysyńdy sanaıdy.
Ózi zalym zakúnshik
Tanyp aldy talaıdy,
Kórmeı turyp qusamyn
Temir kózdi saraıdy.


You Might Also Like