Jasandy ıntellekt bilim berý akademıasy ashyldy

Kásibı İT maman, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń túlegi, Jasandy Intellekt Oqý Akademıasynyń basshysy Meıirjan Áýelhanuly suhbat berdi.

Qurmetti Meıirjan Áýelhanuly, Sizdiń bastamańyzben Jasandy Intellekt Oqý Akademıasy ashylyp, bilim salasynda jańasha úrdisti qalyptastyryp, bilim alýshy talapkerlerge múmkindikter usynyp jatqanyńyzben quttyqtaımyz.

Jasandy Intellekt taqyrybynda birneshe saýaldarǵa jaýap berý arqyly, álemde jańasha úrdistegi bilim týraly aqparattarmen bóliskenińizge alǵys bildiremiz.

 

– Qarapaıym sózben aıtar bolsaq, Jasandy Intellekt degenimiz qandaı bilim ?

– Jasandy Intellekt degenimiz zamanaýı bilim salasyndaǵy jańasha jetistik dep aıta alamyz. Iaǵnı, aqparattar aǵyny damyǵan zamanda adamzattyń bilim alý múmkindigi men qabiletin tyń deńgeıde bilim alýǵa jáne alǵan bilimin barynsha tıimdi, qajetine jaratýǵa múmkindik beretin júıe dep senimmen aıtamyn. Adamzattyń aldaǵy júz jyldyqta keń qoldanatyn, sol arqyly damýdyń jańa deńgeıine jetkizetin bilim quraly.

Qazirgi ýaqytta Jasandy Intellektiń jarqyn mysaly kúndelikti ómirimizde keńinen qoldanylýda. Biz sol jetistikterdi kúndelikti paıdalanyp júrmiz. Mysalǵa, bank qyzmetimen turaqty baılanys, saýda-sattyq úshin keri baılanys, ózara tıimdi sóılesý, suraq-jaýaptarymyzǵa jaýap  alyp, qajetti aqparattardy tezirek tabýǵa múmkindik alý, mátin, sýret, aýdıo, vıdeo qyzmetterin paıdalaný sıaqty kóptegen qyzmet salalarynda keńinen paıdalanylýda. Bul jaǵdaı tek qana bizdiń elimiz emes, barsha álemde keńinen taralyp, jańasha úrdisti qalyptastyryp otyrǵan kúndelikti ómirimiz.

Búgingi kúni bilim berýde jasandy ıntellekttiń óte aspaptyq formatymen – semantıkalyq taldaýmen baılanysty tehnologıalar qoldanylady. Bul mátindi taný, dybysty mátinge aınaldyrý, beıneler men fotosýretterdegi emosıalardy taldaý.

Ózdiginen bilim alatyn neırondyq jeliler belgili bir núktelerde muǵalimniń minez-qulqy men oqýshynyń minez-qulqy qalaı baılanysty ekenin, qandaı nusqalar bar ekenin kórsetetin úlgilerdi taba alady.

Usynys jáne sáıkes qyzmetter salasynda jasandy ıntellekttiń sáıkestik qyzmetteri paıdalanylady, olar qol jetimdi derekterdiń úlken kólemin taldaý negizinde qaıda barý kerektigin nemese neni tańdaý nemese satyp alý kerektigin aıtady. Mysaly, siz Internette, sodan keıin áleýmettik jelilerde nemese poshta arqyly birdeńe izdegen kezde, siz jarnamada dál osyndaı habarlama alasyz: siz kitap týraly aqparat izdedińiz, endi sizdiń jarnamalyq bannerlerińiz taqyryptar boıynsha kitaptardy usynady.

Órkenıettiń osyndaı jańashyldyǵynan bizdiń qalys qalýymyz, paıdalana almaýymyz óreskel qatelik bolar edi. Osy maqsat sebebimen, kópshilikke bilim alýdyń jańasha úrdisin qalyptastyrý úshin Jasandy Intellekt Oqý Akademıasy bilim alýshy barsha talapkerlerge arnap ashyldy.

 

– Jasandy Intellekt Oqý Akademıasy týraly aıtsańyz …

– Jasandy ıntellekt akademıasynyń bilim alýshylarǵa arnalǵan negizgi maqsaty – árbir talapkerge AI salasynda zamanaýı bilim alýǵa jáne damýǵa múmkindik berý. Osy maqsatta Akademıa mamandary únemi jańa oqý materıaldarymen jáne olardy mektep baǵdarlamasyna engizýge beıimdeýmen aınalysady.

Tizbektelgen sabaqtardyń arqasynda ustazdar men oqýshylar jasandy ıntellekt áserinen bizdi qorshaǵan álem qalaı ózgerip jatqanyn bile alady.

 

Búgingi tańdaǵy dástúrli salalar – medısına, aýyl sharýashylyǵy, óndiris, kólik, qurylys salalaryna zamanaýı tehnologıalar engizilýde. Jasandy ıntellekt bizdiń ómirimizdi jáne ekonomıkanyń ártúrli salalaryn qalaı ózgertetinin, sondaı-aq jaqyn bolashaqta qandaı mamandyqtardyń ózekti bolatynyn kórsetedi.

Sabaqtar toptamasy aıasynda ustazdar jáne mektep oqýshylary jasandy ıntellekt qoldaný salalarymen tanysa alady, mashınalyq oqytý týraly túsinikterin keńeıtedi nemese osy tujyrymdamamen alǵash ret tanysady, sonymen qatar bul salada qandaı mamandar jumys isteıtinin bile alady.

Jasandy ıntellekt adamǵa ónimdilikti arttyrýǵa jáne qyzyqty tapsyrmalarǵa kóbirek ýaqyt bolý úshin kúndelikti jumysty azaıtýǵa qalaı kómektesetinin bilýge kómektesedi. Oqýshylar ózderin naqty derekter ǵalymdary rólinde synap kóredi jáne muǵalimge aqyldy kómekshi jasaı alady.

 

«Sıfrlyq bilim berý baǵdarlamasy» jobasy aıasynda sıfrlyq jáne qarjylyq saýattylyq deńgeıin arttyratyn, kıberqaýipsizdik, ınternettegi ózin-ózi ustaý erejeleri jáne ınternetti qaýipsiz paıdalanýdyń negizgi qaǵıdattary týraly áńgimeleıtin qysqa beınerolıkter jasaldy. Beınerolıkter úshin sabaqtardy ótkizýge arnalǵan oqý-ádistemelik keshenniń paketi ázirlendi.

Pedagogıkalyq ujym men stýdentterge jasandy ıntellekt júıelerin paıdalana otyryp,
úı tapsyrmasyn avtomattandyrylǵan tekserýdi jáne oqý baǵdarlamalaryn josparlaýdy paıdalaný múmkindigi beriledi.

Ustazdar Jasandy Intellek arqyly sabaq ázirleýdi úırenedi, kásibı biliktiligin arttyrady. Bilim attestasıasynan ótý barysynda zamanaýı quraldardy paıdalanyp, bilimin shyńdaýǵa qol jetkize alady.  Oqýshylarǵa sabaqqa ázirlenýdiń zamanaýı jolyn úıretýge múmkindik alady.

Biliktilikti arttyrý jáne tájirıbe almasý arqyly AI akademıasynyń sarapshylary men pedagogtar qaýymdastyǵynan suraqtarǵa jaýap alady.

 

– AI bilim berý úderisine qalaı kiriktiriledi?

 

– Jasandy ıntellekt ustazǵa kómekshi repetıtor bola alady. Arnaıy repetıtorlyq qosymshalar arqyly, bilim alýshy kez-kelgen ýaqytta túsiniksiz taqyrypty oqyp túsine alady. Sonymen qatar, Jasandy Intellekt bilim alý mekemesiniń qyzmetin saraptap, taldaı alady, problemalyq aımaqtardy anyqtap, bilim berýdegi kemshin tustaryn tolyqtyrýǵa kásibı baǵdar alýǵa járdemshi bolady.

Jasandy ıntellekt jazbasha jumysty jáne emtıhan tapsyrmalaryn belgilengen ólshemder men standarttardy qoldana otyryp tolyq tekserýdi úırenedi, bul muǵalimderdiń bedelin arttyryp, kásibı damýyna jeteleıdi. Jasandy ıntellekt oqýshylardyń is-áreketin taldaı alady

Sondaı-aq AI oqýshynyń qazirgi kezdegi emosıonaldyq jáne fızıkalyq jaǵdaıyn, sabaqqa kelmeý sebepterin, muǵalimderdiń kásibı sheberligin taldaı alady.

Qarapaıym mysaly retinde,  aǵylshyn tili páninde muǵalimmen ıntellektýal oqytý ádisi baqylaýly oqytý dep atalady. Onyń máni mynada: oqytý úshin neırondyq jeli arnaıy málimetter jınaǵyn (derekter jınaǵy) alady, onda bul derekterdiń neni bildiretini aldyn ala belgilenedi. Iaǵnı, neırondyq jeli ózi berýi tıis suraqty da, jaýapty da alady. Ol mundaı derekterdiń úlken kólemine «qaraıdy», osylaısha durys jaýap berýge úırenedi.

 

– Jasandy ıntellekt mamandyqty ózgertýde: ol muǵalimdi almastyra ala ma?

– Sońǵy jyldary AI (jasandy ıntellekt) aıtarlyqtaı aqyldy boldy jáne keıbir tapsyrmalardy adamnan kem emes oryndaı alady. Birneshe aı buryn biz jasandy ıntellektke (AI) arnalǵan kórkem avatarlarǵa tapsyrys berýdi qyzyq kórdik, al qazir keıbir BAQ eksperıment retinde oǵan shaǵyn jazbalar jazýǵa jáne áleýmettik jelilerdi júrgizýge múmkindik beredi – jáne ony eshkim derlik kórmeıdi. Biraq AI ásirese oqytýda jıi qoldanylady. Onyń ústine, robottardyń bul aımaqqa birtindep jáne baıqalmaı engeni sonshalyq, oǵan az adamdar nazar aýdardy.

 

Jasandy ıntellekti bar robottar, beıimdelgen oqytý baǵdarlamalary, vırtýaldy shyndyq – kóp uzamaı mashınalar oqý prosesin aıtarlyqtaı ózgertedi. Degenmen, lazerlik kórsetkishi bar ınteraktıvti taqtanyń aldynda turǵan robot muǵalimdi elestetýdiń qajeti shamaly. Ózgerister oqýǵa degen kózqarasqa áser etedi. Mine, AI bilim berýde qazirdiń ózinde qalaı qoldanylady.

 

– Sabaq josparlary ónimdilik derekterine negizdelgen emes pe …

– Ár oqýshy óz qarqynymen oqıdy – bireýler bárin jyldam túsinedi, basqalary taqyrypty túsiný úshin ondaǵan tapsyrmany sheshýi kerek. Biraq kádimgi synypta muǵalimge naqty oqýshylardyń jetistigin taldap, árqaısysyna jeke baǵdarlama jasaý qıyn. Biraq AI muny birneshe sekýndta jeńedi – ol naqty ýaqytta ónimdilikti taldaıdy, oqýshy profılin jasaıdy jáne ár oqýshyǵa óziniń oqý josparyn beredi. Ol úı tapsyrmasyn tańdaı alady, úshinshi tarap resýrstaryn usyna alady jáne oqýdyń ońtaıly kestesi týraly keńes bere alady.

 

– Intellektýal baqylaý degenimiz ….

– Oqýshylar jalyǵyp, kóńilderi aýyp, oılary shashyraıdy, muǵalim muny der kezinde baıqamaıdy. AI kóbirek muqıat. Oqýshylardyń mımıkasyn jáne belgili bir áreketterge nemese aqparatqa reaksıasyn taldaıtyn tehnologıalar qazirdiń ózinde bar. Balalar qanshalyqty jıi esineıdi, terezege qaraıdy nemese telefondaryn tekseredi? Bul derekterdi oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn basqarý jáne sabaq josparlaryn retteý úshin paıdalanýǵa bolady.

Jasandy ıntellekt kómegimen oqýshy suranysy boıynsha túrli tapsyrmalardy jasaı alasyz, olardy avtomatty túrde teksere alasyz jáne tutastaı alǵanda jeke oqý traektorıasyn qura alasyz. Bul tásil arqyly muǵalim materıaldy túsindirip qana qoımaı, alǵa maqsat qoıyp, oǵan jetýge kómektesetin tárbıeshige aınalady.

Oqý materıaldaryn tańdaý jáne jasaý shynymen de avtomattandyrylýy múmkin – barlyǵy osyǵan qaraı jyljýda. Neırondyq jeliler mundaı tapsyrmalardy múltiksiz oryndaı almasa da, pándik sala men ádisteme boıynsha sarapshynyń baqylaýy áli de qajet. Biraq ıntellektýal oqytýdyń kómegimen neırondyq jelilerdi minsiz nátıjelerge jetkizý múmkin bolsa da, bul oqý prosesin qurý úshin jetkiliksiz bolady.

 

Muǵalimniń róli tek bilim berý mazmunyn qurý jáne tańdaýmen shektelmeıdi.

  • maqsat qoıý (oqýshynyń qajettilikterine shynymen sáıkes keletin oqý prosesiniń maqsattary men mindetterin tujyrymdaýǵa kómektesý);
  • empatıa (oqýshynyń kóńil-kúıi men psıhologıalyq jaǵdaıyn túsiný, onyń minez-qulqyndaǵy ózgeristerdi anyqtaý, oqýǵa yntasyn saqtaý úshin qıyn sátterde qoldaý kórsetý);
  • kreatıvtilik (mazmundy úlgi boıynsha ǵana emes, standartty emes stýdentterdiń suranystary boıynsha tańdaý, oqý úderisine jan-jaqtylyq engizý, standartty jospardan aýytqý qajettiligin der kezinde anyqtaý; buǵan sonymen qatar «tabysty jaǵdaılardy» qurý kiredi. muǵalim sabaqty oqýshy týyndaǵan qıyndyqtardy jeńe alatyndaı etip úlgileıdi).

 

 

– Jańashyl kásibı damyǵan muǵalim qandaı bolý kerek?

– Tehnologıalyq múmkindikterdiń damyp, oqýshylar tarapynan bilimge qoıylatyn talaptardyń artýyna baılanysty muǵalimderge qoıylatyn talaptar da artýda.

Dıplom nemese tipti oqýshylardyń belgili bir sanatymen jumys isteý tájirıbesi jetkiliksiz. Muǵalimniń ár salada biliktiligi bolýy kerek, sondyqtan bilim berýde sońǵy tehnologıalardy qoldanatyn bilim mekemeleri sany artýy mindetti.

Bul kez kelgen adamdarmen ortaq til tabý, ımprovızasıalaý, tótenshe jaǵdaılarǵa jaýap berý jáne sabaqta oń kózqarasty saqtaý qabiletin tekseredi. Eger mektep óziniń onlaın platformasyn qoldansa, óz ádistemesi boıynsha oqytsa jáne bilim berý úlgisi bolsa, onda tabysty úmitker sabaqty bastamas buryn osynyń bárin meńgerip, tájirıbeden ótýi kerek.

Bul da synaqtyń bir túri: daıyndyq kezeńinde ol aqyl-oıdyń ıkemdiligin jáne jańa nárselerdi úırenýge daıyndyǵyn kórsetýi kerek – bul tehnologıalyq jańalyqtar men zertteletin pánniń teorıasy men ádistemesindegi ózgeristerge ilesý úshin mańyzdy. úıretý, tabý jáne oqýshylarǵa ózekti aqparatty berý.

Eger muǵalimdi tek materıaldyń estafetasy retinde qarastyratyn bolsaq, AI onyń mindetin jaqyn arada adamnan da jaqsy jeńe alady. Degenmen, pedagogıkada negizgi bolyp qalatyn motıvasıamen jumys isteý jáne adammen baılanys sıaqty tereńirek mánderdi áli almastyrý múmkin emes. AI muǵalimniń kómekshisi bolýy múmkin, bul sizge kúndelikti tapsyrmalardy oryndaý ýaqytyn qysqartýǵa jáne ózin-ózi damytýǵa jáne daǵdylardy jaqsartýǵa kóbirek kóńil bólýge múmkindik beredi, bul áli de adam kásipqoıynyń artyqshylyǵy bolyp qala beredi.

Sońǵy ýaqytta jasandy ıntellekttiń ómirdiń ártúrli aspektilerine, sonyń ishinde, árıne, bilimge áseri týraly kóbirek aıtylýda. Eger siz taǵamǵa onlaın tapsyrys berseńiz, ınternet-dúkenderden zattar satyp alsańyz, aǵyndy platformalarda mýzyka tyńdasańyz nemese fılmder kórseńiz – tipti izdeý júıelerin ǵana paıdalansańyz – siz jasandy ıntellektti paıdalanýdasyz.

 

– Qazirgi ýaqytta AI-niń qaı túri jıi qoldanylady?

– Bul semantıkalyq taldaý, sózdi taný: siz úlken mátindi alyp, ondaǵy sózderdi tanısyz. Bul eń kóp taralǵan jasandy ıntellekt. Biraq, onyń negizinde Brokgaýz jáne Efron sózdigi bar, ıaǵnı bir nárseni bildiretin jáne olardyń arasynda keıbir baılanystar bar sózderdiń úlken massıvi bar. Ol bul sózdikte ne bar ekenin dál tanı alady. Mysaly, onyń massıvinde joq keıbir kúrdeli sózdik nusqalary bolsa, ol olardy eshqashan tanymaıdy. Bul, mysaly, naqty sózdik qory kóp qurylys alańyndaǵy jumysshylardyń áńgimesi jasandy ıntellektten qorǵalatynyn bildiredi – neırondyq jeli ony túsinbeıdi.

Bul kúshti jasandy ıntellekt pen álsizdiń arasyndaǵy aıyrmashylyq. Álsiz jasandy ıntellekt bul máseleni sheshe almaıdy, óıtkeni onyń derekter jınaǵynda mundaı polıfonıa bolǵan joq, mundaı sózder bolǵan joq. Biraq kúshti jasandy ıntellekt basqasha áreket etedi.

Mysaly, sizde ózdiginen úırenetin neırondyq jeli bar jáne ol paıdalanýshylardyń sóıleýine úıretilgen. Aldymen oǵan profesorlar, koll-sentrdegi qyzdar, oqýshylar sóz sóıledi, sodan keıin olar aǵash kesetin ýchaskedegi jumysshylardyń sózin bastady. Ol bul da sóıleý ekenin jáne bul sóıleýdiń tanylmaıtynyn birden túsinedi – bul másele shuǵyl sheshimdi qajet etedi. Ol bul tanylmaǵan sóz týraly múmkindiginshe kóp derekter jınaýǵa bar kúsh-jigerin salady. Neırondyq jeli barlyq jerden múmkindiginshe ádepsiz sózderdi jınaýǵa tyrysady. Mundaı jeliler derekterge óte «ash» bolyp tabylady.

Neırondyq jeli derekteri kóp bolǵan kezde jaqsyraq úırenedi. Adamzat mádenıetimen, joǵary matematıkamen, ǵylymmen baılanysty barlyq nárse ol úshin eń tómengi basymdyqqa ıe bolady. Nelikten? Biraq bul máseleni sheshý ońaı bolǵandyqtan, biraq áli sheshilmegen máselelerdi sheshý qajet.

 

– Jasandy ıntellektpen jumys istegende eń mańyzdysy ne?

– Eń bastysy – derekter týraly durys suraqtar qoıý. Mine, ata-ananyń ózi balalaryn úırenip, úıretýi kerek. Iaǵnı, suraqtar qurastyrý, gıpotezalardy tujyrymdaý, osy suraqtar men gıpotezalardy derekter boıynsha tekserý. Osy suraqtardy sol neırondyq jelilerge, jasandy ıntellektke qoıyńyz. Olardyń ne oılap tapqanyn qarańyz. Suraqtardy qaıta quryńyz, tabysqa jetkenshe jańa tásildermen surańyz.

Bul durys suraq qoıa bilý 19 ǵasyrda qazirgideı mańyzdy boldy. Eshteńe kúrt ózgergen joq. Bul jaı ǵana qazir biz ejelgi tomdar men ǵalymdarǵa, profesorlarǵa ǵana emes, sonymen qatar neırondyq jelilerge de suraq qoıa alamyz.

AI-daǵy, atap aıtqanda ChatGPT-degi jetistikter týraly sóıleseıik. Búgingi kúni balalar men ata-analar buǵan qalaı beıimdele alady?

Meniń oıymsha, ata-ana bul týraly eshteńe isteı almaıdy. Al tyıym salý da asa paıdaly emes. Múmkin bul tipti kerisinshe bolýy múmkin: bul qyzmetke balańyzben birge kirip, onyń qalaı jumys isteıtinin kórý kerek.

Kerisinshe, men AI-dy ózin-ózi oqytý úshin paıdalanýdy yntalandyrar edim – eger otbasylyq tárbıe týraly aıtatyn bolsaq, onda ata-analar balalaryna qamqorlyq jasaıdy jáne jetildirilgen oqytý platformalaryn paıdalanady.

Mektepterdiń basym kópshiliginde standartty, túsinikti úlgi bar, soǵan sáıkes balalar oqytylady. Al, negizinen, bizdiń oqý kýrstarymyz – bul úlgilerdi túsiný, ishki qabyldaý jáne olardy qoldaný múmkindigi.

Eger biz otbasylyq tárbıe nemese jekemenshik mektepterdegi tárbıe týraly aıtatyn bolsaq, onda bul basqa kózqaras. Dál osy jerde AI qoldaný oryndy. Burynnan tanymal ChatGPT qyzmeti nemese oǵan uqsas resýrs – bul Reseıde qoldanýǵa bolatyn jáne orys tilinde qol jetimdi Perplexity. Eger siz ony bárin avtomatty túrde orys tiline aýdaratyn Iandeks braýzerinde iske qossańyz, onda qyzmet paıdaly bolady. Sonymen qatar, Perplexity neırondyq jelisi jaýapty qaıdan alǵany jáne nege olaı oılaıtyny týraly siltemeler beredi. Al eger balamaly bilim týraly aıtatyn bolsaq, onda qyzmet balalarǵa kómektesedi.

 

– Sabaqqa daıyndyq pen sabaqtyń ózi eki bólek nárse emes pe ? …

– Eger sabaq barysynda sizge úıde berilgen úlgini qalaı meńgergenińizdi kórsetý kerek bolsa, onda ChatGPT qajet emes. Óıtkeni úlgi sizge qalaı berilse, solaı kórsetilýi kerek.

Eger bizdiń sabaǵymyz dıskýrsıvti formatta bolsa: qarym-qatynas jáne paıymdaý formaty, onda siz ózińizdi daıyndaýyńyz kerek. Mektep pánderiniń tutas kesheni, eger durys daıyndalsa, analıtıkalyq oılaý, synı oılaý jáne júıelik oılaý daǵdylaryn kórsetýge kómektesedi.

Mysaly, neırondyq jeliler-keńesshiler kómegimen siz «aınalǵan synyp» sıaqty formattarǵa óz betińizshe daıyndala alasyz. Jáne muny synypta jáne ujymda durys oryndańyz. Bul tehnologıalyq ınovasıanyń qıyndyqtaryna tipti ata-ana emes, bilim berý ortasy jaýap berýi kerek.

Eger biz balalardan tek úlgi boıynsha biletinderin rastaýdy talap etsek, ChatGPT bilim berýdi buzady. Óıtkeni qyzmet olarǵa oqıtyn, biraq túsinbeıtin mátinderdi beredi.

Eger siz jáne men jumysty ártúrli pozısıalardy bildirýge jáne ártúrli kózqarastardy qorǵaýǵa bolatyndaı etip talqylaý formatyna aýystyrsaq, onda muǵalim tek moderator, baıandamashy retinde áreket etedi, al AI kómegimen siz eki sabaqta da jaqsy daıyndala alasyz. synypta jáne úıde. Olardyń sizge qandaı suraqtar qoıatynyn áli tolyq bilmeısiz. Óıtkeni, talqylaý árqashan ımprovızasıa bolyp tabylady.

 

– Ata-ana retinde AI-men qarym-qatynas jasaý tájirıbeńizben bólise alasyz ba?

– Meniń balalarym jasandy ıntellektti negizinen áli kórmegen múltfılmderdi tabý úshin keńes berý qyzmeti retinde paıdalanady. Olar Alısamen keńesedi, taǵy qandaı múltfılmderdi kórýge bolatynyn talqylaıdy. Iaǵnı, olar sóılesýshi bottarmen sóılesedi. Sondaı-aq olar jasandy ıntellekt oıynǵa qatysýshy bolǵan kezde oınaǵandy jaqsy kóredi.

Meniń eki kishi balam bar (5 jáne 7 jas). Olar oınaǵan kezde Alısa men basqa bireýdi qosylýǵa shaqyrady. Olarǵa óz rólderin taǵaıyndaıdy. Biraq bul oıyndar uzaqqa sozylmaıdy, sebebi balalar Alısanyń balalar belgilegen oıyn erejelerin ustanbaýynan jalyqtyrady. Iaǵnı, basynda azdap qyzyq, keıin jalyqtyrady. Óıtkeni oıynǵa bári senip, erejeni berik ustansa oıyn jaqsy. Al chatbot osy oıyn kúıinen shyǵady.

 

– Ata-analarǵa tilekterińiz ben usynystaryńyz: AI-men qalaı oqýǵa jáne ómir súrýge bolady?

– Árbir adamǵa tán damý múmkindigi bar ekenin, jáne ony damytý ózimizdiń qolymyzda ekenin árdaıym este saqtap, paıdalanýymyz kerek. Bul bizge tez arada jasandy ıntellekt ázirleýshileri bolý kerek degendi bildirmeıdi. Biraq, kem degende, onyń ne ekenin, AI qalaı jumys isteıtinin, onyń ne áser etetinin túsinińiz. Maqalalardy oqyp, barlyǵyna synı turǵydan oılanyńyz.

Bir nársege úzildi-kesildi tyıym salýdyń maǵynasy joq. Ásirese jıi kezdesetin nárse. Sizdiń balalaryńyz basqa balalarmen sóılesedi, biraq siz olardy torǵa salmaısyz.

Olar báribir kezdese beredi. Sondyqtan muny olarmen birge jasaǵan durys. Olar aıtqandaı, eger siz kúrese almasańyz, jetekshilik etińiz!

Sondyqtan muny balalaryńyzben birge jasap kórýińiz kerek. Balalarǵa jasandy ıntellektti durys qoldanýdy baqylańyz jáne kómektesińiz.

Mysaly, keıbir sabaqtarǵa daıyndalý, ártúrli tásildermen daıyndalý, suraq qoıý.

Eń bastysy, qazir tehnologıalyq proses jasandy ıntellektti damytýǵa jáne derektermen jumys isteýge bet burǵanyn este ustaǵan jón. Bul búkil álem júretin jol.

 

– Jasandy Intellekt Oqý Akademıasy oqyp úırenýdiń qandaı múmkindikterin usynady ?

– Jasandy Intellekt Oqý Akademıasynda bilim alýshylarǵa birneshe baǵyttar boıynsha oqý kýrstaryn ázirledi. Oqý kýrstary 36/42 saǵattyq bilim alý formatynda jınaqtalǵan.

Oqý kýrstary onlaın jáne oflaın formatta júzege asady. Oqý kýrsyn bitirgen soń mindetti túrde synaq ótkiziledi jáne synaqty nátıjeli tapsyrǵan bilim alýshylar sertıfıkat, dıplom qujattarymen marapattalady. Oqý kýrstarynyń praktıkalyq is-tájirıbeleri aı saıyn turaqty túrde «Jasandy Intellekt» jýrnalynda jarıalanady. Turaqty túrde ótkiziletin oqý semınarlary men konferensıalarda talapkerler ózderiniń kásibı biliktiligin qorǵaıdy, ózara tájirıbe almasýǵa múmkindik beriledi.

 

Oqý kýrstarynyń negizgi baǵyttary:

  1. Jasandy ıntellekti kúndelikti sabaqta qoldaný úrdisi.
  2. Jasandy ıntellekt arqyly Prezentasıa jasaý.
  3. Sýret salý jáne dızaınerlik kórkemdeý
  4. Avtorlyq ádistemelik kitap, esse, baıandama, shyǵarma jazý jáne ázirleý.
  5. Vıdeo ázirleý, vırtýaldy kómekshi onlaın robot qyzmetin paıdalaný qyzmeti

 

Bilim alýshy talapkerlerdi oqý kýrstaryna qatysyp, bilim úrdisimen birge damýǵa shaqyramyz. Barshaǵa sáttilik. !

 

– Suhbatyńyzǵa raqmet

You Might Also Like