InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Kóktem sáni (zattyń synyn bildiretin sózder)
Sabaqtyń maqsaty:
a) Zattyń synyn bildiretin sózder týraly túsinik berý.
á) Oqýshylardyń oqý-jazý daǵdylaryn jetildirý, sózdik qoryn, logıkalyq oılaýyn, zat esimmen baılanystyryp sóılem quratý daǵdylaryn jetildirý.
b) Estetıkalyq, ekologıalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Sabaqtyń kórnekiligi: jyl mezgilderi, sózjumbaq, deńgeılik tapsyrmalar, jeke sújetti sýret.

Sabaqtyń barysy: İ - Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq: Synybymyz tap - taza
Bor da daıyn taqtada,
Oıymyzdy jınaqtap
Otyraıyq partada.
(Jyl mezgiliniń sýretin kórsetý)
- Myna sýrette neni kórip tursyńdar?
- Jyl mezgili.
- Biz qazir qaı mezgildi ótkizip jatyrmyz?
- Kóktem.
- Kóktem mezgili senderge nesimen unaıdy?
- Endeshe bizdiń búgingi sabaǵymyz kóktem mezgiline baılanysty bolady. «Kóktem sáni» ertegisin ótemiz.
Oqýshylarǵa ertegini mánerlep oqyp berip, sodan keıin oqýshylar tizbekteı oqıdy.
Endi osy ertegidegi qaramen jazylǵan sózderge nazar aýdaraıyqshy.
- Qandaı jelek?,- dedi Aqbóken. Jasyl jelek.
- Qandaı ıis?,- dedi It. Hosh ıis.
- Qandaı sý?,- dedi Qoıan. Móldir sý.
- Qandaı aspan?,- dedi Túlki. Ashyq aspan.
- Qandaı samal?,- dedi Buǵy. Salqyn samal.
- Biz qandaı sózderge suraq qoıdyq.
- Jasyl, hosh, ashyq, salqyn, móldir.
Bul sózder kóktemniń túrin, ıisin, sapasyn bildirip turǵan sózder. Endeshe bizde mynadaı ereje shyǵady.

- Senderdiń túsingen, túsinbegenderińdi bilý úshin myna jattyǵýdy oryndaıyq.
262 - jattyǵý. Jumbaqtyń sheshýin tabýǵa qandaı sózder kómektesti? Bul sózder neni bildiredi?

Sarǵysh tústi, dóńgelek,
Ortasynda dáni bar.
Kórseń eger ony jep,
Baldaı tátti dámi bar.
- Mundaǵy sózder sarǵysh, dóńgelek, baldaı tátti.
Sarǵysh - túri
Dóńgelek - kólemi
Baldaı tátti - dámi
Sergitý sáti
Oń qolymda bes saýsaq,
Sol qolymda bes saýsaq
Beske - besti qosaıyq,
Alaqandy ashaıyq.
263 - jattyǵý. Bul jattyǵýdy oıyn retinde ótkizýge bolady.
Oıynnyń aty: «Sıqyrly zat».
1......- appaq, sýyq(qar)
2......- túzý, uzyn (aǵash)
3......- jyrtqysh, qorqaý (qasqyr)
4......- domalaq, tátti (alma)
Shyǵarmashylyq dıktant
Orny aýystyrylyp berilgen sózderden sóılem qura.
Aınur, qyzyl, aldy, kóılek.
Deńgeılik tapsyrmalar:
1 - deńgeı
Bilimsiz, ónersiz
Bolady aqyl tul.
Syn esimniń astyn syz, suraq qoı.
2 - deńgeı
Tómendegi berilgen sózderdiń synyn bildiretin tıisti sózderin tap.
Ystyq qar
Tátti taý
Bıik alma
Aq jaz
3 - deńgeı
Sýret boıynsha sóılem qurap jaz. Syn esimniń astyn syz

Tolyq nusqasyn júkteý
Slaıdyn júkteý