Qazaq halqynyń burynǵy hám búgingi hali
Mirjaqyp, nege otyrsyń qalam tartpaı,
Báıge almas bolǵanmenen júırik shappaı.
Shamańdy kádárı hal1 kórsetseńshi,
Baıǵus-aý, oıansańshy qarap jatpaı.
He faıda bir orynnan qozǵalmaıtyn,
Tazarmas qarasý da jatqan aqpaı.
Artyqtan taǵlym alyp, kempe úıretpeı,
Júrýiń laıyq pa ǵaqyl tappaı.
Sen nege boı kórsetpeı jasqanasyń?
Tastasa kóziń kórsin halyq unatpaı.
Bul shaıda sóz bazary kóterinki,
Synaspaı baqytyńdy sen de baptaı.
Birde alyp, birde qalyp júrmes pe ediń,
Sózińdi bireý sógip, bireý maqtap.
Boı tejep júreksiný durys emes,
Shashylǵan ryızyqty júrip tatpaı.
hımmát taý kesedi dep mysalda bar
Jigitke húner qaıda zeıin artpaı.
Talapty jańa óspirim baǵlandar
Júrýge laıyqty ǵoı atyn aqtaı.
Jigittiń nesi jigit bosqa júrgen,
Qyzmetpen faıda berip halyqqa jaqpaı.
Báseń bol ásem bolsań degen jónmen,
húnerin muhtajdarǵa2 júrse satpaı.
Jan-fıda3 malyń tárik4 bolsyn, jigit,
Din, mıllát5 degen sózdi tur jáhıdlaı6
Men kepil sonda jaman bolmasyńa,
Turmasam qolyńdy ákel aıtqan shartta-aı.
Adasyp qarańǵyda sorly qazaq,
Aı týmaı kún hám shyqpaı tur tań atpaı.
Sóndirmeı janǵan órtti kórgen adam,
Qalaısha turý múmkin janǵa batpaı.
Bir keńes tústi hıal7 bastaryma,
Dáfter hat ǵıbrat8 úshin tastaryma.
Hsýsa arnap jazdym halyq úshin,
Jıyrmanshy ǵasyrdyń jastaryna.
Az jasap ómirimde kórdim kóp is,
Retin shamaladym halyqtyń tegis
Qaralas hár qaısysy kórinedi,
Biri artyq, bireýi kem deıtin emes.
Qazaqtyń qaı násilden taraǵanyn
Bilersiń shejireden qaraǵanyń.
Bul jerge sonyń úshin toqtamaımyn,
Jazaıyn basqa sózdiń jaraǵanyn.
Adamzat neshe túrli jıhan9 tolǵan
hár dinde, hár mázhápte10 jáne bolǵan.
Sonyń kóbi sháhárden oryn alyp,
Saharada11 bizdiń qazaq kóship qonǵan.
Ol zaman úsh júz birge aralasqan,
Baǵynyp esh padıshahqa qaramastan.
Han shyǵyp óz ishinen halyqty bılep,
Bıleri húkim12 aıtyp, órnek shashqan.
Kóshse de myń shaqyrym jeri jaıly
Aqqan bulaq, shalǵyny kók oraıly.
Toqty qozdap júripti, taı qulyndap,
Jer tar bolyp kórmedi-aý ýaıymdy.
Sol kezde bizdiń qazaq ala bolǵan,
Kóldeneń dushpandary jáne bolǵan.
Kúshtisi nasharlaryn shaýyp alyp,
Burynǵydaı bolmaǵan bálá bolǵan.
El shaýyp, kisi óltirse batyr degen,
Batyrlar faqılerdiń13 haqyn jegen.
Biz mundaı bul ýaqytta bolar ma edik,
İstese halyq faıdasyn ǵaqylmenen.
Ketipti fitnániń14 joly ashylyp,
Birinen dushmandyǵyn biri asyryp.
Aırylyp berekeden qarap júrip,
Turypty basqalarǵa qur bas uryp.
Ketipti arazdasyp bir týysqan,
Barymta urlyq qylyp mal qýysqan.
Syıa almaı keń dúnıege talasýshy ed,
Tarshylyq endi kórip syǵylysqan.
Mazasy ketken birdeı ishten, syrttan,
Az ata kórgen horlyq kúshti jurttan.
Eki suńqar talassa quzǵynǵa jem,
Berekesin bul qazaq súıtip qurtqan.
Sol kúnde jaýǵa qarsy qorǵan qursa,
Qutylyp nadandyqtan ǵylym tapsa,
Ǵaıratyn boıyndaǵy shetke jumsap,
Keltirmeı jábirshilik qaryndaska.
Ózdi ózi tatý bolyp turǵan kúnde,
Qalar ma edi hár nárseden mundaı bosqa.
Minikı, bul ýakytta turmyz endi,
Dushmanǵa taba bolyp, kúlki dosqa.
Júrmegen keń jaıylyp ol halinde,
Únemi turý qaıda han taǵynda.
Rýssıa memleketine baǵynypty,
Ábilhaıyr tóreniń han shaǵynda.
Patsha aıtqan: «Ǵadildikpen bıleımin» - dep,
«Dinińe hám jerińe tımeımin» - dep,
«Oq atpaı, qylysh tartpaı baǵynǵan sen,
Qalaısha qadirińdi bilmeımin», - dep.
Almasqa ýáǵdá15 etken bizden soldat,
Ornyna túndik basy salǵan ramat16.
«Qazaq ta Rýssıanyń bir uǵyly17,
Bar bolsa beremin» - dep nendeı háját18;
Qazaqty eń áýli bılegen han,
Pravıteli, desátıchnyı, aǵa sultan.
Qaldyryp osylardyń hámmesin de,
Shyǵyp tur bizdiń tusta búgingi zań.
Qyzyǵyp qyzarǵanǵa ketkender kóp,
Shen alyp dárejege jekendeı bop.
Oılady óz faıdasyn halyqty satyp,
Qazaqty eń kereksiz etkendeı bop.
Tumanǵa kirdi qalyń bizdiń qazaq,
Arty jar, aldy tuıyq - bul ne ǵajap.
Adasqan aǵaıynǵa basshy bolyp,
ishinde jol kórseter adam az-aq.
Bas qosyp kırgızskıı ıntellıgent,
Bizderge halyqtyń qamyn oılaý mindet.
Kúltýra degen sózdi ne praktıke,
Etpeımiz ne sebepti osýshestvlát?
Mıllátlar dıvılızovannyı ozyp ketti
Oıanbaı endi jatý ne sledýet.
Uıqysy ǵafıldiktiń basyp ketti
Qazaqty oıatalyq etip húmmát.

Mirjaqyp Dýlatuly


1 kádárı hal - áliń jetkenshe
2 muhtaj - dilger
3 fıda - qurban
4 tárik - bezý
5 mıllát - ult
6 jáhıd - ynta
7 hıal - arman
8  ǵıbrat - ónege
9 jıhan - álem, dúnıe júzi
10 mázháp - din tarmaǵy
11 sahara - baıtaq dala
12 húkim - sheshim, úkim.
13 fákır - kedeı
14 fitná - sumdyq, qýlyq
15 ýáǵdá - ýáde
16 ramat - salyq
17 uǵyly - uly,perzenti
18 háját - kerek

 


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama