Muhtar Maǵaýın. Táńiri – Qudaı – Alla

Qazaq uǵymyndaǵy Jaratýshy Qudirettiń eń negizgi, úsh tarmaq: Táńiri, Qudaı, Alla ataýlary, syrttaı baıypta eshqandaı talassyz, tepe-teń maǵnaly, sınonım sózder. Oılap qarasaq, dáp solaı emesin ańdaımyz. Úıles, biraq ózara aıyrymy da birtalaı eken. Shyndyǵynda, osy úsh para sózde týǵan halqymyzdyń, beri degende úsh myń jyldyq tarıhy jatyr. Ár zamandaǵy árqıly taǵdyr men nanym nátıjesi.

Eń sońynan bastasaq, Alla – dinı uǵym retinde ıslammen birge keldi. Bizdiń jurttaǵy áýelgi, tam-tum deregi – Vİİİ ǵasyr. Onsha kóp uzamaı, ishinara birshama taralǵanyn kóremiz. Ortalyq Azıany tezinen jaýlaǵany turypty, sonaý qıyrdaǵy Tatar Dalasyna Shyńǵys han zamanynda jetip úlgergen. Ras, bul tarapta jetekshi emes. Jasaq zańy men Bilik qaǵıdalary din ataýlyǵa teńdik daǵýasyn jarıalaýyna baılanysty, tyıym, toqtaý joq, birshama yqpaldy. Osy oraıda, Shyńǵys hannyń baıyrǵy, eń senimdi nókerleriniń biri, uly jolbasshydan soń Óketaı jáne Kúıik qaǵandar tusynda ımperıanyń bas ýáziri esepti, eń iri tulǵasy bolǵan Kereı Shyńqaıdyń atyn ataýdyń ózi jetkilikti.

İlkide, ıslamdyq Horezm áserimen Shyǵys Dáshti qypshaqtary da haq dinge birshama moıyn burǵan. Al Joshy ulysy zamanynda Edilden ary ótip, jalpy jurttyń birshama bóligi qabyldaǵan, úırenshikti jaǵdaıǵa jetti. Altyn Orda – Berke hannyń tusynda (1257-1266) bıleýshi taptyń negizgi senimi, al Jánibek han tusynda (1342-1357) memlekettik din dárejesinde. Barsha jurt – ıslam, soǵan oraı eń úlken Qudiret retinde Allaǵa bas urǵanymen, ejelgi, halyqtyq uǵym-rásimder de qatardan qalmaǵan. Qazaq Ordasy – HVİ ǵasyrdyń basy, Buryndyq, Qasym handar zamanynda Buhara men Samarqand dinbasylary qazaqtyń musylmandyǵyna kúmán keltirgen pátýa shyǵaryp, Sháıbanı hannyń qantógisti, joıqyn joryqtaryna maqul tapqan. Tipti, HVİİİ ǵasyrdyń ózinde, arǵy túbi búgingi Mońǵol ústirti, ejelgi Tatar Dalasynan shyqqan Orta Júz – Kereı, Naıman, Qońyrat, olarmen taǵdyrlas, endi ár Júzge kirikken Jalaıyr, Taz, Shanyshqyly, Altyn, jáne basqa da rýlardyń Táńiri dininen, sóz emes, is júzi – turmys pen kúndelikti rásimde múlde qol úzip ketpegenin kóremiz.

Islamnyń qazaq arasynda birjola ornyǵyp, kúsheıýi – Orys basqynshyldyǵyna baılanysty, otarlyq tártipke qarsy ıdeologıanyń bir tarmaǵy retinde. Aıtqanymyzdaı, Altyn Orda – Jánibek han zamanynan bastap, qazaq ózin eshqandaı kúmánsiz, musylman sanady. Sonyń aıqyn bir kórinisi – «Lá ılaha ıll-alla» – «Alladan basqa jaratýshy joq» – qazaq kálımanyń tolyq tujyrymyna toqtaǵan: «Qudaı – bir, paıǵambar – haq» deıdi, ult tilindegi burynǵy-sońǵy tárjimanyń úzdik úlgisi.

Qudaı – bir, paıǵambar – haq!

«Allanyń ózi de ras, sózi de ras!» – dep tujyrǵan uly Abaı. Sonymen qatar: «Kúndiz-túni oıymda bir-aq Táńiri», – depti.

Alla men Táńiriniń teńdes dárejede qabyldanylýy, tipti, kóp rette Táńiriniń Alladan buryn atalyp, aldyǵa túsip qana qoımaı, Jaratqannyń birden-bir esimi retinde qoldanylýy – Hİ ǵasyr, Mahmud Qashǵarıdan bastalǵan. Abaı da osy qalypty úlgi boıynsha, Alladan góri Táńirini kóbirek aýyzǵa alady.

Táńiri, qazaq ádebıeti ǵana emes, qazaq turmysy, ádepki sóıleý sózinde keńinen kórinis tapqan. Óıtkeni, Alla – qahar, tym joǵaryda turǵan ózgeshe qubylys, jat emes, áıtse de úreıli, qorqynyshty tylsym, qaıtkende, aqyr túbi, áldeneden kináli pendesin qatań jazaǵa tartýy múmkin dúleı. Din kitaptarynda raqymdy, meıirban, keshirimdi dep qanshama dáriptelse de, bizdiń bula kóshpendi áýelde jat jurt arqyly syrttan kelgen Allaǵa qaýiptene qaraǵan. Sondyqtan da, Qurannan bastaý alatyn Qudiretke sózsiz baǵynysh – Táńirige emes, Allaǵa jáne kúndelikti, aýyzeki tilde Qudaıǵa ǵana baılanysty. Táńiriniń quly deıtin tirkes joq. Táńiri – erkindik, etene týystyq kórinisi. Sondaı-aq, Allanyń quly dep te aıtylmaıdy. Qudaıdyń quly. Eki rette de Táńiri emes. Qazirde ishinara aıtylyp jatsa, bul qoldan jasalǵan tirkes.

Baıyrǵy qazaq Táńirini týys tutsa, Allaǵa kúmán keltirmegenmen, qatty qoryqqan, bul sezim – kóbine shekteýli ǵumyrdan sońǵy o dúnıe týraly dáıekterge qatysty. Islam dini boıynsha, ólgennen soń, qanshama yqylym ótse de, musylman balasy aqyr túbinde mindetti jaýapqa tartylmaq. Tarazynyń eki basy bar: ujmaq jáne tozaq. Ujmaq – jan raqaty, alaıda oǵan ótý – qıamettiń qıyny, tipti, múmkin emeske taqaý jaǵdaı. Al tozaq – azdy-kópti kúnási bolmaýy múmkin emes, kez kelgen pendeniń úlesine túsýge yqtımal, máńgilik azap.

Al Táńiriniń jóni bólekshe. Sen kim bolsań da, ólgennen soń, arǵy dúnıede qalypty ómiriń basqa bir turǵyda, odan ári jalǵasa bermek. Iaǵnı, shyn mánisindegi ólim joq, kisi ómiri eshqashan úzilmeıdi. Endi Arýaq retinde sabaqtasýǵa tıis. Bul Arýaq óziniń artta qalǵan tikeleı urpaqtaryn ǵana emes, ulystyń áıgili tulǵalarynan bastap, bar halqyn, bútkil el-jurtyn meılinshe qoldap júrmek, qysyltańda demeý kórsetip, kúsh berip, óziniń qandas halqymen birge jasaı bermek. Neshe ǵasyr boldy, ıslamǵa birjola bet burǵan qazaqtyń kúni búginde Arýaqty qasterlep, uran ustap otyrýy – osy, ulttyq, ózgeshe túsinikten bastaý alady.

Álbette, Arýaq – eń kóne, baıyrǵy, sakraldy uǵym – Táńiri esimimen baılanysty. Ejelgi prototúrik jáne keıingi jalpy túrik hám qazaq qaýymynda Táńiri, ıaǵnı Kók (Aspan) – Kók Táńiri – bar jaralmystyń basy jáne baıyrǵy, beıbereket, turpaıy uǵymdardyń súzgileı jınaqtala kelip, bir arnaǵa quıylǵan, qýatty kórinisi. Tárizi, Ǵun zamanynda, tipti, odan kóp buryn qalyptasyp, dástúr-salty úıles, sóıleý tili týystas bútkil baba-túrik qaýymy biregeı, sózsiz qabyldaǵan nusqa. Attıla zamanynyń ózinde negizgi qudiret. Alǵashqy, Uly Túrik qaǵanaty dáýirinde bar kúshinde. Esebi, keıingi, jalpy túrik qaýymy, onyń ishinde qazaq úshin de ózine «menshikti», tym joǵary – zeńgir aspanda tursa da, etene, baýyrlas Jaratqan. Sondyqtan da, Táńirige (Kókke, Kók Táńirisine) kózqaras ta Qudaı men Alladan múlde basqasha. Aýyzǵa ońaı ilinedi jáne tek qana etene, unasymdy maǵnada. Aýyl úıdiń úlken aǵasy keıipti. Arǵy bir zamanda tym aýyr estilýge tıis «Kók soqqan» sózi endigide aıyp, qarǵys emes, ázil esepti. «Táńiri jarylqasyn», «Táńiriniń kózi túzý bolsyn» – adamdy alqaýdyń keńshilikti, eń meıirban kórinisi. Keıinde, dáp osy negizde qalyptasqan «Alla jarylqasynnan» múlde derlik basqasha.

Endi azǵana sóz – Qudaı esimine qatysty. Qazaq uǵymyna ıslamnan buryn juǵysqan. Álbette, Táńiriden kóp keıin. Negizinde parsy tildi ataý. Saq-skıf zamanynan emes. Eýropa jáne orys ǵylymynda qalyptasqan, bul jurttyń arıı tektiligi týraly tujyrymnyń qısyny joq. Bizdiń babalarymyz Iran násildi qaýymmen alǵashqy, Uly Túrik qaǵanaty zamanynda ǵana kórshilesken. Soǵysqan, yǵystyrǵan jáne birshama toptaryn bodandyqqa májbúrlep, asımılásıaǵa túsirgen. Jaratýshynyń Táńirige jalǵas ekinshi ataýy retinde Qudaıdyń kirige bastaýy da osy V-Vİ ǵasyrlar mejesi dep shamalaýǵa bolady. Áýelde birshama unamsyz turǵyda. Ýaqyt oza kele, ásirese, ıslamǵa jalǵas kezeńde, jańa dinniń ýaǵyzshylary Iran tarabynan kóptep kelýine baılanysty, mán-maǵnasy jańǵyra bastaǵan. Endi, Jaratýshynyń taǵy bir nyspysy retinde ornyǵady. Aýyzeki sózde jáne jappaı tanymda. Áıtkenmen, áýelgi, et-jaqyn Táńiriniń dárejesine jete almaǵan. Sondaı-aq, keıingi Alladan da kóp tómen. Aıtqanymyzdaı, qazaq Táńirini týys tutsa, Alladan ımense, Qudaıǵa rıasyz bas urmaıdy, jattyǵyn umytpaıdy. Mine qarańyz. Áldeneden ashynyp, keıigen kezde: «qý Qudaı», «shunaq Qudaı...» Qý Táńiri, shunaq Alla dep kórińiz. Eshbir qısynsyz. Burnada, ásirese áıelderdiń aýzyna erkin oralatyn. Túńile zaryqqanda: «Bul Qudaıǵa ne jazyp edim...», «kórsoqyr Qudaı...» Táńirige, Allaǵa emes. Óıtkeni, Táńiri – janashyr, Alla – minsiz. Sondyqtan tirshiliktegi barlyq mehnat, azap pen mashaqat – Táńiriniń isi, Allanyń jazýy emes, Qudaıdyń qarǵysy, sonyń ádiletsizdigi men kórmes soqyrlyǵynyń zardaby.

Aýyzeki sózde, qalypty uǵymda bul úsh Qudiret – Táńiri, Qudaı, Allanyń arasy sanaly túrde ajyratylyp jatqan joq, bári de Jaratýshy tylsym kúsh. Alaıda, túpki tabıǵatynda árqıly maǵnalyq sypaty bolǵandyqtan, kúndelikti, aýyzeki qoldanysta, tipti, ádebı nusqalarda ózara aıyrymy birtalaı eken. Tarıh tańbasy, ulttyq tildiń, halyqtyq mentalıtettiń ózindik bir kórinisi.

Kópten oıda júrgen tolǵam edi, oraıymen qaǵazǵa túsirdik. Endi, bizdiń dúmshe dindarlar úshin amalsyz eskertpe: biz Allaǵa ǵana emes, onyń teńdes, tipti, qazaq úshin áspetti jáne bir ataýy – Táńirige jáne osy eki aralyqta uǵymǵa enip, ana tilimizge kirikken Qudaı ataýyna da shák keltirmeımiz. Alla – bir, paıǵambar – haq! Qazaq elin Táńiri jarylqaǵaı! Tiri pendemiz Qudaıdyń nazarynan qaqas qalmasyn!

Aryda úsh-tórt myń jyl buryn Kókten túsken Táńiri, odan beride, myń jarym jyl boıy sanaǵa ornyqqan Qudaı, aqyry, keıingi zamanda, anyǵy – jeti júz jyl buryn jetekshi orynǵa shyqqan Alla – bolmys-bitimi ǵana emes, tıesili ataýlary da úsh tarmaq, áıtse de biregeı tanym – dinı ójdan, rýhanı qýat; tylsymǵa áldenendeı kúmán ushtyǵy – ǵaırı sanaǵa, jabaıy topastyqqa ulaspaq.

Eń bastysy, Biz – Qazaqpyz. Ulttyq tanymdaǵy qandaı da uǵym, senim – tek qana qazaqtyq turǵymyz arqyly bekemdene túspek. Osy oraıda, ıslamshyldyq – memlekettik, ulttyq sanaǵa selbes, kómekshi retinde tanylmaǵy lázim; qandaı da áleýmettik ıdeologıa ataýly eń aldymen bizdiń qazaqtyq rýhymyzǵa qyzmet etýi shart!

Biz – Pákistan, Saýdı Arabıa, nemese basqa bir ıslam jurty emespiz, burnada Qazaq Ordasy atandyq, búginde Qazaqstan respýblıkasy bolyp otyrmyz. Osy bir ulttyq memlekettiń túpkilikti múddesine qaıshy qandaı da aǵym – bizge jat kórinýge tıis!..

 

5-6.Hİİ.2023.

Kemer, Túrkıa.

 

Derekkóz  Adyrna.kz saıty

You Might Also Like