Qazaqtyń ulttyq kıimderin túsindirgen jaı sóılemder
Ashyq sabaq
Taqyryp: Qazaqtyń ulttyq kıimderin túsindirgen jaı sóılemder.
Oıqazyq:
Ulttyq kıim - baı, tarıhı - mádenı mura, ony zertteý, zerdeleý, oryndy qoldaný, damytý urpaq mindeti.
Sabaqtyń taqyryby: Ulttyq kıimdermen tanystyrǵan jaı sóılemder.
Maqsaty: 1. Bilimdilik: qazaq halqynyń ulttyq kıimderimen tanystyrý, taqyryp boıynsha sózdik qorlaryn qalyptastyrý, áńgimege daıyndaý, jaı sóılemniń túrlerine qatysty bilimderin bekitý;
2. Damytýshylyq: taqyrypty órbitip, aýyzeki sóıleı bilýge, mánerlep oqýǵa úıretý, alǵan bilimderin shyǵarmashylyqta qoldana bilýge daǵdylandyrý;
3. Tárbıelik: ulttyq dúnıetanymdy qurmetteýge, dástúrdi qadirleýge, ádemi de taza kıine bilýge tárbıeleý;
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý;
Sabaqtyń uıymdastyrylý túri: bilim men is - áreket ádisterin qalyptastyrý ( suraq – jaýap, tanymdyq izdenýshilik, aldyn ala tapsyrma berý, taldaý, zertteý ádisterin qoldanýmen); satylaı – keshendi taldaý, modýldik, problemalyq oqytý tehnologıasy elementterin qoldaný;
Sabaqtyń dıdaktıkalyq qamtamasyz etilýi: slaıd - sýretter, úlestirme kespe qaǵazdar, deńgeılik tapsyrmalar, ulttyq kıimder, buıymdar;
Sabaqtyń pánaralyq baılanysy: tarıh, beıneleý óneri, tehnologıa pánderi;
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý.
Balalar, búgingi sabaqqa,
Kóp qonaq kelip tur.
Bilimdi synaýǵa,
Múmkindik bolyp tur.
Sondyqtan biz búgin
Tileımiz:
tek qana sáttilik!
Kirispe. Oı qozǵaý:
Suraq: Balalar, kez - kelgen halyqty qandaı ulttyq ereksheliginen tanýǵa bolady?
(Oqýshylar jaýap beredi)
Sabaqtyń taqyrybymen, maqsatymen tanystyryp ótý.
Balalar, búgingi sabaǵymyzda qazaq halqynyń ulttyq kıimderimen tanysamyz jáne sabaq barysynda jaı sóılemniń túrlerin qaıtalaı otyryp, bilimderińizdi pysyqtaımyz
Ózderińiz aıtqandaı kez - kelgen ultty ulttyq kıiminen tanýǵa, ajyratýǵa bolady.
Qazaq halqy kıimge erekshe kóńil bólgen. Olardyń jeńil, ádemi, jas ereksheligine qaraı yńǵaıly bolýyna asa mán bergen. Qazaq ulttyq kıimderin bas kıim, syrt kıim aıaq kıim dep toptastyrýǵa bolady. Endi, ulttyq kıimder men áshekeı buıymdarǵa kóńil bóleıik. Olardyń ishinen sender neni bilesińder? Ózderiń baıqaǵandaı, ulttyq kıimderdiń túrlerin anyqtaý senderge qıyndyq týdyryp tur. Olaı bolsa, taqyrypqa qatysty jańa sózdermen, ıaǵnı, ulttyq kıim, áshekeı ataýlarymen tanysaıyq.
1. Sózdik jumysyn slaıdtardy kórsete otyryp, taqyrypty túsindirýmen júrgizý.
2. Jeıde - rýbashka
3. İshik, ton - shýba
4. Qasaba – kasaba jenskıı golovnoı ýbor
5. Shapan - halat
6. Qamzol – kamzol
7. Beshpent – beshmet, pıjak
8. Taqıa – túbeteıka
9. Kımeshek - nasıonalnyı jenskıı golovnoı ýbor.
(Oqýshynyń daıyndap kelgen qysqasha málimdemesin oqytý)
Jubaıly bolǵan áıelderdiń bas kıimi, to estgolovnoı zamýjneı jenshıny. Kımeshek predstavláet soboı golovnoı ýbor, zakryvaıýshıı golový, grýd, plechı ı spıný s otverstvıem dlá lısa, obychno ýkrashennym vyshıvkoı. Forma, pokroı ı ýkrashenıe kımesheka zavısıt ot vozrasta.
10. Bórik - shapka
11. Sáýkele – golovnoı ýbor nevesty
(oqýshynyń daıyndap kelgen málimdemesin oqytý)
Sáýkele – uzatylý toıynda kıetin qalyńdyqtyń bas kıimi, to estsvadebnyı golovnoı ýbor nevesty. Sáýkele odevalos nevestoı vo vremá svadebnogo obráda ı nosılos molodoı v techenıe goda po prazdnıkam ı prı prıeme gosteı.
12. Kebis - kaloshı
13. Mási – ıchıgı
14. Bilezik – braslet
15. Sholpy - ýkrashenıe dlá volos
16. Júzik - kolso
17. Buıym – vesh
18. Órnektelgen – pokryt ýzorom
19. Nasıhattaý – propagandırovat
Sózderdi osy aty atalǵan zattar beınelengen slaıdtarmen tolyqtyryp otyrý;
A) sózderdi aýdarmasymen oqytyp, qaıtalatyp otyrý;
Á) sózdik dápterlerine jazyp otyrý, jattap alý;
3. Mátinmen jumys. Mátindi túsinip oqý, aýyzsha aýdarý.
Ulttyq kıim – baı tarıhı - mádenı mura. Qazaq halqynyń ulttyq kıimi basqa ulttardan ózgeshelenedi. Munyń sebebi: qazaq halqynyń tabıǵat tósinde erkin ómir súrýine baılanysty. Qazaqtyń ulttyq kıimderi saq dáýirinen bastaý alady. Kıimderiniń jeńderi men etekterine oıý - órnek qoldanǵan. Qazaq kıimderiniń kóshpeli halyqtarǵa tán sıpaty boldy. Olar kıim tigýge mal júnderin paıdalandy. Paıdalaný, tutyný erekshelikterine qaraı kúndelikti, sándik kıimderge, jyl mezgilderine qatysty qystyq, maýsymdyq, jazdyq kıimder bolyp bólinedi. kıim tikkende jas ereksheligin eskergen. Kóshpeli qazaqtar kıimderin júrip - turýǵa yńǵaıly etip tikken.
1. Gramatıkalyq taqyrypty qaıtalatý jáne bekitý.
A) Osy mátinde antonım, sınonım bolatyn sózder bar ma?
Qystyq - jazdyq; kúndelikti kıim – sándik kıim; aıaq kıim - bas kıim; júrý - turý – antonımder
Paıdalaný - tutyný - sınonım.
Á) ajyratyp jazylǵan sózderdiń arasyna nege defıs qoıylǵan?
B) Jazylǵan sóılemderge satylaı keshendi taldaý jasaı otyryp, erejelerdi qaıtalatyp, pysyqtap ótý.
Sıntaksıstik taldaýdyń syzbasy
Sóılem
I. Aıtylý sazy men mazmunyna qaraı:
Lepti, habarly, suraýly, buıryqty
II. Qurylysyna qaraı:
1. Jaı sóılem
2. Qurmalas sóılem:
Mezgil mándi, sebep mándi, qarsylyqty mándi, shartty mándi, salystyrmaly mándi, túsindirme mándi, tolǵaý mándi, amal mándi maqsat mándi.
III. Sóılem músheleri:
a) bastaýysh
á) baıandaýysh
b) tolyqtaýysh
v) anyqtaýysh
g) pysyqtaýysh
IV. Jaı sóılemniń túrleri:
a) jalań, jaıylma
á) tolymdy, tolymsyz
b) jaqty, jaqsyz
v) ataýly
V. Sóz tirkesteri:
a) erkin tirkes (esimdi, etistikti)
á) turaqty tirkes
VI. Sózderdiń baılanysý túrleri:
a) qıysý
á) meńgerý
b) matasý
v) qabysý
g) janasý
VII. Sózderdiń baılanysý tásilderi:
a) ıntonasıa
á) jalǵaýlar
b) septeýlik shylaýlar
v) oryn tártibi
Sóılem: Qazaq halqynyń ulttyq kıimi basqa ulttardan ózgeshelenedi.
1. Maǵynasyna qaraı: Habarly sóılem
2. Qurylysyna qaraı: jaı sóılem
3. Sóılem músheleri:
a) ne isteıdi - ózgeshelenedi – baıandaýysh, dara baıandaýysh
á) nesi? - kıimi — bastaýysh, dara
v) kimniń kıimi? – qazaq halqynyń – anyqtaýysh, kúrdeli,
g) qandaı kıimi? - ulttyq – anyqtaýysh, dara
d) kimderden ózgeshelenedi?- basqa ulttardan – janama tolyqtaýysh, kúrdeli
4. jaı sóılemniń túrleri:
A) jaqty
Á) jaıylma
B) tolymdy
5. Sóz tirkesteri:
A) erkin tirkes
Ulttyq kıimi - qabysý,
Qazaq halqynyń ulttyq kıimi - matasý
Basqa ulttardan ózgeshelenedi - meńgerý
6. sózderdiń baılanysý tásilderi:
A) Oryn tártibi
Á) jalǵaýlar arqyly
Sóılem: Kóshpeli qazaqtar kıimderin júrip - turýǵa yńǵaıly etip tikken.
1. Maǵynasyna qaraı: habarly sóılem
2. Qurylysyna qaraı: jaı sóılem
3. Sóılem músheleri:
a) ne istegen? - tikken – baıandaýysh, dara baıandaýysh;
á) kimder tikken?- qazaqtar – dara bastaýysh;
b) qandaı qazaqtar? – kóshpeli – anyqtaýysh, dara
v) nesin tikken? – kıimderin – tolyqtaýysh, týra, dara;
g) qalaı tikken?- yńǵaıly etip - qımyl - syn pysyqtaýysh, kúrdeli;
d) nege yńǵaıly etip tikken? – júrip - turýǵa – tolyqtaýysh, janama, kúrdeli
4. jaı sóılemniń túri:
A) jaqty
Á) jaıylma
B) tolymdy
5. Sóz tirkesteri:
A) erkin tirkes
Kóshpeli qazaqtar – qabysý
Kıimderin tikken - meńgerý
Júrip - turýǵa yńǵaıly - – meńgerý
Yńǵaıly etip tikken – qabysý
4. Baılanysý tásilderi: a) jalǵaýly,
Á) oryn tártibi
Sergitý sáti. Bóriktiń syzbasyn qoldy taqtadan úzbeı, bormen syzyqty eki ret qaıtalamaı kim syzyp bere alady?
Sabaqty qorytý: Ulttyq kıimde turǵan boıjetken qyzdyń, er jigittiń, qarıanyń kıimderin sýrettep berý.
Oıtúrtki: Meniń senderge suraǵym bar. Qazirgi kezde ulttyq kıimderdi kıýge bola ma? Sen kıer me ediń? Qalaı oılaısyńdar? (Jaýaptaryn qazirgi sán úlgisinde jasalǵan kıimderdi slaıdtarda kórsetip tolyqtyrý)
5. Qazaqtyń sándi kıimderiniń sherýi. Slaıdtar kórsetý, án «Qyz syny». Oqýshylarǵa toltyrý úshin kestesi bar kespe qaǵazdar taratý.
Bas kıimder
Syrtqy jáne ishtik kıimder
Aıaq kıimder
Áshekeı buıymdar
Úı jumysy:
İ top: 1. Qazaq halqynyń ulttyq kıimderi – áńgimelep berý;
2. Ulttyq kıimder dúkeninde – taqyrybyna dıalog qurastyrý.
3. Sózdikti jattaý.
İİ top: ( Propasheva E., Sherbakova, Safronov D.)
1. Sózdikti jattaý
2. Olar kıim tigýge mal júnderin paıdalandy. - sóılemge taldaý jasaý.
3. Mátindi júgirtip oqý, suraqqa jaýap berý.
Refleksıa
Jumys basynda
Jumys ortasynda
Jumys sońynda
1 - izdený ( poısk)?
2 – shattaný, qýaný ( radovatsá, veselıtsá)
3 – nemquraıly qaraý (óz sharýasymen shuǵyldaný) otnosıtsá bezrazlıchno, zanımatsá svoımı delamı,
4 – talpyný, oqý( stremıtsá, proıavıt ınteres, ýchıtsá)
5 – taǵatsyzdyq, shydamsyzdyq (neterpelıvost
6 – jabyǵý, qınalý( pechalıtsá, zatrýdnátsá)
Mamlút sanatorlyq
orta mektep – ınternaty qazaq tili men
ádebıeti muǵalimi Sambaeva Bıbisara Sháminqyzy
Taqyryp: Qazaqtyń ulttyq kıimderin túsindirgen jaı sóılemder.
Oıqazyq:
Ulttyq kıim - baı, tarıhı - mádenı mura, ony zertteý, zerdeleý, oryndy qoldaný, damytý urpaq mindeti.
Sabaqtyń taqyryby: Ulttyq kıimdermen tanystyrǵan jaı sóılemder.
Maqsaty: 1. Bilimdilik: qazaq halqynyń ulttyq kıimderimen tanystyrý, taqyryp boıynsha sózdik qorlaryn qalyptastyrý, áńgimege daıyndaý, jaı sóılemniń túrlerine qatysty bilimderin bekitý;
2. Damytýshylyq: taqyrypty órbitip, aýyzeki sóıleı bilýge, mánerlep oqýǵa úıretý, alǵan bilimderin shyǵarmashylyqta qoldana bilýge daǵdylandyrý;
3. Tárbıelik: ulttyq dúnıetanymdy qurmetteýge, dástúrdi qadirleýge, ádemi de taza kıine bilýge tárbıeleý;
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý;
Sabaqtyń uıymdastyrylý túri: bilim men is - áreket ádisterin qalyptastyrý ( suraq – jaýap, tanymdyq izdenýshilik, aldyn ala tapsyrma berý, taldaý, zertteý ádisterin qoldanýmen); satylaı – keshendi taldaý, modýldik, problemalyq oqytý tehnologıasy elementterin qoldaný;
Sabaqtyń dıdaktıkalyq qamtamasyz etilýi: slaıd - sýretter, úlestirme kespe qaǵazdar, deńgeılik tapsyrmalar, ulttyq kıimder, buıymdar;
Sabaqtyń pánaralyq baılanysy: tarıh, beıneleý óneri, tehnologıa pánderi;
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý.
Balalar, búgingi sabaqqa,
Kóp qonaq kelip tur.
Bilimdi synaýǵa,
Múmkindik bolyp tur.
Sondyqtan biz búgin
Tileımiz:
tek qana sáttilik!
Kirispe. Oı qozǵaý:
Suraq: Balalar, kez - kelgen halyqty qandaı ulttyq ereksheliginen tanýǵa bolady?
(Oqýshylar jaýap beredi)
Sabaqtyń taqyrybymen, maqsatymen tanystyryp ótý.
Balalar, búgingi sabaǵymyzda qazaq halqynyń ulttyq kıimderimen tanysamyz jáne sabaq barysynda jaı sóılemniń túrlerin qaıtalaı otyryp, bilimderińizdi pysyqtaımyz
Ózderińiz aıtqandaı kez - kelgen ultty ulttyq kıiminen tanýǵa, ajyratýǵa bolady.
Qazaq halqy kıimge erekshe kóńil bólgen. Olardyń jeńil, ádemi, jas ereksheligine qaraı yńǵaıly bolýyna asa mán bergen. Qazaq ulttyq kıimderin bas kıim, syrt kıim aıaq kıim dep toptastyrýǵa bolady. Endi, ulttyq kıimder men áshekeı buıymdarǵa kóńil bóleıik. Olardyń ishinen sender neni bilesińder? Ózderiń baıqaǵandaı, ulttyq kıimderdiń túrlerin anyqtaý senderge qıyndyq týdyryp tur. Olaı bolsa, taqyrypqa qatysty jańa sózdermen, ıaǵnı, ulttyq kıim, áshekeı ataýlarymen tanysaıyq.
1. Sózdik jumysyn slaıdtardy kórsete otyryp, taqyrypty túsindirýmen júrgizý.
2. Jeıde - rýbashka
3. İshik, ton - shýba
4. Qasaba – kasaba jenskıı golovnoı ýbor
5. Shapan - halat
6. Qamzol – kamzol
7. Beshpent – beshmet, pıjak
8. Taqıa – túbeteıka
9. Kımeshek - nasıonalnyı jenskıı golovnoı ýbor.
(Oqýshynyń daıyndap kelgen qysqasha málimdemesin oqytý)
Jubaıly bolǵan áıelderdiń bas kıimi, to estgolovnoı zamýjneı jenshıny. Kımeshek predstavláet soboı golovnoı ýbor, zakryvaıýshıı golový, grýd, plechı ı spıný s otverstvıem dlá lısa, obychno ýkrashennym vyshıvkoı. Forma, pokroı ı ýkrashenıe kımesheka zavısıt ot vozrasta.
10. Bórik - shapka
11. Sáýkele – golovnoı ýbor nevesty
(oqýshynyń daıyndap kelgen málimdemesin oqytý)
Sáýkele – uzatylý toıynda kıetin qalyńdyqtyń bas kıimi, to estsvadebnyı golovnoı ýbor nevesty. Sáýkele odevalos nevestoı vo vremá svadebnogo obráda ı nosılos molodoı v techenıe goda po prazdnıkam ı prı prıeme gosteı.
12. Kebis - kaloshı
13. Mási – ıchıgı
14. Bilezik – braslet
15. Sholpy - ýkrashenıe dlá volos
16. Júzik - kolso
17. Buıym – vesh
18. Órnektelgen – pokryt ýzorom
19. Nasıhattaý – propagandırovat
Sózderdi osy aty atalǵan zattar beınelengen slaıdtarmen tolyqtyryp otyrý;
A) sózderdi aýdarmasymen oqytyp, qaıtalatyp otyrý;
Á) sózdik dápterlerine jazyp otyrý, jattap alý;
3. Mátinmen jumys. Mátindi túsinip oqý, aýyzsha aýdarý.
Ulttyq kıim – baı tarıhı - mádenı mura. Qazaq halqynyń ulttyq kıimi basqa ulttardan ózgeshelenedi. Munyń sebebi: qazaq halqynyń tabıǵat tósinde erkin ómir súrýine baılanysty. Qazaqtyń ulttyq kıimderi saq dáýirinen bastaý alady. Kıimderiniń jeńderi men etekterine oıý - órnek qoldanǵan. Qazaq kıimderiniń kóshpeli halyqtarǵa tán sıpaty boldy. Olar kıim tigýge mal júnderin paıdalandy. Paıdalaný, tutyný erekshelikterine qaraı kúndelikti, sándik kıimderge, jyl mezgilderine qatysty qystyq, maýsymdyq, jazdyq kıimder bolyp bólinedi. kıim tikkende jas ereksheligin eskergen. Kóshpeli qazaqtar kıimderin júrip - turýǵa yńǵaıly etip tikken.
1. Gramatıkalyq taqyrypty qaıtalatý jáne bekitý.
A) Osy mátinde antonım, sınonım bolatyn sózder bar ma?
Qystyq - jazdyq; kúndelikti kıim – sándik kıim; aıaq kıim - bas kıim; júrý - turý – antonımder
Paıdalaný - tutyný - sınonım.
Á) ajyratyp jazylǵan sózderdiń arasyna nege defıs qoıylǵan?
B) Jazylǵan sóılemderge satylaı keshendi taldaý jasaı otyryp, erejelerdi qaıtalatyp, pysyqtap ótý.
Sıntaksıstik taldaýdyń syzbasy
Sóılem
I. Aıtylý sazy men mazmunyna qaraı:
Lepti, habarly, suraýly, buıryqty
II. Qurylysyna qaraı:
1. Jaı sóılem
2. Qurmalas sóılem:
Mezgil mándi, sebep mándi, qarsylyqty mándi, shartty mándi, salystyrmaly mándi, túsindirme mándi, tolǵaý mándi, amal mándi maqsat mándi.
III. Sóılem músheleri:
a) bastaýysh
á) baıandaýysh
b) tolyqtaýysh
v) anyqtaýysh
g) pysyqtaýysh
IV. Jaı sóılemniń túrleri:
a) jalań, jaıylma
á) tolymdy, tolymsyz
b) jaqty, jaqsyz
v) ataýly
V. Sóz tirkesteri:
a) erkin tirkes (esimdi, etistikti)
á) turaqty tirkes
VI. Sózderdiń baılanysý túrleri:
a) qıysý
á) meńgerý
b) matasý
v) qabysý
g) janasý
VII. Sózderdiń baılanysý tásilderi:
a) ıntonasıa
á) jalǵaýlar
b) septeýlik shylaýlar
v) oryn tártibi
Sóılem: Qazaq halqynyń ulttyq kıimi basqa ulttardan ózgeshelenedi.
1. Maǵynasyna qaraı: Habarly sóılem
2. Qurylysyna qaraı: jaı sóılem
3. Sóılem músheleri:
a) ne isteıdi - ózgeshelenedi – baıandaýysh, dara baıandaýysh
á) nesi? - kıimi — bastaýysh, dara
v) kimniń kıimi? – qazaq halqynyń – anyqtaýysh, kúrdeli,
g) qandaı kıimi? - ulttyq – anyqtaýysh, dara
d) kimderden ózgeshelenedi?- basqa ulttardan – janama tolyqtaýysh, kúrdeli
4. jaı sóılemniń túrleri:
A) jaqty
Á) jaıylma
B) tolymdy
5. Sóz tirkesteri:
A) erkin tirkes
Ulttyq kıimi - qabysý,
Qazaq halqynyń ulttyq kıimi - matasý
Basqa ulttardan ózgeshelenedi - meńgerý
6. sózderdiń baılanysý tásilderi:
A) Oryn tártibi
Á) jalǵaýlar arqyly
Sóılem: Kóshpeli qazaqtar kıimderin júrip - turýǵa yńǵaıly etip tikken.
1. Maǵynasyna qaraı: habarly sóılem
2. Qurylysyna qaraı: jaı sóılem
3. Sóılem músheleri:
a) ne istegen? - tikken – baıandaýysh, dara baıandaýysh;
á) kimder tikken?- qazaqtar – dara bastaýysh;
b) qandaı qazaqtar? – kóshpeli – anyqtaýysh, dara
v) nesin tikken? – kıimderin – tolyqtaýysh, týra, dara;
g) qalaı tikken?- yńǵaıly etip - qımyl - syn pysyqtaýysh, kúrdeli;
d) nege yńǵaıly etip tikken? – júrip - turýǵa – tolyqtaýysh, janama, kúrdeli
4. jaı sóılemniń túri:
A) jaqty
Á) jaıylma
B) tolymdy
5. Sóz tirkesteri:
A) erkin tirkes
Kóshpeli qazaqtar – qabysý
Kıimderin tikken - meńgerý
Júrip - turýǵa yńǵaıly - – meńgerý
Yńǵaıly etip tikken – qabysý
4. Baılanysý tásilderi: a) jalǵaýly,
Á) oryn tártibi
Sergitý sáti. Bóriktiń syzbasyn qoldy taqtadan úzbeı, bormen syzyqty eki ret qaıtalamaı kim syzyp bere alady?
Sabaqty qorytý: Ulttyq kıimde turǵan boıjetken qyzdyń, er jigittiń, qarıanyń kıimderin sýrettep berý.
Oıtúrtki: Meniń senderge suraǵym bar. Qazirgi kezde ulttyq kıimderdi kıýge bola ma? Sen kıer me ediń? Qalaı oılaısyńdar? (Jaýaptaryn qazirgi sán úlgisinde jasalǵan kıimderdi slaıdtarda kórsetip tolyqtyrý)
5. Qazaqtyń sándi kıimderiniń sherýi. Slaıdtar kórsetý, án «Qyz syny». Oqýshylarǵa toltyrý úshin kestesi bar kespe qaǵazdar taratý.
Bas kıimder
Syrtqy jáne ishtik kıimder
Aıaq kıimder
Áshekeı buıymdar
Úı jumysy:
İ top: 1. Qazaq halqynyń ulttyq kıimderi – áńgimelep berý;
2. Ulttyq kıimder dúkeninde – taqyrybyna dıalog qurastyrý.
3. Sózdikti jattaý.
İİ top: ( Propasheva E., Sherbakova, Safronov D.)
1. Sózdikti jattaý
2. Olar kıim tigýge mal júnderin paıdalandy. - sóılemge taldaý jasaý.
3. Mátindi júgirtip oqý, suraqqa jaýap berý.
Refleksıa
Jumys basynda
Jumys ortasynda
Jumys sońynda
1 - izdený ( poısk)?
2 – shattaný, qýaný ( radovatsá, veselıtsá)
3 – nemquraıly qaraý (óz sharýasymen shuǵyldaný) otnosıtsá bezrazlıchno, zanımatsá svoımı delamı,
4 – talpyný, oqý( stremıtsá, proıavıt ınteres, ýchıtsá)
5 – taǵatsyzdyq, shydamsyzdyq (neterpelıvost
6 – jabyǵý, qınalý( pechalıtsá, zatrýdnátsá)
Mamlút sanatorlyq
orta mektep – ınternaty qazaq tili men
ádebıeti muǵalimi Sambaeva Bıbisara Sháminqyzy
You Might Also Like
