InfoHub Logo

Jobanyń maqsaty: Ultymyzdyń negizsiz umytylyp bara jatqan oıynyn jańǵyrtý, babalarymyzdyń oıyny týraly túsinik berý. Ultymyzdyń qundylyqtaryn qasterleýge baýlý, qazaq halqynyń brendtterin saqtap álemdik dengeıdegi sporttyq oıyndar qataryna qostyrýǵa oı týǵyzý.

ASYQ – tórt túlik mal men qońyr ańdar tilerseginde bolatyn, qyzmeti asa kúrdeli, býynǵa bitken shymyr súıek.

Qoı, eshki, sıyr, túıeasyǵy úlken - kishiligine qaramastan bir pishindes, músindes keledi. Al jylqy asyǵy basqa pishindi bolady. Asyqpen «Hantalapaı», «Úsh taban», «Sheńber» sıaqty neshe túrli asyq oıyndary oınalady. Oıynda asyqtyń syrtqy pishinderi úlken ról atqarady.

Qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń kóbi tabıǵı zattarmen oınaýǵa negizdelgen. Sharýashylyǵy mal sharýashylyǵyna negizdelgendikten qazaq halqynyń ult oıyndary da osyǵan ıkemdeledi. Ásirese, qoıdy kóp ósirgendikten, balalar oıynynyń kóbi qoı asyǵymen baılanysty bolyp keledi. Sondyqtan asyq oıyndary ult oıyndarynyń ishindegi arydan kele jatqan kóneleriniń biri bolyp tabylady. Asyq oıyny balanyń jastaıynan nerv júıelerin shyńdap, olardy dáldikke, ustamdylyqqa, baısaldylyqqa tárbıeleıdi. Mundaı qasıeti bolmasa, adamda tózimdilik, shydamdylyq ta bolmaıdy. Ondaı qasıetteri bolmasa, adam oıynda da, ómirde de kózdegen maqsatynan shyǵa bermeıdi. Bul oıynnyń eńbektegen baladan, eńkeıgen kárige deıin oınaıtyn túrleri bolǵan.

Asyq oıyndary – tek qazaqqa ǵana emes, búkil túrki halyqtaryna ortaq ulttyq ıgilik. Asyq oıyndary eń alǵash ejelgi túrkilerdiń arasynda paıda bolǵan. Sondaı – aq asyq oıyndary baıyrǵy Grek elinde – astralag, al Rımde talýs degen atpen keńinen taralǵanyn kórsetedi málimetter.

Asyqtyń ataýlary

Alshy – asyqtyń ıirilgende tegis tabany jerge tıip, turyq túsýi. Oıyn kezinde oǵan birinshi dárejeli mán beriledi.

Táıki(taýa) – asyqtyń ıirilende shuńqyrlaý tabany jerge tıip, turyq túsýi. Ol ekinshi dárejeli mánge ıe.

Búge(búk) – asyqtyń ıirilgende dóńes jony ústine qarap, etpetinen jatyq túsýi. Ol úshinshi dárejeli mánge ıe.

Shik – asyqtyń ıirilgende shuńqyr qursaq jaǵy ústine qarap, shalqasynan túskeni. Ol tórtinsheli dárejeli asyq.

Qorytyndy

Qoryta aıtsam, qazir balalar oıyn avtomattary, ınternet syndy zıandy oıyndarǵa áýes bolyp barady. Kez - kelgen oıyn avtomattaryna bas suqsań kóbine kóp qazaqtyń balasyn kezdestiresiń. Birinshiden, bul oıyndardyń adam densaýlyǵyna tıgizer zalaly kóp. Ekinshiden, balanyń oılaý qabileti, oılaý sheńberi belgili bir júıede shektelip qalady.

Ulttyq asyq tarıhyn umyt qaldyrmaı, jańashyl leppen oıyndar oılap tabý da árbireýimizdiń qolymyzdan keleri haq. Asyq – taýsylmas muramen qatar, taýsylmas ıdeıa dep aıtar edim. Oǵan dálel B. Momyshulynyń aıtqany: «Asyq eptilikke, mergendikke baýlıdy. Bul - úlken halyqtyq tárbıe»,- dep joǵarǵy basshylyqqa hat jazǵan bolatyn. Endeshe, qurmetti tyńdarman, asyq tóńireginde taqyrypty birge túrlendireıik! Tyńdaǵandaryńyzǵa alǵysymda aıta otyryp, árdaıym asyqtaryńyz alshysynan tússin degim keledi.