Qazaq oıýlary
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq oıýlary
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshy qyzyǵýshylyǵyn arttyrý arqyly, shyǵarmashylyq qabiletin damytý.
Bilimdilik: Oqýshylardy oıý - órnek túrlerimen tanystyrý. Oıý - órnek salý arqyly qoldy jattyqtyryp oqýshylardyń sheberligin ushtaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń este saqtaýyn, jyldamdyq, shapshańdyq qasıetterin damytý.
Tárbıelik: Estetıkalyq tárbıe berý uıymshyldyqqa, eńbek súıgishtikke tárbıeleý. Jumys ústinde uqyptylyqqa, óziniń jáne ózgeniń ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý.
Sabaqtyń túri: bilim daǵdylaryn qalyptastyrý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, saramandyq jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıdtar, shema, órnek úlgileri, sýretter.
Pánaralyq baılanys: eńbek, beıneleý, matematıka, dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Sálemdesý, sabaqqa daıyndyǵyn tekserý
II. Jańa sabaqqa daıyndyq
Qolóner buıymdaryn eske túsirý (sandyq, dombyra, kıiz, kilem, ulttyq kıim, zergerlik buıymdar t. b.)
III. Jańa sabaq
«Rebýs» sheshý,,,,,,
Qamzol, taqıa, oıýlary Sheshýi: Qazaq oıýlary
1. Oıý - órnek sóziniń maǵynasy, tarıhy týraly túsinik
Bizdiń ata - babamyz qolónerimen aınalysqan, sol ónerdi jetildirip, urpaǵyna mura etip qaldyryp otyrǵan. Barlyq jasalǵan qolóner zattaryn tabıǵatpen baılanystyryp oıý - órnektermen bezendirgen.
Oıý - órnek degen sózimiz latyn tilinen alynǵan, “Ornament” (áshekeı) degen uǵymdy bildiredi. Maǵynasy sándeý, ásemdeý degen sózden shyqqan. Ulttyq kıimniń negizgi sándeýshisi – oıý - órnek.
Qazaq ulttyq oıý - órneginiń birneshe ondaǵan ǵasyrlyq tarıhy bar. Atadan balaǵa, urpaqtan urpaqqa mura bolyp, únemi qoldanysta bolyp, damyp kele jatqan óner túri. Qazaq halqynyń turmysynda aǵashtan jasalǵan zattar óte kólemdi. Jazy - qysy paıdalanýǵa keletin «aǵash ýyqty, kıiz týyrlyqty» kıiz úı kıiz ben aǵashtyń óte kúrdeli úılesinen turady. Tigýge de, jınaýǵa da, alyp júrýge de óte qolaıly osy múlikte oıý - órnek qoldanylmaıtyn bólshek joqtyń qasy. Oıý - órnekti jaqsy sanaly jasaý úshin aldymen paıdalanatyn materıaldy durys tańdaı bilý qajet, onyń oıý - yrǵaǵy men mólsherin, ıaǵnı oıýdyń zattyń betine túsýi men ornalasýyn naqty jobalaý qajet. Oıýdyń jaqsy shyǵýy oıýshynyń oı ushqyrlyǵynda, sheberligi men oıýdyń retin keltirip úılestire bilýinde. Oıý - órnektiń qandaı túri bolsa da, ol – adam oıynyń jemisi. Oıý - órnek bir - birimen qabysyp, jymdasyp, esken arqandaı birigip turýy kerek. Ara jigi badyraıyp, úılespeı, olpy-solpy bolsa, oıý óziniń sánin, sulýlyǵyn, úılesimin tipti mazmunyn joǵaltýy múmkin.
Qazaq oıý - órnegi qoshqar múıiz túrinen bastaý alatyndyqtan qandaı oıý túrin jasaǵanda da osy oıý túri basty kórinis tabýy qajet. Basy qoshqar múıiz oıýynan bastaý alǵan órnek damı kele neshe alýan túrge enip, ara jigi ár túrli oıý - órnektermen tolyǵa kele, úlken kúrdeli oıý túri shyǵady. Oıý tasy qoshqar múıiz bastaǵan órnek túrleri bir - birine úılese sán bere kele birigip, jymdasyp, baılanys pen sándik taýyp jasalatyn oıý túrin árlendire túsedi. Tabıǵattaǵy ásem gúl shoǵyryndaı oıý - órnekte óz sheberin tapsa, jarasyp, qulpyryp, kóz tartyp, kózge qýanysh, kóńilge jylylyq, ortaǵa ásemdik, sulýlyq shashyp turary anyq. Bizdiń ata - babalarymyz osyndaı óner túrin óziniń shyrqaý shyńyna jetkize bilgen.
Meniń túsinigimde oıý - órnek degenimiz – dáldik, esep, teńdik, teńeý, úılesim, jarasym, sándik, kórkemdik, sáıkestik, tazalyq, náziktik, súıkimdilik, parasattylyq, jylylyq, sulýlyq, oılylyq, aqyldylyq, zerektik, kóńil - kúıdiń jaqsylylyǵy, shabyt beredi, eptilikke, iskerlikke, sheberlikke, ıkemdilikke, dáldikke baýlıdy, tárbıeleıdi. Ónerge degen mahabbat, sulýlyqqa degen ǵashyqtyq, qushtarlyq jınaǵy. Oıý oıǵan adamnyń júregi jyly, názik bolady.
2. Oıý - órnektiń qoldanylýy, toptary slaıd arqyly kórsetip túsindirý
Oıý - órnekterdi kompozısıalyq qurylymyna qaraı bir júıege keltirý úshin ǵalymdar tórt topqa bóledi:
1. Ósimdik tıptes oıý - órnek. Kókónis órnekterinde ósimdikterdiń gúli, japyraǵy, sabaǵy, dáni t. b. negizgi elementteri kórinedi.
2. Zoomorftyq oıý - órnek. Órnekter negizinen janýarlardy, ıaǵnı ań, qus, balyq t. b. túrli jándikterdi jáne olardyń múshelerin beıneleıdi.
3. Kosmogonıalyq órnek. Órnekter dóńgelek, ırek, shımaı t. b. quralady.
4. Geometrıalyq órnek. Baldaq, tumar, t. b.
Joǵaryda atalǵan negizgi órnek túrlerinen bólek qazaq sheberleri kóp qoldanatyn oıý - órnek elementteriniń mynadaı ataýlary bar:
A) Aspan álemindegi qubylystarǵa baılanysty órnekter: aı, kún, juldyz, aıshyq, aımúıiz, qus joly, juldyzsha, kempirqosaq t. b.
Á) Zattardyń ataýyna baılanysty órnekter: balǵa, balta, taraq, baldaq, kúmbez, tabaq, qarmaq t. b.
B) Epıgrafıalyq órnekter – ıaǵnı jazýdy órnek tárizdendirip, belgili bir zattyń beınesine keltire ádemilep, astarlap jazý.
V) Rý tańbalary men el tańbalary jáne malǵa salynatyn en tańbalarǵa baılanysty oıý - órnek elementteri: tumar, aıshyq, bosaǵa, abaq, taraq, kóz, shómish, shylbyr, kóseý, ashamaı, t. b.
Ár órnektiń astarynda maǵyna bolady. Mysaly: «qoshqar múıiz» oıýy molshylyqty meńzeıdi, «aǵash» oıýy yntymaq birlikti, «ırek» oıýy adamnyń ómir joly, sýdyń belgisi, «sheńber» oıýy jaryq ómir joly degendi bildiredi. Qoshqar múıiz ben arqarmúıiz oıýlarynyń qazaq qolónerinde qoldanylmaıtyn jeri joq. Qoshqar múıiz oıýymen qatar ár zattyń kólemi, sándilik, paıdalaný deńgeıine qaraı ár alýan japyraq tektes, bitpes oıýlar salynady. Bul órnekter «ıirim», «shıyrshyq», «ıyq», «úshkil», «túıe taban», «qos ırek», «juldyz gúl» t. b. attarymen atalady. Oıý - órnektiń ataýy men túrleri óte kóp. Búginge deıin ǵalymdar 350 - deı túrin anyqtaǵan. Solardyń ishinde kóp taraǵan túri – múıiz tektes oıý. Oıý - órnektiń bul tobyn «oıýdyń tórkini» deýge bolady. Kóne zamanda tastarǵa salynǵan oıý - órnek qazaq halqynyń turmys salt - dástúrin beınelep kelgen. Usaq túrin zergerlik, keste tigý, aǵash, súıek sıaqty názik isterge qoldansa, iri túrin kilemge, alashaǵa, tekemetke, syrmaq pen jıhazdarǵa salǵan.
Mysaly: juldyz órnegi - aspandaǵy juldyz kórinisine uqsaıdy. Ol kóbine kilemderde jıi qoldanylady.
Múıiz tektes órnekter - múıizdi beıneleıtin órnek. Olar ulttyq kıimderde, kıiz, alasha buıymdarynda kezdesedi.
Geometrıalyq órnekter jáne gúl órnegi - aǵash buıymdarynda t. b. kezdesedi.
Aqyndar da qazaq oıýlaryna arnap óleńder shyǵarǵan. Sonyń biri jerles apamyz F. Ońǵarsynovanyń myna bir óleń joldaryna nazar aýdaraıyq.
«Oıýlar syry»
Túrin - aı tekemettiń! Asyl qandaı?
Úńildim únsiz ǵana basymdy almaı.
“Kele ǵoı, qoshaqanym, ózime!” - dep,
Ájem kep sıpaǵandaı shashyma jaı.
Kúıimdi keshseńder - aý sol bettegi.
Turǵandaı ana – kóńil terbep meni.
Jan bitip jaırańdady jan - jaǵymnan,
Qazaqtyń qoshqarmúıiz órnekteri.
Ańsaýmen kúnim ótti qansha meniń,
Jelbaýda, basqurda ma ańsaý emim.
Ájemniń kózindeı bul oıýlardy,
Taba almaı dala kezip sharshap edim.
Elestep kóz aldymda sán shaqtarym,
Kelgendeı qulaǵyma ańsatqan ún.
Túrinen tekemettiń kórip turmyn,
Ájemniń taramysty saýsaqtaryn...
İV. Atyraý sýretshileri týraly maǵlumat.
Qazaqstannyń tanymal sýretshileriniń biri Tabyldy Muqatov 1947 jyly Atyraý oblysy Isataı aýdanynyń Orpa aýylynda dúnıege kelgen. Almaty kórkemsýret ýchılıshesin 1968 jyly bitirgen soń I. Fedorov atyndaǵy Lvov (Ýkraına) polıgrafıa ınstıtýtyn támámdap 1975 jyldan bergi ýaqytta «Jazýshy» baspasynda kórkemdeýshi redaktor bolyp qyzmet atqarady. 1979 jyldan SSRO (QR) Sýretshiler odaǵynyń múshesi. Tabyldy aǵamyz qazirgi tańdaǵy kásibı tájrıbesi tolysqan kórkem polıgrafıa isiniń maıtalman sheberi desek te bolar. Óıtkeni shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıyna kitap kórkemdeý isimen úzbeı aınalysý ol, tek ǵana tabandylyq emes sonymen qatar kásibı shyńdalý men poetıkalyq dúnıetanymnyń aıqyn kórinisi. Tabyldy aǵamyzdyń aqyndyq qasıeti de joq emes. Oǵan kýá 2003 jyly sýretshi Tabyldy Muqatovtyń shyǵarmashylyǵyna arnalyp shyǵarylǵan álbomnyń epıgrafy retinde alynǵan «Arnaý» óleń joldary týǵan jerdi poezıa tilinde sýretteýdiń erekshe kórinisi dep aıtýǵa ábden bolady. Sýretshi aǵamyzdyń kórkem grafıka salasymen qatar keskindemedegi shyǵarmalary da bir tóbe dúnıeler. «Jylqyshy aýyly», «Jaılaýda», «Orpa aýyly», «Ájemmen birge», «Batyrlyq dastan» atty janrlyq kompozısıalar óz - aldyna erekshe qaıtalanbas jazylý tehnıkasynda oryndalyp Qazaqstan keskindemesinde óziniń laıyqty baǵasyn alǵan shyǵarmalar. Mahambet Ótemisulynyń 200 jyldyq mereıtoıyna arnap shyǵarylǵan «Qum jazýy» atty qoljazba óleńder kitaby 2003 jyly IýNESKO - nyń altyn medalimen marapattalǵan bolatyn.
Mádir Qýandyq Nasıhatuly 1965 jyly 10 shildede Atyraý oblysy, Naryn qumy eteginde týǵan. Sýretshi, kompozıtor. Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi (2005), dosent. 1983 jyly Atyraý oblysy Qurmanǵazy aýdany, Eńbekshi orta mektebin, 1990 jyly A. S. Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kórkemsýret - grafıka fakúltetin bitirgen. 2006 jyly M. Ótemisov atyndaǵy BQMÝ - dyń ekonomıka ınstıtýtyn «Memlekettik basqarý» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. 1990 jyly ınstıtýtty jaqsyǵa aıaqtaǵan ony bilikti mamandar oqytýshylyqqa qaldyrdy, sodan kúni búginge deıin osy salada jumys istep keledi. Respýblıkalyq oblystyq, konkýrstardyń laýreaty (Almaty, 1995 j., Oral, 2001 j.). 1997 jyldan BQO «Óner» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti. «Talbesik» atty kitaby jaryq kórgen (Oral, Polıgrafservıs, 2003). Q. N. Mádirdiń ánderi men sýret týyndylary, ǵylymı, ádistemelik, tanymdyq maqalalary respýblıkalyq búqaralyq aqparat qúraldarynda, ártúrli ǵylymı jýrnaldarda, jınaqtarda basylyp júr. 15 - ke tarta oqý - ádistemelik quraldary, sýret álbomdary, t. 6. baspadan shyqty.
Bıyl qazaq beıneleý ónerinde ózindik qoltańbasy bar dara daryn, KSRO Sýretshiler Odaǵynyń múshesi Sarıev Shaımardan Tilemisulynyń týǵanyna (11 qazan, 2012 jyl) 75 jyl toılap óttik. Elimizdiń barlyq aımaǵyndaǵy sýretshiler shyǵarmasyn nasıhattaý maqsatynda qurylǵan joba aıasynda Qazaqstan Respýblıkasy tuńǵysh Prezıdentiniń murajaıynda atyraýlyq sýretshi Kámıla Japalovanyń da «Ómir áýenderi» atty sýret kórmesi ashyldy. Atyraý oblysyndaǵy óner jaıyn tanystyratyn sýretshiniń birqatar týyndylary 2008 jyly Astanada kórmege qoıylǵan edi. Á. Qasteev atyndaǵy Shymkent kórkemóner ýchılıshesin bitirgen Kámıla Japalova bala jastan sýret salýǵa qumartyp, beıneleý óneriniń qyr - syryn jetik meńgerýge umtyldy. Sol jolda talmaı izdenip, tynbaı eńbektendi. Batıkpen maıly boıaýdy úılesimdi qoldana bilgen onyń ár kartınasy ózindik mazmunymen tartymdy. Onyń qalamynan týǵan dúnıelerdiń árqaısysy sýretshiniń ishki áleminen habar beredi. Onyń ulttyq dástúrdi berik ustanatynyn da shyǵarmalary arqyly tanyp - bilýge bolady.
Sýretke talǵammen qaraıtyn Kámıla Astana kórmesine qoıǵan 45 kartınasynda qıalǵa erik bergen, qaısysyna kóz tastasańyz da sýretshiniń shabyt shaǵyn birden baıqaýǵa bolady. Sonyń ishinde Kámılanyń ózi aǵashtarmen jumysty ońaı, ári úzdik dep baǵalaıdy. Shynynda da, qıal - ǵajaıyp qyzyqtaryna toly, asyl murat, bıik maqsatty terekke teńegen «Úsh arman» atty eńbegi – sátti shyqqan týyndylardyń biri. Jan - janýarlardyń tylsym dúnıesi de sýretshi shyǵarmalarynda keńinen kórinis tapqan. Tarıhı oqıǵa jelisi negizinde týǵan «Altyn qaıyq» kartınasy eski qala Saraıshyqtyń ótkeninen syr shertedi. Jalpy, Kámıla týyndylary san qyrlylyǵymen erekshelenedi, onyń ár boıaýdy oryndy qıýlastyratyn sheberligi barlyq sýretinde shyraı berip keledi.......
V. «Jalǵastyr oıyny»
Oılana bilmegen…….. jalǵastyr ( oıý oıa bilmeıdi).
Talappen bastap,..... aıaqta (talǵammen)
Óner – taýsylmas azyq,... (jutamas baılyq)
Vİ. Toppen jumys.
Ótkendi eske alyp, oıǵa tolam,
Suryptap tezge salyp, kóp oılanam,
Oı túbine jete almaı tıtyqtasam,
Qolyma qaıshy alyp, oıý oıam – dep B. Momyshuly atamyz aıtqandaı biz de kezekti saramandyq jumysymyzdy bastaıyq.
1 - top «Búrshik» oıýyn
2 - top «Aıshabıbi» oıýyn
3 - top «Qoshqarmúıiz» oıýyn dápterge beıneleıdi
Vİİ. Oqýshylarǵa tapsyrma: qaǵazdan órnek qıý, sodan keıin dápterge beıneleıdi.
Tehnıka qaýipsizdik erejelerin eske túsirý.
Vİİİ. Sabaqty bekitý (kestemen jumys)
1. Oıý - órnek sózi qandaı uǵymdy bildiredi?
2. Oıý - órnek neshe topqa bólinedi?
3. Qoshqarmúıiz órnegi qandaı buıymdarda qoldanylady
4. Kóbine qoldanylatyn órnek?
İX. Sabaqty qorytý
Oqýshylardyń jumystaryn taldaý.
X. Úıge tapsyrma. Oıýlar túrin beınelep úırený.
Xİ. Baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshy qyzyǵýshylyǵyn arttyrý arqyly, shyǵarmashylyq qabiletin damytý.
Bilimdilik: Oqýshylardy oıý - órnek túrlerimen tanystyrý. Oıý - órnek salý arqyly qoldy jattyqtyryp oqýshylardyń sheberligin ushtaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń este saqtaýyn, jyldamdyq, shapshańdyq qasıetterin damytý.
Tárbıelik: Estetıkalyq tárbıe berý uıymshyldyqqa, eńbek súıgishtikke tárbıeleý. Jumys ústinde uqyptylyqqa, óziniń jáne ózgeniń ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý.
Sabaqtyń túri: bilim daǵdylaryn qalyptastyrý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, saramandyq jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıdtar, shema, órnek úlgileri, sýretter.
Pánaralyq baılanys: eńbek, beıneleý, matematıka, dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Sálemdesý, sabaqqa daıyndyǵyn tekserý
II. Jańa sabaqqa daıyndyq
Qolóner buıymdaryn eske túsirý (sandyq, dombyra, kıiz, kilem, ulttyq kıim, zergerlik buıymdar t. b.)
III. Jańa sabaq
«Rebýs» sheshý,,,,,,
Qamzol, taqıa, oıýlary Sheshýi: Qazaq oıýlary
1. Oıý - órnek sóziniń maǵynasy, tarıhy týraly túsinik
Bizdiń ata - babamyz qolónerimen aınalysqan, sol ónerdi jetildirip, urpaǵyna mura etip qaldyryp otyrǵan. Barlyq jasalǵan qolóner zattaryn tabıǵatpen baılanystyryp oıý - órnektermen bezendirgen.
Oıý - órnek degen sózimiz latyn tilinen alynǵan, “Ornament” (áshekeı) degen uǵymdy bildiredi. Maǵynasy sándeý, ásemdeý degen sózden shyqqan. Ulttyq kıimniń negizgi sándeýshisi – oıý - órnek.
Qazaq ulttyq oıý - órneginiń birneshe ondaǵan ǵasyrlyq tarıhy bar. Atadan balaǵa, urpaqtan urpaqqa mura bolyp, únemi qoldanysta bolyp, damyp kele jatqan óner túri. Qazaq halqynyń turmysynda aǵashtan jasalǵan zattar óte kólemdi. Jazy - qysy paıdalanýǵa keletin «aǵash ýyqty, kıiz týyrlyqty» kıiz úı kıiz ben aǵashtyń óte kúrdeli úılesinen turady. Tigýge de, jınaýǵa da, alyp júrýge de óte qolaıly osy múlikte oıý - órnek qoldanylmaıtyn bólshek joqtyń qasy. Oıý - órnekti jaqsy sanaly jasaý úshin aldymen paıdalanatyn materıaldy durys tańdaı bilý qajet, onyń oıý - yrǵaǵy men mólsherin, ıaǵnı oıýdyń zattyń betine túsýi men ornalasýyn naqty jobalaý qajet. Oıýdyń jaqsy shyǵýy oıýshynyń oı ushqyrlyǵynda, sheberligi men oıýdyń retin keltirip úılestire bilýinde. Oıý - órnektiń qandaı túri bolsa da, ol – adam oıynyń jemisi. Oıý - órnek bir - birimen qabysyp, jymdasyp, esken arqandaı birigip turýy kerek. Ara jigi badyraıyp, úılespeı, olpy-solpy bolsa, oıý óziniń sánin, sulýlyǵyn, úılesimin tipti mazmunyn joǵaltýy múmkin.
Qazaq oıý - órnegi qoshqar múıiz túrinen bastaý alatyndyqtan qandaı oıý túrin jasaǵanda da osy oıý túri basty kórinis tabýy qajet. Basy qoshqar múıiz oıýynan bastaý alǵan órnek damı kele neshe alýan túrge enip, ara jigi ár túrli oıý - órnektermen tolyǵa kele, úlken kúrdeli oıý túri shyǵady. Oıý tasy qoshqar múıiz bastaǵan órnek túrleri bir - birine úılese sán bere kele birigip, jymdasyp, baılanys pen sándik taýyp jasalatyn oıý túrin árlendire túsedi. Tabıǵattaǵy ásem gúl shoǵyryndaı oıý - órnekte óz sheberin tapsa, jarasyp, qulpyryp, kóz tartyp, kózge qýanysh, kóńilge jylylyq, ortaǵa ásemdik, sulýlyq shashyp turary anyq. Bizdiń ata - babalarymyz osyndaı óner túrin óziniń shyrqaý shyńyna jetkize bilgen.
Meniń túsinigimde oıý - órnek degenimiz – dáldik, esep, teńdik, teńeý, úılesim, jarasym, sándik, kórkemdik, sáıkestik, tazalyq, náziktik, súıkimdilik, parasattylyq, jylylyq, sulýlyq, oılylyq, aqyldylyq, zerektik, kóńil - kúıdiń jaqsylylyǵy, shabyt beredi, eptilikke, iskerlikke, sheberlikke, ıkemdilikke, dáldikke baýlıdy, tárbıeleıdi. Ónerge degen mahabbat, sulýlyqqa degen ǵashyqtyq, qushtarlyq jınaǵy. Oıý oıǵan adamnyń júregi jyly, názik bolady.
2. Oıý - órnektiń qoldanylýy, toptary slaıd arqyly kórsetip túsindirý
Oıý - órnekterdi kompozısıalyq qurylymyna qaraı bir júıege keltirý úshin ǵalymdar tórt topqa bóledi:
1. Ósimdik tıptes oıý - órnek. Kókónis órnekterinde ósimdikterdiń gúli, japyraǵy, sabaǵy, dáni t. b. negizgi elementteri kórinedi.
2. Zoomorftyq oıý - órnek. Órnekter negizinen janýarlardy, ıaǵnı ań, qus, balyq t. b. túrli jándikterdi jáne olardyń múshelerin beıneleıdi.
3. Kosmogonıalyq órnek. Órnekter dóńgelek, ırek, shımaı t. b. quralady.
4. Geometrıalyq órnek. Baldaq, tumar, t. b.
Joǵaryda atalǵan negizgi órnek túrlerinen bólek qazaq sheberleri kóp qoldanatyn oıý - órnek elementteriniń mynadaı ataýlary bar:
A) Aspan álemindegi qubylystarǵa baılanysty órnekter: aı, kún, juldyz, aıshyq, aımúıiz, qus joly, juldyzsha, kempirqosaq t. b.
Á) Zattardyń ataýyna baılanysty órnekter: balǵa, balta, taraq, baldaq, kúmbez, tabaq, qarmaq t. b.
B) Epıgrafıalyq órnekter – ıaǵnı jazýdy órnek tárizdendirip, belgili bir zattyń beınesine keltire ádemilep, astarlap jazý.
V) Rý tańbalary men el tańbalary jáne malǵa salynatyn en tańbalarǵa baılanysty oıý - órnek elementteri: tumar, aıshyq, bosaǵa, abaq, taraq, kóz, shómish, shylbyr, kóseý, ashamaı, t. b.
Ár órnektiń astarynda maǵyna bolady. Mysaly: «qoshqar múıiz» oıýy molshylyqty meńzeıdi, «aǵash» oıýy yntymaq birlikti, «ırek» oıýy adamnyń ómir joly, sýdyń belgisi, «sheńber» oıýy jaryq ómir joly degendi bildiredi. Qoshqar múıiz ben arqarmúıiz oıýlarynyń qazaq qolónerinde qoldanylmaıtyn jeri joq. Qoshqar múıiz oıýymen qatar ár zattyń kólemi, sándilik, paıdalaný deńgeıine qaraı ár alýan japyraq tektes, bitpes oıýlar salynady. Bul órnekter «ıirim», «shıyrshyq», «ıyq», «úshkil», «túıe taban», «qos ırek», «juldyz gúl» t. b. attarymen atalady. Oıý - órnektiń ataýy men túrleri óte kóp. Búginge deıin ǵalymdar 350 - deı túrin anyqtaǵan. Solardyń ishinde kóp taraǵan túri – múıiz tektes oıý. Oıý - órnektiń bul tobyn «oıýdyń tórkini» deýge bolady. Kóne zamanda tastarǵa salynǵan oıý - órnek qazaq halqynyń turmys salt - dástúrin beınelep kelgen. Usaq túrin zergerlik, keste tigý, aǵash, súıek sıaqty názik isterge qoldansa, iri túrin kilemge, alashaǵa, tekemetke, syrmaq pen jıhazdarǵa salǵan.
Mysaly: juldyz órnegi - aspandaǵy juldyz kórinisine uqsaıdy. Ol kóbine kilemderde jıi qoldanylady.
Múıiz tektes órnekter - múıizdi beıneleıtin órnek. Olar ulttyq kıimderde, kıiz, alasha buıymdarynda kezdesedi.
Geometrıalyq órnekter jáne gúl órnegi - aǵash buıymdarynda t. b. kezdesedi.
Aqyndar da qazaq oıýlaryna arnap óleńder shyǵarǵan. Sonyń biri jerles apamyz F. Ońǵarsynovanyń myna bir óleń joldaryna nazar aýdaraıyq.
«Oıýlar syry»
Túrin - aı tekemettiń! Asyl qandaı?
Úńildim únsiz ǵana basymdy almaı.
“Kele ǵoı, qoshaqanym, ózime!” - dep,
Ájem kep sıpaǵandaı shashyma jaı.
Kúıimdi keshseńder - aý sol bettegi.
Turǵandaı ana – kóńil terbep meni.
Jan bitip jaırańdady jan - jaǵymnan,
Qazaqtyń qoshqarmúıiz órnekteri.
Ańsaýmen kúnim ótti qansha meniń,
Jelbaýda, basqurda ma ańsaý emim.
Ájemniń kózindeı bul oıýlardy,
Taba almaı dala kezip sharshap edim.
Elestep kóz aldymda sán shaqtarym,
Kelgendeı qulaǵyma ańsatqan ún.
Túrinen tekemettiń kórip turmyn,
Ájemniń taramysty saýsaqtaryn...
İV. Atyraý sýretshileri týraly maǵlumat.
Qazaqstannyń tanymal sýretshileriniń biri Tabyldy Muqatov 1947 jyly Atyraý oblysy Isataı aýdanynyń Orpa aýylynda dúnıege kelgen. Almaty kórkemsýret ýchılıshesin 1968 jyly bitirgen soń I. Fedorov atyndaǵy Lvov (Ýkraına) polıgrafıa ınstıtýtyn támámdap 1975 jyldan bergi ýaqytta «Jazýshy» baspasynda kórkemdeýshi redaktor bolyp qyzmet atqarady. 1979 jyldan SSRO (QR) Sýretshiler odaǵynyń múshesi. Tabyldy aǵamyz qazirgi tańdaǵy kásibı tájrıbesi tolysqan kórkem polıgrafıa isiniń maıtalman sheberi desek te bolar. Óıtkeni shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıyna kitap kórkemdeý isimen úzbeı aınalysý ol, tek ǵana tabandylyq emes sonymen qatar kásibı shyńdalý men poetıkalyq dúnıetanymnyń aıqyn kórinisi. Tabyldy aǵamyzdyń aqyndyq qasıeti de joq emes. Oǵan kýá 2003 jyly sýretshi Tabyldy Muqatovtyń shyǵarmashylyǵyna arnalyp shyǵarylǵan álbomnyń epıgrafy retinde alynǵan «Arnaý» óleń joldary týǵan jerdi poezıa tilinde sýretteýdiń erekshe kórinisi dep aıtýǵa ábden bolady. Sýretshi aǵamyzdyń kórkem grafıka salasymen qatar keskindemedegi shyǵarmalary da bir tóbe dúnıeler. «Jylqyshy aýyly», «Jaılaýda», «Orpa aýyly», «Ájemmen birge», «Batyrlyq dastan» atty janrlyq kompozısıalar óz - aldyna erekshe qaıtalanbas jazylý tehnıkasynda oryndalyp Qazaqstan keskindemesinde óziniń laıyqty baǵasyn alǵan shyǵarmalar. Mahambet Ótemisulynyń 200 jyldyq mereıtoıyna arnap shyǵarylǵan «Qum jazýy» atty qoljazba óleńder kitaby 2003 jyly IýNESKO - nyń altyn medalimen marapattalǵan bolatyn.
Mádir Qýandyq Nasıhatuly 1965 jyly 10 shildede Atyraý oblysy, Naryn qumy eteginde týǵan. Sýretshi, kompozıtor. Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi (2005), dosent. 1983 jyly Atyraý oblysy Qurmanǵazy aýdany, Eńbekshi orta mektebin, 1990 jyly A. S. Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kórkemsýret - grafıka fakúltetin bitirgen. 2006 jyly M. Ótemisov atyndaǵy BQMÝ - dyń ekonomıka ınstıtýtyn «Memlekettik basqarý» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. 1990 jyly ınstıtýtty jaqsyǵa aıaqtaǵan ony bilikti mamandar oqytýshylyqqa qaldyrdy, sodan kúni búginge deıin osy salada jumys istep keledi. Respýblıkalyq oblystyq, konkýrstardyń laýreaty (Almaty, 1995 j., Oral, 2001 j.). 1997 jyldan BQO «Óner» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti. «Talbesik» atty kitaby jaryq kórgen (Oral, Polıgrafservıs, 2003). Q. N. Mádirdiń ánderi men sýret týyndylary, ǵylymı, ádistemelik, tanymdyq maqalalary respýblıkalyq búqaralyq aqparat qúraldarynda, ártúrli ǵylymı jýrnaldarda, jınaqtarda basylyp júr. 15 - ke tarta oqý - ádistemelik quraldary, sýret álbomdary, t. 6. baspadan shyqty.
Bıyl qazaq beıneleý ónerinde ózindik qoltańbasy bar dara daryn, KSRO Sýretshiler Odaǵynyń múshesi Sarıev Shaımardan Tilemisulynyń týǵanyna (11 qazan, 2012 jyl) 75 jyl toılap óttik. Elimizdiń barlyq aımaǵyndaǵy sýretshiler shyǵarmasyn nasıhattaý maqsatynda qurylǵan joba aıasynda Qazaqstan Respýblıkasy tuńǵysh Prezıdentiniń murajaıynda atyraýlyq sýretshi Kámıla Japalovanyń da «Ómir áýenderi» atty sýret kórmesi ashyldy. Atyraý oblysyndaǵy óner jaıyn tanystyratyn sýretshiniń birqatar týyndylary 2008 jyly Astanada kórmege qoıylǵan edi. Á. Qasteev atyndaǵy Shymkent kórkemóner ýchılıshesin bitirgen Kámıla Japalova bala jastan sýret salýǵa qumartyp, beıneleý óneriniń qyr - syryn jetik meńgerýge umtyldy. Sol jolda talmaı izdenip, tynbaı eńbektendi. Batıkpen maıly boıaýdy úılesimdi qoldana bilgen onyń ár kartınasy ózindik mazmunymen tartymdy. Onyń qalamynan týǵan dúnıelerdiń árqaısysy sýretshiniń ishki áleminen habar beredi. Onyń ulttyq dástúrdi berik ustanatynyn da shyǵarmalary arqyly tanyp - bilýge bolady.
Sýretke talǵammen qaraıtyn Kámıla Astana kórmesine qoıǵan 45 kartınasynda qıalǵa erik bergen, qaısysyna kóz tastasańyz da sýretshiniń shabyt shaǵyn birden baıqaýǵa bolady. Sonyń ishinde Kámılanyń ózi aǵashtarmen jumysty ońaı, ári úzdik dep baǵalaıdy. Shynynda da, qıal - ǵajaıyp qyzyqtaryna toly, asyl murat, bıik maqsatty terekke teńegen «Úsh arman» atty eńbegi – sátti shyqqan týyndylardyń biri. Jan - janýarlardyń tylsym dúnıesi de sýretshi shyǵarmalarynda keńinen kórinis tapqan. Tarıhı oqıǵa jelisi negizinde týǵan «Altyn qaıyq» kartınasy eski qala Saraıshyqtyń ótkeninen syr shertedi. Jalpy, Kámıla týyndylary san qyrlylyǵymen erekshelenedi, onyń ár boıaýdy oryndy qıýlastyratyn sheberligi barlyq sýretinde shyraı berip keledi.......
V. «Jalǵastyr oıyny»
Oılana bilmegen…….. jalǵastyr ( oıý oıa bilmeıdi).
Talappen bastap,..... aıaqta (talǵammen)
Óner – taýsylmas azyq,... (jutamas baılyq)
Vİ. Toppen jumys.
Ótkendi eske alyp, oıǵa tolam,
Suryptap tezge salyp, kóp oılanam,
Oı túbine jete almaı tıtyqtasam,
Qolyma qaıshy alyp, oıý oıam – dep B. Momyshuly atamyz aıtqandaı biz de kezekti saramandyq jumysymyzdy bastaıyq.
1 - top «Búrshik» oıýyn
2 - top «Aıshabıbi» oıýyn
3 - top «Qoshqarmúıiz» oıýyn dápterge beıneleıdi
Vİİ. Oqýshylarǵa tapsyrma: qaǵazdan órnek qıý, sodan keıin dápterge beıneleıdi.
Tehnıka qaýipsizdik erejelerin eske túsirý.
Vİİİ. Sabaqty bekitý (kestemen jumys)
1. Oıý - órnek sózi qandaı uǵymdy bildiredi?
2. Oıý - órnek neshe topqa bólinedi?
3. Qoshqarmúıiz órnegi qandaı buıymdarda qoldanylady
4. Kóbine qoldanylatyn órnek?
İX. Sabaqty qorytý
Oqýshylardyń jumystaryn taldaý.
X. Úıge tapsyrma. Oıýlar túrin beınelep úırený.
Xİ. Baǵalaý
You Might Also Like
-
Maqsaty: Balalarǵa rólderdi óz betterimen bólýdi jáne ózine bólingen ról boıynsha áreket etýdi úıretý. Oıyn barysynda áleýmettik bolmysty kórsetý, qoǵamdyq oryndardaǵy minez qulyq erejelerin, qyzmet...
