InfoHub Logo

Poemanyń tolyq nusqasy jáne İlıas Jansúgirov "Qulager" poemasy qysqasha mazmuny

Ilás Jansúgirov, kórnekti qazaq aqyny, óziniń "Qulager" poemasy arqyly qazaq ádebıetinde tóltýma bir shyǵarma qaldyrdy. Bul poema Jansúgirovtiń shyǵarmashylyq kúshiniń sharyqtaý shegi bolyp tabylady jáne onyń eń tanymal týyndylarynyń birine aınaldy.

"Qulager" poemasy qazaq halqynyń batyr balýany jáne onyń súıikti tulpary Qulagerdiń arasyndaǵy baılanysty beıneleıdi. Osy arqyly aqyn qazaq halqynyń rýhyn, mádenıetin jáne dástúrlerin órnekteıdi. Poemada adam men janýar arasyndaǵy tereń sezim, dostyq pen sadaqat taqyryptary qozǵalady.

Shyǵarma óziniń kórkemdik beınelerimen, áserli sújetimen jáne kúshti emosıonaldyq qýatymen erekshelenedi. Jansúgirov batyrdyń beınesin arqyly qazaq halqynyń erlik pen batyldyq ıdealdaryn kórsetedi, al Qulager tulparynyń obrazy arqyly sulýlyq pen ónerdiń sımvoly retinde kórinedi.

Poemanyń ádebı mańyzy zor, ol qazaq ádebıetiniń klasıkalyq kórkem shyǵarmalarynyń qataryna kiredi jáne qazaq mádenıetiniń bir belgisi bolyp tabylady. "Qulager" Jansúgirovtiń shyǵarmashylyǵyndaǵy eń mańyzdy jáne este qalarlyq jetistigi bolyp sanalady.

 

Tolǵaný

 

   Tasqynda, taý sýyndaı, kóńil jyry,

   Qazaqtyń sýsyndasyn oıy – qyry.

   Burqyrat bulaǵyńdy keń dalańa,

   Bastyrmaı shópke – sharǵa toqtap qury.

 

   Dalańnyń toı bolǵanda búgin kúni,

   Júırikteı babyndaǵy júgir, mini;

   Oraı shap aldyn, artyn jıyn jurttyń,

   Jyr qyla búgingini, burynǵyny.

 

   Sharyqta shartarapqa qıal qusy,

   Kóńildiń kep turǵanda kúndi alǵysy.

   Halqyńnyń qýanyshyn qanat qyp qaq,

   Qashan da qala berer uıań kisi.

 

   Qashannan qazaq kóshken tarıh kóshi,

   Talanyp jaýdan, jurttan jetken osy,

   Kósemi kósh aldynda basshy bolyp,

   Baqyttyń jaılaýyna qonǵan tusy.

 

   Shat kóńil, shadyman jurt aqynysyń;

   Júıriktiń jurt qýantqan jaqynysyń;

   Balasyń baqytty elge, tús maıdanǵa,

   Halqyńnyń qaıratysyń, aqylysyń.

 

   Tilisiń, teńiz kóńil, batylysyń,

   Ótkir oı, sezgir sezim batyrysyń;

   Jelindeı qýanyshtyń jedeldeı soq,

   Óleńniń ózeni bir sapyrylsyn.

 

   Kúıindeı dombyranyń quldyrasyn,

   Sýyndaı Alataýdyń syldyrasyn;

   Sózderdiń asyl, kórkem tasyn qala,

   Uıqasy óleńimniń syńǵyrasyn.

 

   Teginde kár qulaqsyń, suńǵylasyń,

   Sondyqtan sulý sózdi jyr qylasyń.

   Soǵaıyn sózimnen bir sulý saraı,

   Ia kórsin, ıa kórmesin turǵylasym.

 

   Uzaqqa júgiretin óren júırik,

   Sekildi tyz etpege qaqpaı kúıbik,

   Kósilip óresi uzaq poemaǵa,

   Jaı tastap, keń qulashtap jeldeı júıtkip.

 

   Dese de «Bul aqynnyń sózin súıdik»,

   Dese de «Aqynymyz ketti jıdip»;

   Tastaı ber ortasyna óz sózińdi,

   Uly urpaq, osy kúni kópte bılik.

 

   Halqymnyń qýanyshty bulbulymyn,

   Jurtymnyń júıriginiń dúldúlimin.

   Kóterip kóptiń kóńilin kúnde shaýyp,

   Júlde alar juma saıyn týdy kúnim,

 

   Shat eldiń sheshenimin, dańǵylymyn,

   Shynym sol, pravom bul, zańdy munym.

   Astanam Alataýdan sańqyldasam,

   Jetpeı me jer júzine jańǵyryǵym?

 

   Baq týyn turǵanda ustap búgin qazaq,

   Kóńili sýdaı tasyp, ottaı mazdap.      .

   Eski kún elim kórgen endi oılasam,

   Kóriner keıde qorlyq, keıde mazaq.

 

   Solardy ádetim edi aıtý azdap,

   Eskige endigi eldiń kegin qozǵap;

   Eski kún – eldiń jylap ótken kúni,

   Eski án, kúı sondyqtan qalǵan bozdap.

 

   Ejelden eskerýshi em eldiń sózin,

   Bulaqtyń tazalaýǵa tintip kózin.

   Bar ma dep ashpaǵan syr, aıtpaǵan jyr

   Qulaqty qyrǵa túrip júrgen kezim.

 

   Aqtaryp asyl sózdiń altyn, jezin.

   Salatyn dúkenime bar minezim.

   Aqtarǵan Arqa astyn ınjenermin,

   Al, jurtym, keregińe tursa sózim.

 

   Ózgege uǵyndyrmas ózi buzbaı,

   Synshydan saqta qudaı sortań tuzdaı.

   Shatasqan shaldýardan jıirkenem,

   Elimniń eskisinen sóz aıtqyzbaı.

 

   Sapyrǵan syrly sózdi sar qymyzdaı,    .

   Zamannyń otyrǵam joq saltyn buzbaı;

   Asylyn aramynan arshyp aldym,

   Qashannan qazynaǵa halqymyz baı.

 

Týǵan jer

   Men ózim taýda týyp, tasynda óstim,

   Jasymnan muz tósenip, qardy keshtim;

   Asqarda Arshalyǵa qozy jaıyp,

   Bulttyń aspandaǵy qasynda óstim.

 

   Jóńkeniń joǵary ala basynda óstim,

   Aq gaýhar Aq tastynyń tasynda óstim.

   Aspanda aqıyǵy shańqyldaǵan

   Quzdardyń qulamaly astynda óstim.

 

   Sondyqtan bir qazaqpyn taýdy súıgen,

   Tasy joq, taýsyz jerdi jersinbegen.

   Almatym Alataýdyń baýyrynda

   Ańqyldap jel soqqandaı án men kúıden.

 

   Jasymnan jyrlap edim taýdy talaı,

   Gımalaı, Kavkaz, Jóńke, Altaı, Alaı.

   Ordasy oı, kóńilimniń ala asqarlar

   Jyrlatpaı júregimnen jatsyn qalaı?

 

   Taýdaǵy tasqyndaǵan aǵyn sýdaı,

   Óleńim bastalady taýdan udaı.

   Ósimin áńgimeniń kóp taratqan

   Aıtylmaı qalǵan eken taý mynadaı:

 

   Kók orman, kórkem toǵaı maýjyraǵan,

   Sulýdyń kózindeı kól jaýdyraǵan.

   Malta tas, marjan, aqyq, merýert tas

   Tógilip kól jıekke saýdyraǵan.

 

   Kók kilem, balaýsasy balbyraǵan,

   Kók jibek japyraǵy jalbyraǵan.

   Aq qant aspandaǵy sonda jaýyp,

   Bal bulaq taýdan, tastan or qulaǵan.

 

   Bul taýdy izdeımin be bizder shetten,

   Talaıy osy taýdyń bizge bitken.

   Maqtaýǵa, maqtanýǵa turatyn jer

   Aıtamyn Kókshetaýdy dańqy ketken;

 

   Oqjetpes oqshyraıyp órlep ketken,

   Keýdesin kerip kókke sermep ketken.

   Qıa quz, jaqpar saraı, býra tastar

   Tártippen kóldi aınala sándep shókken

 

   Kavkazdaı talaspaıdy aspan – kókpen,

   Qaharly Hantáńiri emes qar bekitken;

   Altaıdaı asý bermes asqar emes,

   Jóń,jolsyz emes quj – quj bitken.

 

   Kókshetaý jer jannaty jeke bitken,

   Bul sulý keń dalada boıyn kútken.

   Jomart taý dastarqandy, momaqan taý,

   Shıpa taý tazartatyn barlyq dertten.

 

   Kókshetaý kóp jerdiń bir kórkem jeri,

   Qyz orman, Býrabaıdyń móldirleri.

   Jamylyp jasyl barqyt, asyl qundyz

   Túrlengen toty qustaı taý kórkemi.

 

   Saıraǵan bulbulyndaı ánshileri,

   Zýlaǵan dúldúlindeı júırikteri.

   «Han turyp qazaǵyńa, handy ant urǵan»,

   Qonysy Abylaıdyń bir kúndegi.

 

   Qazaqtyń ásem jeri Arqasynda.

   Arqaǵa jeter Aral, Balqashyń ba?

   Syrymbet, Zerendi, Iman, Aıyrtaýlar

   Arqanyń tizilgendeı alqasyna.

 

   Arqanyń alqa qonǵan dalasyna,

   Aýyldaı taýlar otyr jarasymda.

   Alapqa betegedeı kıiz tósep,

   Oranǵan ormandy taý aǵashyna.

 

   Bulaqtyń táttisi de, tazasy da,

   Kólderdiń keń, móldiri tap osynda.

   Aıdyny ala shubar, qus qıqýlar,

   Aýyl, mal, masaty kól jaǵasynda.

 

   «Aýyly Syrymbettiń salasynda,

   Aq suńqar ǵashyq bolyp balasyna».

   Qumar bop jerden júırik, kókten qusqa,

   Tur taýlar án shyrqalǵan arasynda.

 

   «Ol kúnde osy taýda jalǵyz jan júr,

   Dúnıeden aýlaqtanǵan dabyr – dúbir,  .,

   Qara shal qaıyńdy otyr kóleńkelep,         

   Bir qý bas shal ústinde ilýli tur.

 

   Ne etken jan, álde dańǵyl, álde muńǵyl?

   Bul ózi án kúńirentip aıtady jyr». –

   Osylaı ertegi qyp ketýinde

   Eldiń de eski aýzynda joq pa eken syr?

 

   Salǵanda shalqyp, shyrqap ár túrli ánge,

   Osy shal uqtyrǵandaı kóp áńgime.

   Jetisý, Ertis, Arqa júgen jattap,

   Baıbaılap salǵan ánin «Qulagerge».

 

   Ketse de shaldyń ózi kópten kórge,   

   Jaıylǵan áni, sózi jalpaq elge.

   Elimniń esiginen ıtter qýǵan

   Sorlynyń súıregen el basyn tórge.

 

   Jaqsynyń jaqsylyǵyn jan aıtady,

   Sondyqtan «Qulagerdi» bári aıtady.

   Egilip ánderine, sózin tyńdap,

   Erińdi el qıaly dardaıtady.

 

   Qazaqta Qulagerdi kóp aıtady,

   «Seriniń serigi edi» dep aıtady.

   «At syry ıesine málim» dep jurt,

   Teginde mal kórmese, nege aıtady.

 

   Zamanda sonaý sarsań Aqan turǵan,

   Ol zaman – erge tusaý, zorǵa dýman.

   Jalmap jep aınalasyn ash kenedeı,

   Semirgen jurt qanyna neler jýan.

 

   Han qaban – halyq qulaǵyn burap turǵan,

   Búıi bı – bılep–tóstep surap turǵan.

   Qor qylyp aq almasty otqa kósep,         .

   Júz –júz jar teńin tappaı jylap turǵan.

 

   Barymta – el shýlatyp jylqy qýǵan,

   Áýpildek batyr shyqqan ár rýdan.       .

   El qunǵa juma saıyn bir jyǵylyp,

   Qara nar, qaly kilem bitim qylǵan.

 

   Qandy kek el arasyn ýshyqtyrǵan,

   Qorqaýdy qol tabylmaı tumsyqqa urǵan.

   Asyl er, armanda jar opyq jegen,

   Albasty álsiz jandy tunshyqtyrǵan.

 

   Qyrdaǵy qara soıyl baqandaǵan,

   Qalada qara júrek qaharlanǵan.

   Tusynda seri bolsyn, peri bolsyn,

   Unaıdy ómirimen Aqan maǵan.

 

   Ol kúnde qazaq mundaı jasarmaǵan,

   Qul men kúń qojasynan asa almaǵan.         

   Jarlyǵa, jalǵyzǵa da des berdi me,

   Jylandaı ysqyrynǵan záhar zaman.              .

 

   Kereksiz kisi bolǵan ol zamanǵa,

   Qaıtkenmen bir jumbaq syr bar Aqanda.

   Ez bolmaı, elge syımaı kim tura alǵan,

   Jalǵyz bop janasa almaı barlyq janǵa.             .

 

   Túsken jan sondaı kúıge sum jalǵanda

   Eskerip endi oılansaq tegin jan ba?

   Qyńyr jan qyryq kisimen qyryqpyshaq bop,

   El tappaı óte bergen nege armanda?

 

   İshinde órti janyp basylmastaı,                                .

   Shemendep derti ketken ashylmastaı.

   Tentirep taýda, tasta nege júrdi,

   Tastalyp tanylmaǵan asyl tastaı?

 

   Baı basyp, batyr álde jasqaǵan ba,

   Bı taýyp, sherin shyndap ashpaǵan ba?

   Suńqar qus súımegen bir jumyrtqasyn

   Uıadan sadaǵalap tastaǵan ba?

 

   Taba almaı tynyshtyqty týǵan elde,

   Kete almaı birjolata bóten jerge,

   Tartqanda.tan jany qorlyq,       .

   Tósegen talaı erler oqqa keýde.

 

   Jaqsy bop elden ólim talaı erge,

   Az ba eken oqqa ushqandar dýelderde?

   Ólimdi jan qorlyqtan jaqsy kórgen

   Ne deımiz Lermontov pen Pýshkınderge?

 

   Ómirde bastyrmastan kóńilin órge,                   .

   Kim edi el talantyn tyqqan jerge?

   Qyz emes, qara kúsh pen qańqý sózder

   Erterek er júregin kómgen kórge!

 

   Ómirde solardaıyn qorlyq tartqan,

   Sum zaman ótkir jandy qor qyp baqqan.      

   Jaralap er júregin jaý qanjary,

   Ysqyryp jylan ómir janyn shaqqan.

 

   Lermontov bomaǵanmen bizdiń Aqan,

   Kisi me ed aqyndyqtan qur alaqan?

   Ortasyn olqy kórgen bul da dara,

   Imegen ıtterge bas seri, darqan.

 

   Eriksiz erte týǵan el erkesi,

   Jetpesten qıylatyn er jelkesi.

   Lermontov, Pýshkın kókten atylǵan qus,

    Túsken be Kókshetaýǵa kóleńkesi?

 

   Qaıt bolyp qara kúshten meseldesi.

   Halyqtyń ,da ótken neshen dosy.

   Janyshtap jurttyń janyn jerge tyqqan

   Qara kúsh, qańqý sózder- kesel de osy.

 

   Teginde tegin be eken Aqan seri,

   Bul da bir emes pe eken eldiń eri?

   Óz ulyn, óz erlerin eskermese,

   El tegi alsyn qaıdan kemeńgerdi?

 

   Týǵany Arqadaǵy Arǵyn eli,

   Óskeni Kókshetaýdyń shalǵyn jeri;

   Ashshy til, asaý minez qlyǵynan

   Atanyp ketpedi me «azǵyn», «peri»?

 

   Laqaby -álde áýlıe, álde peri,

   Arqanyń ataqtysy Aqan seri.

   Kókshede sulý súıip, óleń aıtqan,

   Bulańdap taqymynda Qulageri.

 

   Kókshege jaz kók jıdek japqandaıyn,

   Kókshege qys aq kúmis shashqandaıyn.

   Kókshe qyz kúzde kıip qyraý ishik,

   Kók aına- kóli qysta qatqandaıyn.

 

   Jamylǵan qysta aq úzik aq qardaıyn,

   Tóselgen jazda kilem maqpaldaıyn,

   Qyrdaǵy el « Qulagerdiń» ánin tyńdap,

   Bylaısha áńgimeler Aqan jaıyn:

 

Aqan

 

 

  Býrabaı bir taza jer «peri» júrgen ...

   Onda joq jyn men saıtan órip júrgen.

    Aǵashqa atyn baılap kóleńkelep,

   Aqan ǵoı anda-sanda kelip júrgen.

 

   Aqandaı osy taýda seri júrgen,

   Sý iship, taýda shıe terip júrgen.

   Qaıyńdaı minsiz, taýdaı taza jigit,

   Kóń –qońyr, bylapyttan jerip júrgen.

 

   Jasynan ıelengen balasyndaı,

   Talpynyp Kókshetaýǵa anasyndaı.

   Kóline betin jýyp, at sýarǵan

   Arqanyń bir sıqyrly aınasyndaı

 

   Sursha tal –sulý qoldyń salasyndaı,

    Qyp-qyzyl qaıyń-qyzdyń balasyndaı.

   Jamylǵan janat ishik, móldir sulý,

   Kóziniń Kókshe kóli sharasyndaı.

 

   Kisi emes Aqan tórde bılik aıtqan,

   Ury emes, aýyl toryp, el shýlatqan.

   Molda emes, meshit salyp, zeket alyp,

   Nájisin dúnıeniń boıǵa jaqqan,

 

   Ol emes jáne óziniń malyn baqqan,

   Jalshy emes jáne baıdyń otyn jaqqan.      

   Kisini ıt etinen jek kóretin                                 .

   Daý qýyp, aryz aıtyp, bıge shaqqan.

 

   Tóreniń tusyndaǵy qasyna ergen,

   Ózin el qurmet qylǵan kórgen jerden.

   Jerlerdi toqty soıǵan topyr qylyp,

   Sal súreı, sańlaq minip, sulý súıgen.

 

   Júırik at, sonar saıat, qyz-qyrqynmen

   Ómirdi ótkizgen jan óz yrqymen.

   Ómirdiń ashshy emes, tushshysynda

   Qyzyqtap jigit oıyn, qyz kúlkimen.

 

   Sańlaq ed shyqqan myńnan, ozǵan júzden,

   Kóp sulý kózin súzgen kúndi ótkizgen.

   Qyzyqtyń aıdynyna qulash uryp,

   Armansyz qazdaı qalqyp, qýdaı júzgen.

 

   Solardyń kele-kele jany bezgen,                      .

   Ómirde álsizdigin ábden sezgen.

   Sezgir jan, názik kóńilin azap alyp,               .

   Jabyrqap japan túzdi jalǵyz kezgen.          

 

   Kisi emes kóp qatyndy úıirlegen,

   Bolǵan joq bir pendege tıý degen.

   Tekti qus tazalyqty qolyna ustap,

   Armany-aq sulýlyqty súıý degen.

 

   Adamnan, aınaladan, kúıirkeden,

   Boı tartyp el ishinen jıirkegen,

   Bezingen birjolata taǵy bolyp,

   Aýlaqtap ásem taýda júrýmenen.

 

   Sulýlyq jerden ónip, kóktem jaýǵan,

   Tapqan ol tynyshtyqty taza taýdan.

   Shomylyp móldir kólge, ormanda uıyqtap,

   Jaqsy jer jumbaq janyn aıalaǵan.

 

   Qaraǵaı, qaıyń, taldar-qalyń orman,

   Taý men tas jeke janǵa bolǵan qorǵan.

   Qıqýlap óleń aıtyp, kúıler tartyp,

   Seri úshin qus, kóbelek qylǵan dýman.

 

   Taza tas sıaqtanǵan kúmis kesek.

   Japyraq sekildengen taza tósek.

   Júregin jýyqtasa jaralaǵan:

   Kir ómir, tiken turmys, ýly ósek.

 

   Aqandy sol kúndegi sopy desek,

   Ásem taý oǵan qubyla, Mekege esep.

   Án- azan, ádemi sóz-namaz bolyp,

   Kitap bop kóńilin ashqan gúl – báısheshek.

 

   Bul ózi aýylynda az oqyǵan,

   Alǵyr oı, aqyn, ánshi-kóp toqyǵan.

   Eldi ýlap, ólim tilep jalmań qaqqan

   Bul em,es bólek edi kóp sopydan.

 

   Kórmegen ilimdi artyq kóp toqtydan,

   Ne tapsyn bilgenimen kóp soqyrdan.

    Táńirisi tabynatyn tabıǵat bop,

    Meshit qyp meken alǵan kók shoqydan.

 

   Jasynan týyp,ósip meken qylǵan

   Jerinen patsha qýǵan, qala otyrǵan,

   El inin sýǵa aldyrǵan sýyrdaı bop,

   Joıqyn jut- surapylda malyn qyrǵan.

 

   Armandy el aq patshaǵa aryz qylǵan,

   Aryzdan borysh basyp, qaryz qýǵan.

    Jer munyń, eldiń sherin óleń qylyp,

   Aqan da  jannyń biri jany aýyrǵan.

 

   Jáne de jaqynynan jardy súıgen,

   Sol úshin aýyl-aımaq, bezgen úıden.

   «Alam» dep Aqmarqany alas uryp,

   Ala almaı aqyrynda jany kúıgen.

   Sol úshin taý páleni basyna úıgen,

   Tartqan ol taýqymetti bolys, bıden.

   Soqpadym onysyna osy arada,

   Bar ma dep joldastaryn jazyp júrgen...

 

   Kúıdirip osyndaılar janyn jegen,

   Keńesip kelise almaı qalyń elmen.

   Tilimen jyrdy jattap, jerdi joqtap,

   Ol ózin jazalaǵan aldmenen...

 

   Surama onyń bárin búgin menen,

   Tirshilik bolsa taǵy aıtyp berem.

   Aqannyń eń aıaýly áńgimesi-

   Tek búgin tarqasalyq «Qulagermen».

 

   Arqada Aqandy aıtqan áńgime kóp,

   Qylady ony áýlıe álde ne dep.

   Áýlıe bolmasa da bezegen jan,

   Nelikten? Tarıhshylar tabar sebep.

 

    Men ózim seri Aqandy kórgenim joq,

   Sózderin, ánin jattap, tergenim joq,

   Aqannyń ózin kórgen, sózin tergen

   Adamdar aıtpas muny ótirik dep.

 

   Seriniń súıgen jary-Aqmarqasy,

   Kólindeı Kókshetaýdyń jan qalqasy,

   Sol ma eken elden aıdap án saldyrǵan,

   Júregin kúnde shaýyp qyz baltasy.

 

   Asyqqan azap bolyp qyzǵa aıqasy,

   ,men órtedi me qyz-qalqasy?

   Jurttan ba, jarynan ba janyn qınap,

   Serini syıǵyzbaǵan el ortasy?

 

   Áıteýir Qulagerdi minip baptap,

   Jalǵyz jan japan-túzge ketken aqtap.            

   Aq kóńil, asqar janyn alyp qashqan

   Aramnan, aınaladan kirden saqtap.

 

   Sondyqtan án shyrqaǵan jyrdy maqtap,

   «Asylym, Aqmarqam» dep atyn jattap.

   «Senderge súıgenimmen kelmedim» dep,

   Ormanǵa, qusqa, tasqa qyzdy maqtap.

 

   Jete almaı armanyna bolyp qapy,

   Kúńirentip ánimenen keń aımaqty;

   Túlki úshin tasqa túsken qyran qustaı

   Bolǵan soń ketti me eken jany zapy?

 

   Jattalyp Aqmarqanyń aýzynda aty,

   Telmirip tasta otyryp jazǵan haty.

   Jary da, joldasy da tek bireý-aq-

   Onysy astyndaǵy jalǵyz aty.

 

   Menshiktep taza bulaq, taýdyń tasn,

   Mekendep júrgen deıdi kóldiń qasyn,

   Aıtady oslaısha aıtýshylar,

   Kim bilsin, álde ótirik, álde rasyn...

 

   Tamsantqan ánimenen kári, jasyn,

   Demeımiz elge Aqandy sóz qylmasyn.

   áńgime Aqan emes, Qulager ǵoı,

   osynan bastamaqshy ek sózdiń basyn.

 

   Endeshe kóldeneń sóz bylaı qalsyn,

   Qyzyqsyz qysyr sózge kim aınalsyn.

   Kóńilin kórkem taýdyń jaılaýyna

   Shyǵaryp, seri saltań kete barsyn.

 

   Asyq bop Aqan joqtap Aqmarqasyn,

   Dep biraz jalyn shyǵyp, sher tarqasyn.

   Jańǵyrtyp Syrymbettiń kúlli alabyn,

   Serińiz serpip kókke án shyrqasyn.

 

   Bulbuldap kómeılerin búlkildetsin,

   Kódeler aq úkisin úlpildetsin.

   Sýyryp kók jibektiń syrtpaǵyn,

   Qulager kók shalǵyndy kúrtildetsin.

 

   Sýyqta panalasyn ný toǵaıǵa,

   Ystyqta kóleńkelep saıa jaıǵa.

   Jaýynda úńgir tasqa yqtap, uıqtap,

   Shomylyp júre bersin Býrabaıǵa.

 

   Bata qyp batqan kúnge, týǵan aıǵa,

   Beıshara júre bersin Býrabaıda.

   Serini «peri» degen qalyń qaýym

   Ne ǵylsyn, bir maqsymdy qýdalaı ma?

 

As

 

   Bastaldy áńgimeniń bylaı basy,

   Boldy oǵan jetpis, seksen jyl shamasy.

   Arqada Ereımendi meken etken

   Kereıde Saǵynaıdyń bolypty asy.

 

   Qaýdyrap appaq qýdaı saqal, shashy,

   Qaltyrap jyndanǵandaı qoly, basy.

   Saǵynaı saptyaıaqqa sıip óldi,

   Toqpaqtaı toqsan tórtke jetip jasy.

 

   Bilmeımin kim ekenin Saǵynaıdyń,

   Kim bilsin, qaı jyl ótti,óldi qaı kún?

   Maly mol, malaıy kóp, qatyny kóp,

   Áıteýir bolýy anyq, biri baıdyń.

 

  Joq bolmas, biri ǵana qury baıdyń,

   Ózi-nán bolsa kerek, rýy- aıdyn.      

   Osy astyń biz aıtpaı-aq ózi aıtady

   Bolǵanyn áldeqandaı sumyraıdyń.

 

   İrińdep, syǵyraıyp eki kózi,

   Bolypty Kereıdiń bir buldysy ózi.

   Aldynan daý, aýzynan sóz ketpepti,

   Aıtqanda kereılershe «Dáýdiń ózi».

 

   Olarsha –jerdiń beli, taýdyń quzy,

   Ata uly, arystandaı ker aýyzdy.

   Bizdershe- hat bilmeıtin bir qatty shal

   Jýan ıt súıek bermes, jalmaýyzy. 

 

   Qar ketti, kók jetildi, aǵash múlgı,

   Jetipti Saǵynaıdyń jyly jyljı.

   Qar juqa, qysy jaqsy, jer sony bop,

   Sol jyly Arqa elinde bolyp ed kúı.

 

   Qatarlap qaladaıyn úılerdi ylǵı.

   Kóshe bop kók maısaǵa tigilgen úı.

   Aıtylǵan qystaı saýyn, uly dúbir,

   Hat alǵan neshe dýan, bolys pen bı.

 

   Ár elder turǵy- turǵy, alys, jaqyn

   Jaratyp kelip jatqan dámeli atyn.

   Bas qosqan neshe dýan aqtaryldy as,

   Jalpaq jurt túgel estip jatty dańqyn.

 

   Áıteýir áýdim jerge shaba alatyn

   Bula astan qaldyrǵan qazaq atyn.

   Qalmastan qaladaǵy bırjevoılar,

   Saýdager qalydǵan joq taǵaly atyn.

 

   Kereıdiń as bolǵan soń osy shaly

   Aǵyldy alýan júırik qosylǵaly.

   Qaptasty qumyrsqadaı qyrǵa qazaq, .

   As emes, shegirtkeniń josylǵany.

 

   Qaraótkel kelip jatyr, Qarqaraly,

   Kereký, Baıan, Semeı, Torǵaı-bári.

   Jetisý osynda kep quıyp jatyr,

   Arqaǵa aýnap shókti Qarataýy.

 

   Ár jaqtyń qoshqarlary, marqalary,

   Ár jerde aýyr qotan, alqalady.

   Jıyldy Saǵynaıdyń sorpasyna,

   Asyn jep, atyn shaýp tarqaǵaly.

 

   Ár eldiń buqalary, ógizderi,

   Qyzyl kóz, saba qursaq-semizderi,

   Jerlerden jarty aı júrip kelgender bar,

   Kelipti bálenshe de degizgeli.

 

   Deımiz be oslardy neni izdedi?

   Jyn qýdy astyn etin jegizgeli.

   Arqaǵa aýdaryldy as degenge

   Laqyldap Balqash, Aral teńizderi.

 

   Jan-jaqtan aǵytyldy sabany artyp,

   Túsirip, dúrildep júr tabaq tartyp.

   Kisige shypyldady aq ordalar,

   Qalyń at er-turmany etip jalt-jalt.

 

   Baılanǵan qys bordaqy domalantyp,

   Soıyldy talaı mertik, talaı shartyq

   Solarǵa bir suǵyndy surpaqbaılar,

   Mal soıyp, tabaq tartyp, sorpa qalqyp.

 

   Arqanynń jazy jibek, jeri saıa;

   Qońyr jaz samal soqqan kún jylmaıa.

   Qazaqty asqa kelgen Arqa kútti,

   Sý berip bal bulaqtan, kilem jaıa.

 

   Tátti jal, qazy, qarta maıa-maıa,

   Damylsyz dastarqandy júrgen jaıa

   Jigitter tanymy joq, tabaq tasyp,

   Bolǵansyp terlep-tepship, baıa-shaıa.

 

   Shaldarǵa bylsh-bylsh qaqyrynǵan

   Sar qymyz salqyn úıde sapyrylǵan.

   Qalyń top, qara quryq, qamys kisi

   Tolyqsyp, jeldi kúndeı japyrylǵan.

 

   Ár eldiń dáriptegen batyrynan,

   Aqsaqal at ákelgen ata ulynan.

   Bireýdi bilmese de nán desedi-

   Shirenip nasybaıdy atýynan.

 

   Bir úıde tuzdyqtaǵan tátti tabaq,

   Bir úıde et tartylmaı qaqqan jalaq.

   Bir úıde tabaq teýip etke ókpelep,

   Boqtasyp bir úı jatyr jerdi sabap.

 

   «Shormannyń Oqasy!» dep shapty antalap,

   Bir úıdi qyrǵyz aldy-SHabdan manap:

   Oıazy Qaraótkeldiń Izmaılov

   Bir úıde láılip otyr iship araq.

 

   Jıynǵa oıaz mingen bir arǵymaq

   Tynshymaı mamaǵashta tur qarǵylap.

   Tuqymy tobylǵydaı tor qasqanyń,

   Alynǵan fransýzdan anglo-arap.

 

   Búgilip baýyrynan, júırik jarap,

   Jan-jaqtan kelip jatyr ne jeldi aıaq.

   Kól asqan qyr qazaǵy qustaı qaptap,

   Topyrlap qonyp jatyr úıge tarap.

 

   Bir úıde báıbisheler baýyrsaqtaı,

   Aýyzy etten, maıdan damyl tappaı;

   Súrtinip sorpan terin jeńimenen,

   Uzyn kún istep otyr qarnyn qaptaı.

 

   Kelinshek-jas jaýqazyn, sarymsaqtaı,

   Qyzdar da pisip otyr qaýynshaqtaı;

   Aq tamaq, alma betti arýlar júr

   Qydyrtqan baqalshylar sabynshyqtaı.

 

   Bir úıde qobyz daýsy shymyraǵan,

   Kúńirenip keıde, birde yńyldaǵan;

   Bir kezde bebeý qaǵyp, kúshikteı bop

   Qyńsylap, syńsyǵandaı kúı jylaǵan.

 

   Bir úıde dombyra da yńyranǵan,

   Qyr kúıi quldyraǵan, buldyraǵan;

   Qos ishek « Qosbasardy» sylqyldatyp,

   Júrekti julyp jeýge kúı jyndanǵan.

 

   Et asyp, pyshaq qaırap, maldy qyrǵan,

   Kedeıge sonda yrza emes baı anturǵan.

   Jalǵyz-aq bul jıynda malshylar joq,   

   Ańsaǵan as etine qoıshy qyrdan.

 

   Albasty Arqadaǵy aby jylan-

   Molda otyr ysqyrynyp  oqyp quran;

   Atty arbap, atan jutyp jatyr molda,

   Quranmen jem túsirip jýan-jýan.

 

   Túlkisin sanap qystaı pushpaqtaǵan,

   Bir úıde bir daraqy qus maqtaǵan.

   Saýdager mata satqan sóz qatyp tur

   Qyljaqtap bir toqalǵa tushtaqtaǵan.

 

   Bir úıde óleńshi otyr jurt maqtaǵan,

   Sóz satyp, tıyn tilep eldi aqtaǵan.

   Toltyryp súıek-saıaq dorbasyna                          

   Bir qora qaıyrshylar júr qaptaǵan.

 

   Kári aqyn kijinedi óńmen qaǵyp,

   Bala aqyn sar masadaı jatyr shaǵyp;

   Eki jaq ereýildep kerisip tur,

   Dattasyp birin-biri atyp, qaǵyp.

 

   Qolyna ıa bórik, ıa tumaqty alyp,

   Aqtaǵan at ústinen sıaqtanyp,

   Jarshylar jaǵy semeı jar qaǵyp júr,

   Jurt jatyr ár habardy qulaqtanyp.

 

   Tań atsa shań bermeıdi astyń úıin,

   Kún batsa jan bermeıditirep ıin.

   Syltaýy as, Saryarqany qazaq basty,    

   Qyl saqal, qymyz sasyp, qolpań kıim.

 

   Osyndaı bolyp jatty uly jıyn,

   Jıynnyń myńnan birin aıtý qıyn.

   Eti taý, qymyzy kól deýge bolar

   Aıtqanda tartyńqyrap astyń syıyn.

 

   Júz-júzden júrgen jigit daıashyǵa,

   Aq kóbik mingen attyń jaıasynda.

   Eki aıdaı Ereımendi et sasytpaı,

   Jurt malyn jylýlaǵan aıasyn ba.

 

   San soıys Saǵynaıdyń bul asyna

   Mal qaıdan jetip jatyr, rasynda?

   Jan-jaqtan top-tobamen tógilgen mal,

   Kótergen malyn Kereı úı basyna.

 

   Mal aıdap jan-jaqtan jurt onnan, besten;

   Kóp saba kelip jatyr eldeı kóshken.

   «Joǵalǵan toqtym bar» dep baı júginse,

   Qoıshyǵa bıler otyr kesik kesken.

 

   Shyǵynnyń, shańyraq aqyń munsha desken

   Bir úıde, starshyndar qulaq kesken.

   Jasaýyl anaý jerde at aýdaryp,

   Mynaý jer jesir daýy dúrildesken.

 

   Jıylǵan kóp kúshigen árbir tustan,

   Qalmastan qarǵa, quzǵyn túgel ushqan.

   Toıattap qazy, qarta, túıe kekirik,

   Qyp-qyzyl bıler jatyr qymyz qusqan.

 

   Qap qaryn úıelmender tisi shyqqan,

   İshine et pen maıdy istep tyqqan.

   Jelpinip aldy-artynan jel soqtyryp,

   Ter sasyp, qarnyn qasyp, bıtin syqqan.

 

   Sopylar táspi tartyp, quman ap júr,

   Ár úıge «Allaı haq» dep dýana júr.  

   Kempiri Saǵynaıdyń opyrańdap,

   «Ket-ket!» dep dýanany qýalap júr.

 

   Qarǵalar qyzyl kórgen antalap júr.

   Maı shaınap jambastardy jańqalap júr.

   Itinip et úılerge ıt pen jetim

   «Qaı jerden qaǵamyz» dep baıqap-aq júr.

 

   Myrzalar kúmis turman shalqalap júr.

   Kedeıler otyn shaýyp arqalap júr.

   Kúńirentip Saǵynaıdyń kár molasyn,

   Osyndaı as bop jatty Arqada bir.

 

 

                                      Qulager

Qaıyryp qystaı baptap Qulagerdi,

Osy astyń  daqpyrtyna Aqan keldi.

Mingizip báıge bala jaıtańdatyp,

Aýlyna as bergenniń   taqaý keldi.

 

Araǵa alty qonyp, alys jerdi

Alyp ed jaılap júrip Aqan seri.

Habary  Qulagerdiń osy jaqqa

Kelýshi  ed emis-emis kópten beri.

 

Kóz tigip, turǵan kútip Kókshetaýǵa

Daıashy shapty aldynan qarsylaýǵa.

«Qosh keldiń, seri!» degen sálemmenen

Túsirdi Aqandy  ákep aq otaýǵa.

 

Degendeı; sheshen – daýǵa, batyr –jaýǵa,

Júırikti-báıgege dep baǵalaýda.

 «dúldúli Kókshetaýdyń keldi-desti,-

Top jarǵan talaı elge salǵan saýǵa»-

 

Kermege qoıdy baılap Qulagerdi,

«Mańaıdan jan júrmesin» dedi seri.

Kózinen nege tasa qylsyn Aqan,

İrgeni at jaqtaǵy túrgizdirdi.

 

Degene «Kókshetaýdan Qula keldi»,

Kórýge yntyzar bop el júgirdi.

«Bireýdiń til men kózi tımesin»-dep

Duǵa oqyp, Aqan jerge túkirindi.

 

Dabysy buryn jetken Kerqulanyń,

Degende «Keldi» túrdi el qulaǵyn.

As tegis aldy, artyna qaldy úımelep,

Kórýge Kókshetaýdyń Ker pyraǵyn.

 

Jıylǵan Arǵyn, Kereı jan-jaǵyna,

Kermede qalǵyp turdy arda Qula

Ne synshy, ne qyraǵy-jıylǵan jan

Kózderiń qaldy súzip sańlaǵyna.

 

Salbyrap tur Qulager baılaýynda,

Qarasyp Qulanyń bas, aıaǵyna:

-Osy ma, Qulageriń?-desedi jurt,

-Júırigi janýardyń qaı jaǵynda?

-Salpy erin, sala súıek, salbyr tirsek.

-Qatybas, qanshyr moıyn, ıt óndirshek.

-Bitimi oıqy-shoıqy, orda shorqy,

-Pishkendeı janýardy olaq ólshep.

 

-Almaıdy mynaý báıge jylqy kórsek,

Kók eti kedir-budyr, bólshek-bólshek.

-Kókshetaý sholaǵyn da maqtaıtyn el,

Osyǵan ıt bolaıyq báıge bersek.

 

-Qulaǵa minip qoıan atar edim.

-Men muny júrginshige satar edim.

-Bolǵansha asqa kúlki « at qostym» dep,

Úıimde tynysh qana jatar edim.

 

-Qoıshyǵa men mingizip qoıar edim.

-Semirtip men soǵymǵa soıar edim.

-Kempirdiń azasyna ákep salyp,

Bata oqyp, et, qymyzǵa toıar edim.

 

-Súıegi-sıyr súıek, qıqy-jıqy,

Sal bókse, jazyq baýyr, uzyn turqy...

-Osy ma dańqy shyqqan Qulager?-dep,

As tegis Aqan atyn qyldy kúlki.

 

Synshynyń kelip kórdi otyz-qyrqy,

Kúreńbaı kórip dedi: «Jaman surqy,

Aldynan umtylǵanda ań qutylmas,

Artynan jónelgende jetpes jylqy!»

 

Sózine Kúreńbaıdyń jurt tań qaldy,

Ne synshy, ne suńǵyla ortaǵa aldy.

Jylqynyń qyraǵysy, shejiresi-

Kúreńbaı kózin súzip turyp qaldy.

 

Kúreńbaı kózi tunyp kóp qadaldy,

Aınalyp aldy-artyna kózin saldy.

Estýge Kúreńbaıdyń baılaý sózin

Tarqamaı kóptiń toby turyp qaldy.

 

Kúreńbaı kórip turyp artyn, aldyn:

«Janýar júırigi eken jylqy maldyń,

Jeri uzaq, kúshi aldynda óren júırik,

Bitimi ózi aıtyp tur janýardyń.

 

Kelisken keskin mynaý, omyraýdyń

Ózi aıtar: qaratam,-dep-qazaq qaýmyn.

Som aıaq, byrtyq baqaı, bolat tuıaq

Tasyndaı shubar ala Kókshetaýdyń.

 

Táýet bas, qamys qulaq, qýarǵan jaq,

Qulan jal, bulan moıyn, qoı jutqynshaq,

Qoıan jon, jazyq jaıa, jaýyryndy,

Qus topshy, qos shyntaǵy qalqyńqyraq.

 

Sińirli, jer soǵarly, aıaǵy tik,

Túlki tós, tazy tize, ıt jilinshik,

Shashaqty, shaqpaq etti, alasa urshyq;

Qundyzdyq qalaı bitken quıryqqa dúp?

 

Qoqannyń jibegindeı jeńil quıryq,

Ne qoıý, ne bolmasa emes suıyq!

Butynyń arasynan el kóshkendeı,

Jambastyń basy deldek, qýys qoltyq.

 

Shúıdeli, shoqtyǵy órgek, shiderligi,

Serke san, jelmaıadaı tilersegi;

Taý jelin tartsa jutqan talys tanaý,

Tynysty keńde jatyr keńirdegi.

 

Júrse de jazdaı qury bolmaıdy toq,

Kez jarym keser basta kesim et joq.

Qaqpan bel, qalbańaıly, úńgir saǵaq,

Shapsa jel, minse jaısań, tursa selsoq.

 

Qanynda shyǵysyń men batysyń joq,

Aǵylshyn arǵymaqtyń shatysy joq.

Qashannan qazaǵymnyń qoltýmasy,

Araptyń dúldúliniń qatysy joq.

 

Mańǵuldyń mes aty emes tuqyrynǵan,

Bul taza shved, shotlan tuqymynan.

Janýar shepsa júırik, minse berik,

Ozbaıdy júgirgende jylqy munan.

 

Súıegi janýardyń jylqydan jat,

Bul emes tekejaýmyt, ne qazanat.

Kúıkıip kózge qorash kórinse de,

Shapqanda shaldyrmastaı biter qanat.

 

Ekpini úı soqqyndaı pysqyrǵanda,

Shaldyrmas kókten qusqa, jerden ańǵa.

Jyqpasa jalǵyz qazyq janýardy,

Bul ázir jetkizbeı tur jylqy malǵa.

 

Bul tulpar kelip turǵan ábden baby,

Salbyrap turǵanyna deme «jaby».

Mańdaıy jarqyrap tur janýardyń,

Ashylyp tur osy asta munyń baǵy.

 

Kózimniń kóbeımese búgin aǵy,

Esimnen jańyltpasa saıtan taǵy.

Eger de shyn jylqyny  men tanysam,

Haq munyń qyryp-joıyp báıge almaǵy!»

 

-Páli! At tanydyń!

-Taptyń, sóz-aq!-

Dep ony ózge qazaq etti mazaq.

-Kómbede kórisermiz, asyqpańdar!

Sol kúni Qulagerdiń sóıler ózi-aq!

 

Sol kúni Qulagerdiń aıtar ózi-aq,

Qaıteıin onan beri sózdi qozǵap.

Qazaqy qoldyń júırik jylqysy osy,

Saý emes tanymaǵan muny –kózi aq.

 

Sony aıtyp kete bardy sol Kúreńbaı.

Aqandy ortaǵa alyp bı menen baı:

-Jarqynym, jalǵyzbysyń?

-Eliń qaıda?-

Dep jatyr jabyrlasyp jónin suraı.

 

- Elińe saýyn aıttyq bizder udaı,

Toımadyq kelisińe seniń mundaı.

Jetelep jalǵyz atty jeke kepsiń,

Eshkimdi Qaraýyldan joldas qylmaı,

 

«Eli emes, Kókshetaýdyń aty keldi,

Ne kerek onan basqa?-dedi Seri.

Qulager qosatynym, atym –Aqan,

Taratsyn, jarshy qaıda, shaqyr beri!»

 

Aqannyń aıtýymen jarshy keldi,

Ol da bir zar qaqsaǵan arsyz edi;

Atynyń jaıyn Aqan aıtyp berip,

«Osyny jurtqa habar salshy!»-dedi.

 

Kóktuıǵyn tyıǵan júırik osy jaqty,

Bermesten bes jyl báıge kele jatty.

Jıynda neshe dýan júırik jıǵan

«Shappaı ber, báıgemdi!»-dep talaı aıtty.

 

Jar salyp shaýyp júrip shartarapty,

Qulager kelgendigin jar taratty.

Qulaǵy Qulagerge qanyq shirkin-

Iesi Kóktuıǵynnyń ishin tartty.

 

Altaıda urpaǵy bar Begaıdardyń,

Bular da bir bıigi bitken nardyń.

Balasy Begaıdardyń Batyrash bar-

Ór kóńil, jýan keýde, biri aýsardyń.

 

Atty aıttyq joǵaryda bir Kóktuıǵyn.

Ákelgen asqa Batyrash sol júırigin.

Qaǵatyn qanattyny óren júırik,

Qoımaǵan qyrdan jylqy bul bir qyrǵyn.

 

Bermesten kele jatqan janǵa báıge,

Báıge alǵan keıde jetim, keıde túıe.

Siltideı Saryarqany tıǵan tulpar,

Báıgeni bul asta da berem-deı me?

 

Iesi Batyrash bir keppe keýde,

Ur-kóppe, tomyryq minez, namys berme;

Osy asta saǵy synyp, baǵy taısa

Ol ózin dap-daıyn tur «óldim» deýge.

 

Shýlatqan arǵyn elin, Arqa halqyn,

Estigen Batyrash ta Qula dańqyn.

Satylap surap edi kisi salyp

Qolyna túsirýge Aqan atyn.

 

Jambyǵa, jesir, malǵa shaǵyp narqyn;

«Bolam-dep-quda, tamyr kóńil jaqyn»

Qyzyǵyp Qulagerge neshe jyldaı

Jiberip Jeksenbaıdy qolqalaıtyn.

 

Júregi jaralǵan er júırikpenen,

Seri Aqan suraýyna ılikpegen.

Sonan soń kegin saqtap ketken Batyrash,

Úkilep Kóktuıǵynyn «júırik» degen,

 

Kók, Qula-eki arys ta júırik degen,

Dál mundaı ózge jerde kılikpegen.

«Kelipti Qulager at» degeninde,

Máni sol Batyrashtyń kúıbiktegen.

 

Ólgende Saǵynaı shal el shýlatqan,

Kóktuıǵyn sonan beri ishin tartqan.

Suly jep, sút simirip mápelenip,

Beldeýde osy Kók at qystaı qatqan.

 

Kóktuıǵyn kúńirentip talaı shapqan,

Báıge alyp shapqan saıyn alǵystatqan;

Osy asta bas báıgeni oımen alyp,

Batyrash kópten beri úıde jatqan.

 

Nıetpen dál osyndaı Kók at kelgen,

Qashannan «qap»!- dep azý basyp júrgen.

Qulager Kókshetaýdan kep qalǵan soń

Qyzǵanyp Batyrashtyń ishi órtengen.

 

Eli shet, rýy jat, jalǵyz elden

Asqa Aqan at qosyp tur alys jerden-

Barlyǵy Batyrashqa boldy tolǵaq,

Qaýip ılep ajalyndaı Qulagerden.

 

Eges

 

Kóleńke úı, kúrpildetip saba pisken,

As qandaı áńgimeshil qymyz ishken.

Ánshi Aqan ásem ánin aıaǵan joq

Jıylǵan daýysyn surap májilisten,

 

Aq otaý topyrlady Aqan túsken,

Qalyń jurt ketti kerip syrttan, ishten.

Shyǵady Aqan daýsy ánge talyp,

Bezelgen ǵashyq jarmen, qyran quspen.

 

«Oı qalqa, bizdiń kóńil qeıda jatyr,

Tolqyǵan on tórtinshi aıda jatyr.

At tursa, atań tursa kóz salmaımyn,

Arǵymaq, asyl tuqym taıda jatyr.

 

Hosh ısi jadyratyp kóńil ashqan,

Aq quıryq, mámileli shaıda jatyr.

Gúl shashaq. Jasyl jibek jaılaýynda,

Kóńilim el qonbaǵan saıda jatyr....»

 

Án tátti Aqan salǵan Arqadaǵy:

«Úsh toty», «Aq saýsaq», «Marqalary».

Salǵanda «Syrymbetteı» súıikti ánin

Qasyna jıylǵan jurt tarqamady.

 

Arqanyń júırigindeı án salady,

Órge aıdap, baryp-baryp jaltarady.

Túıilip túlki kórgen qyrandaıyn,

Qylmańdap qos qanatyn qomdanady;

 

«Jaıyqtyń aq túlkisi araldaǵy,

Aldymnan sen bir shyqqan maral-daǵy;

Pormyńa tóńkerilip, jaıdym qanat,

Sharyqtap aqıyqtaı Oraldaǵy.

 

Ertistiń quba taly sekildenip,

Aldymnan shyq maıysyp, bural daǵy.

Qyzyl gúl sen bolǵanda gúlbaqshada,

Biz bulbul kúıin shertken Irandaǵy.

 

Qıanyń qıynynda tursań daǵy

Qıǵashtap qanatymdy qonam daǵy....»

 

Asyrǵan aıǵaı ánin alty qyrdan

Ákesi asqaq ánniń ánshi Birjan

Aqandaı maıda kómeı, názik emes,

Qulaqty Birjan ashshy ánmen qyrǵan.

 

«Úsh toty», «Kókshetaýym», «Ahaý, arman»

«Jaıdarman», «Jaıma qońyr», «Ker qashaǵan»,

«Oı, erke», «Meıliń-meıliń»-degenderdiń

Bári de Aqan baptap salatyn án.

 

Baqyrmaı dombyrany kókke bulǵap,

Aqqýdaı ásem daýys-ún syńǵyrlap;

Qyshýyn janyńyzdyń maıda qasyp,

Terbeter jan kóńilin bıazy yrǵaq.

 

Kóksheden quıylǵandaı bir bal bulaq,

Tátti ánge halyq qandy, el sýsyndap.

Soqqandaı jazdyń jeli Arqa jaqta,

Eljirep júrek ánge, jýsap qulaq.

 

Ándermen ásem-ásem Aqan seriń,

Qaratty aýyzyna astyń elin;

Óleńge sulýlyqty qosty talaı;

«Aqmarqa», «Ardagerim», Tastúlegim.

 

Dep;»ánshi tym tátti eken tómengi eldiń»

Umytty ózge ánshiler óz ánderin.

Mashyqtan Aqan ánge qosyp otyr

Óziniń aıtyp júrgen óleńderin;

 

«Toryny talǵa baılap mingen qandaı

Úkilep, ásemdetip júrgen qandaı?

Tusynan qyzdy aýyldyń án shyrqatyp,

Qalqańa quryp júrgen súlder qandaı?

 

Sóz salyp qalqa janǵa jeńgesinen,

Qurbyńmen sypaıy, oınap kúlgen qandaı?

Isharat, ázilmenen sóz qatysyp,

Qyz syryn jeńgesinen bilgen qandaı?

 

Sylanyp sal toryny mingen qandaı?

Saı quldap, jardy kútip júrgen qandaı?

Bir saıǵa toryshany baılap tastap,

Artyna aqboz úıdiń kelgen qandaı?

 

Alańdap, alaburtyp turǵanyńda

Aldyńnan qarsy shyqsa aqsha mańdaı....

Qalqashyń qosylǵanda atqan tańdaı,

Kóńiliń shalyqtaǵan shattanǵandaı!...

 

Jamylyp ekeý-ara bir kórpeni,

Bastasyp tar tósekte jatqan qandaı?

Sol jerde aıtylmaǵan syr qalar ma,

Mysaly abdyra ashyp aqtarǵandaı.

 

Aqyryn úıden shyǵyp tań aldynda,

Baılaýly tor qunandy tapqan qandaı?

Shalbyryn sal torynyń qyzǵa ustatyp,

Shaqshany erge qaǵyp atqan qandaı!

 

Oılasań bul dúnıele ne qyzyq bar,

Qasynan qalqa jannyń attanǵandaı!

Aýlyńa óleńdetip sen aıtasyń,

Báıgeden atyń kelip maqtanǵandaı...»

 

«Aq shashaq», «Jaıma shýaq», «Kerbez kerim»- 

Aqannyń asty uıytty osy ánderi.

Ásem taý, at qyzyǵy, ashyq oty,

Án bolyp qyran qustyń qý ilgeni.

 

Soqqandaı Syrymbettiń salqyn jeli,

Otyrdy dýman qylyp, shalqyp Seri.

Jat eldiń jańa ánine sońyrqasyp,

Otyrdy «Oı, pále-aılap» astyń eli.

 

Qyzyqtap Aqan salyp ár túrli ánge,

Májilis bop otyrdy, elge áńgime.

Án toqtap, Aqan sózge aınalǵanda,

Aýysty jurt ańyzy Qulagerge;

 

-Qýanyp qaldyq sizdiń at kelgenge,

Qulany dańqy shyqqan ap kelgenge.

 -Atyńyz buryn kezdespegen shyǵar

Altaıda alǵyr tuıǵyn Kókpenen de?

 

-Kóktuıǵyn kóptiń aldyn bermeı aq tur,

Ózge mal onan ozyp kelmeı aq tur.

Shaptyrmaı jıyn saıyn báıge surap,

Baq-talaı Batyrashta, órlep aq tur.

 

Yrysy janýardyń taımaı aq tur,

Batyrash arýaqty órge aıdap aq tur.

Aldyna áli kúnge jylqy salmaı,

Baqytyn bar júıriktiń baılap aq tur.

 

At shapsa ishimizde, syrtymyzda

Kóktuıǵyn jetkizbeı tur jylqymyzǵa,

«Bas báıge Batyrashtyń sybaǵasy»-

Dep tegis qoıdy uıǵaryp jurtymyz da...

 

Alyp júr arýaqsyz da, qudaısyz da,

Qulanyń baqytyn siz de synaısyz da...

Estýshi ek Qulanyń da kópten dańqyn.
         Qudaıdan Kók ozbaýyn suraısyz da.......

 

-Estigem buryn dańqyn Kók nemeniń,

«Altaıdyń juırigi onan joq» degenin.    

Jolyqpaı ıesine júrgen bolsa,

Osy jol Kók sholaqty bókteremin!

 

Aqannyń osylaı dep óktegenin,

«Qulamnan ozarjylqy joq» degenin.

Jetkizdi Batyrashqa bir qý aýyz,

«Qulaǵa bókteriler Kók» degenin.

 

Esitip Batyrash bop bulan talqan,

Kókjaldy qysyp ketti ashý, saıtan.

Tepsinip aq otaýǵa keldi kirip,

Jıǵan joq aıaǵyn da jatqan Aqan.

 

Qylǵan joq qyrqaýyńnan qaýip, qaıqan

Daýysy Batyrashtyń shyqty qatań.

Qamshysyn búktep, sharta júginip shal

Aqanǵa sózi mynaý sondaǵy aıtqan;

 

-Qańǵyryp Qaraýyldan asqa kepsiń,

"Osy asta abıyrym basqa", -depsiń.

Ózińe óz aýzyńmen báıge berip,

"Atyńdy ózgeleriń qospa", - depsiń.                              

 

Atań az Altaıymnan qalaı kópsiń?

Aldymen báıgeńdi alyp kórgen joqsyń.

Sorpasy Saǵynaıdyń bý boldy ma,

«Altaıdan ozamyn!»-dep boqty jepsiń.

 

Altaıda men aqıyq ushqan qonbaı,

Qaramdy kóre almaıtyn sendeı torǵaı.

«Bókterem Batyrashtyń Kók atyn!» dep,

Ottapsyń aýyzyńa ıe bolmaı.

 

Qaraýyl qaırat qashan bitti mundaı?

Basýym kóńilińdi tipti ońaı!

Tóreniń atyn erttep ósken el eń,

Ózińe at bitipti-aý, baıǵusym-aı!

 

Aqanǵa batyp ketip shaldyń sózi,

Ańyrap alǵashqyda qalda da ózi;

Ý tilmen aldy shaldy shaǵyp-shaǵyp,

Lap-berme, onyń daǵy ot minezi;

 

-Áńgúdik, ákireń qaqqan, albyt sózdi,

Kótindeı kók eshkiniń jyrtyq kózdi,

Altaıdyń kár jynyndaı baqyldaǵan,            

Kók saqal, azbansyǵan, bul kim ózi?

 

At bitken Qulagerdeı Aqanyna,

Ol daıyn Kókti jerge taqaýyna.

Báıgeden basy kózin sý qyp ozbaı,

At seniń qaraı ma eken saqalyńa?!

 

Bı bolsań, bı shyǵarsyń Altaıyńa,

Tilimdi terezem teń , tartaıyn ba?!

Kógińdi bóktermesem atym seniki,

Shapsa da ákeń minip baıtalyna!                   

 

Tutqyshtaı óńi kúıip qap qara bop,

Batyrash basqa sózdi baptaǵan joq.

«Batyryp Batyrashqa jiberdi-aý» dep,

Tym tyrys úndemedi tyńdaǵan top.

 

Jaırańdap Jaısań Aqan qaımyqqan joq,

Júregin jolbarystan aınytqan joq.

«Jat elde jalǵyz júrmin» dep ımenip,

Bolar dep túbin qalaı oı qortqan joq.

 

Jurt sózdi onan ári jańǵyrtqan joq,

Qańqýlap, qańajýlap qaǵytqan joq.

Nasyrǵa shabatynyn bilip jıyn,

Shappaǵan báıge basyn aýyrtqan joq.

 

Kógerip Batyrash shal basy qaltaq-

Qaltaqtap jan jaǵyna etip jaltaq;

Bile almaı ne qylaryn úıden shyqty,

Halyq ta ketip jatty úıden tarqap.

 

Júırikteı jıyn jarǵan qaǵyp jaıtaq,

Tańǵaltyp án, atymen eldi baıtaq;

«Aýylym qonǵan Syrymbet dalasyna!»

Dep Aqan án sap jatty basty shaıqap.

 Kómbe

Taýysyp kól qymyzdy, taýdaı etti,

Neshe kún Ereımen taý etke bókti.

Kútilip kelgen meıman toıynǵan soń,

At shaýyp, báıge úleser mezgil jetti.

 

Shań basyp qoparylǵan jer men kókti,

Arqanyń eli tegis at ertetti.

Qaraqshy qalaı qaraı tartatynyn

Habar qyp jarshylar da shaýyp ketti;

 

 «Aı, áleýmet, jarańdar,              

Asqa jıyn adamdar!                  

Jarǵa qulaq salyńyz,

Biriń qalmaı, bárińiz

Aıtqanymdm bilińiz,

Atka tegis minińiz!

Tarap ketti tabaqshy,

Taýǵa tartty qaraqshy.

Solaı qaraı júrińiz!

«Kómbe qaıda» deseńiz,

Kózdi salyp kórseńiz.

Órkesh-órkesh kóringen,

Orǵylap sý tógilgen.

Baldyrǵany bilekteı,

Balaýsasy jibekteı.

Búldirgeni kónekteı,

Ereımenniń taýynda,

Egizqyzyl baýyrynda.

Jolamannyń qasynda,

Jylandynyń basynda,

Kók jaıdaqtyń sheninde.

Boz oınaqtyń belinde,

Qaıyńdynyń dóńinde

Qaraqýsaq kólinde,

Sonda báıge tóbege

Jıylasyz kómbege!

Halqym, solaı júresiz,

Qaraqshyǵa eresiz,

Toǵyz dýan toǵysqan

Segiz dýan bas qosqan

Serdebeni kóresiz!

 

Jarshylar osylaısha ketti sarnap,

Báıgeniń bolar jerin jurtqa jarlap.

Qara jer qaıysqandaı qalyń jıyn,

Qybyrlap qumyrsqadaı júrdi qaýlap.

 

Lek-lek top, aǵytyldy adam ańdap,

Teńizdeı tolqyn janǵa toldy jan-jaq.

Tuıaqtan tútin bolyp jer men kók,

Baýyryn Ereımenniń basty shańdaq.

 

Uqsaǵan en toǵaıdyn aǵashyna,

Mol jıyn taýdyń saıy, salasynda.

Túlkiler tuıyqtalyp qolǵa tústi,

Kisiniń qaldy qoıan arasynda.

 

Adamnyń kóz jetkisiz qarasyna,

Degendeı ısi qazaq bári osynda.

Jaýǵandaı Ereımenge jańbyr kisi,

Qýsaqtyń tartty týra jaǵasyna.

 

Ár tústi at, alýan kisi minýi de,

Halyqtyń jazǵy shópteı kıimi de.

Beıne bir shegirtkeniń qonýyndaı,

Qýsaqtyń jurt jıyldy bıigine.

 

Árkim-aq álem baılap júırigine,

Quıryǵyn saıgúliktiń túıdi, mine.

Japsar el jaqyn kóńil, tilektes bop,

«Báıgeli bolsyn!»-dep júr bir-birine.

 

Shyqty shań, basty tuman Jylandy jaq,

Sol shańnan shyǵyp jatyr at qylmańdap.

Tumarlap, úkilegen óńsheń júırik,      

Jıyldy jurt aldyna súmbe sańlaq.

 

Júrgender jurttan ozyp, toptan tańdap,

Jaraǵan jyl ómirge osy asqa arnap,

Aldyryp jeti saıyn jelikterin,

Qatqandar biri-qamshy, biri-qarmaq.

 

Saqa attar, sar kidirler, sary tisti,     

Dámeli dónen de bar, júırik besti.

Qusyndaı qyrdyń óńsheń ap-ala bop,

Júırikter jurtty úńiltip kózge tústi.

 

At sany barǵan saıyn birden ósti,

Atqa erip tamashalap halyq kóshti.

Attardy jazyp-syzyp kereshiler

Sanaqshy sanyn bir myń úsh júz desti,

 

«Osy asty kópten kútip degen shapsaq,

Pálenshe, túgensheden ozyp baqsaq;

Júrgenshe jeke-jeke júırik bolyp,

Arystyń asynda bir baq synatsaq...»

 

Degen oı bárinde de bolyp maqsat,

Jıyldy qazaqtaǵy óńsheń jaqsy at;

Qashannan qarlyǵashtaı jarshy miskin,

Qyzǵyshtaı qalyń topqa júrdi qaqsap:

 

«Kór áleýmet, jarandar!

Kómbedegi adamdar,

Maǵan qulaq tigińder,

Kelgen atty bilińder,

Aıtaıyn qaısy birińdi,

Jıyldy júırik, jıyldy!

Oıyń menen qyryńdy

Jıǵan asqa búgingi

Kimder kelmeı qalysqan,

Aıaq jetpes alysqan,

Qulaq jetpes dabystan

Jıyldy osy kómbege,

Shapqaly tur báıgege

Bóken sandy býryldar,

Shapsa myńnan sýyrylar

Jylqy maldyń júırigi,

Serke sandy Qula bar,

Qozybaıdyń dúldúli

Kelgen atty bilińder!

Serpindi Kók bu da bar,

Qaısy birin aıtaıyn;

Shapsa jeldeı zýlatqan,

Shýdyń boıyn shýlatqan,

Merýert joldas Aqsur bar.

Syrdyń boıyn siltideı

Tyıyp júrgen Qyzqara,

Osy joly baq synar.

Qaısy birin aıtaıyn:

Báıge bermes udaıy

Ulytaýdyń Qubaıy.

Qashaǵannyń qudaıy

Qarataýdyń Qumaıy,

Qypshaqtyń Aqbaqaıy,

Qyrǵyzdyń Kóktopaıy,

Aqshataýdyń Alasy,

Kókshetaýdyń Qulasy,

Ertisten Elik-qubaqan,

Esildiń Qasqabulasy,

Aıtaıyn qaısy birińdi;

Jıyldy jurt, jıyldy.

Araldyń Alaúıregi,

Jarylqaptyń Jıreni,

Balqashtyń beıpil Bórtesi,

Semeıdiń Surserkesi,

Tósten túlki qoımaǵan

Tobyqtynyń tuıǵyny-

Jambyltory osynda,

Jaýǵashardyń júırigi,

Qaısy birin aıtaıyn;

Alataýdyń basynan

Aq qanat Ker kelip tur

Aýzymen qus tistegen;

Jalǵyz ozbaıtyn quspenen.

Shapsa ekpini daýyldaı,

Ala kóılek arýdaı

Sypyra basyp, sylańdap,

Kókala júr bulańdap.

Qaısy birin aıtaıyn;

Alýan-alýan kúliktiń,

Asqan-asqan júıriktiń.

Qosylap tur otyz boz,

Jıyrma jıren, qyryq qara,

Kerdiń ózi eki júz.

Taǵy, taǵy, taǵy da,

Talasyp tur baǵyna:

Toqsan tory, jetpis kók,

Ala, qula sany joq...»

 

Osyndaı habarymen topqa soǵyp,

Jarshy júr jaǵy tynbaı báıek bolyp.

Jıyn jurt júırikterdi tamashalap,

Attardyń aldy-artyna ketti tolyp.

 

Ár jaqtyń sańlaqtaryn surap kórip,

Dúrildep umytylyp júr sońyna erip.

Keńesip, kerildesip, keýlesedi-

Qoı, qozy jamyrasqan sekildenip.   

 

At aıdaý

 

   Aqan da alyp shyqty Qulagerin,

   Salpıtyp sapty aıaqtaı tómengi ernin.

   Jaı tastap tórt aıaǵyn keldi tulpar,

   Ońasha jurttan aýlaq turdy Seriń.

 

   Taltaıyp jımaı tastap tilersegin,

   Salpıtyp turdy Qula úlpirshegin.

   Kúreńbaı Aqanǵa kep sóz aıtady:

   -Alasyń astyń aldyn, Aqan serim!

 

   Qulań bir dúldúl eken janýar-aı!

   Júrikke qoly jetken jaryǵandaı,

   Saǵan da ishim yrza, jolyń bolsyn,

   Jylqyny jigitimsiń tanyǵandaı.

 

   -Kútken bir atym edi kúninen taı,

   Joldasym osy at meniń neshe jyldaı!

   -Endeshe bas báıgeni alyp tursyń!

   -Aıtqanyń kelsin, synshym, aýzyńa maı!

 

   Batyrash tanýshy edi bul da maldy.

   Qulager Kók atqa ajal syqyldandy.

   Alǵash-aq Qulagerdi kórgen kúni

   Aýyryp, uıqy kórmeı yńqyldady.

 

   Kómbede Qulagerge taǵy bardy,

   Shyqty da aldy-artyna kózin saldy:

   «Arqanyń albastysy bul shyǵar»-dep

   İshinen Qulagerden qaýiptendi.

 

   Batyrash balta jastan atqa qumar,

   Aıqaıshyl at ápergen baqqa qumar,

   Aram oı, ata namys ur-shoqpary,

   Kir kóńil, saraıynyń batpaǵy bar.        ,

 

   «Osy ma dańqy shyqqan Qula tulpar?

   Súıegi bólek eken, sumdyq shyǵar!

   Arqanyń aldyn alǵan Kóktuıǵynnyń

   Alatyn ázireıili osy shyǵar.

 

   Janýar, bitisiń de erek eken!

   Súıegiń alqa-salqa bólek eken!

   Kórgem joq kórip júrip mundaı atty,

   Júgirse shaba ma eken, jele me eken?

 

   Bul kápir jylqy ma eken, nemene eken?

   Osy asta aldymen-aq kele me eken?

   Aldynda at salmaǵan Kóktuıǵynǵa

   Bár pále Kókshetaýdan kelgen eken!

 

   Jylqydaı selt etpeıd, ne minezi?

   Jaı, salań, minezi me - boı kúıezi?

   Estýshi em, sumyraıdyń syrttan dańqyn,

   Jaıly emes, ne qylsa da kelgen kezi.

 

   Otty eken janýardyń eki kózi!

   Periniń pyraǵy ma munyń ózi?»

   Tútigip, qap-qara bop turdy Batyrash,

   Jalǵyz-aq «Qap! Qap!» bolyp aıtqan sózi.

 

   Osylaı aıtpaǵanmen ishinen syr,

   Tomsaryp Batyrash kep tolǵatyp júr.

   Kek qaınap, yza kernep, jaýqqandaı,

   Qalyp tur, qany qashyp, súldesi qur.

 

   Shetsiz kóp shegirtke jan qybyr-qybyr,

   Ý da shý, aıqaı-súreń, ybyr-jybyr.

   Attyryp Aqan atyn oqty kózge

   Turǵanyn bilsin qaıdan ajal qurǵyr.

 

   Ne qylsyn, Aqan oǵan qarasyn ba?

   Jaý, meıli, júre berer jar astynda.

   Tumaryn Qulagerdiń sheship alyp,

   Sıpap tur aıasy men jaıasyn da.

 

   Qyzyl shyt tartyp berip balasyna,

   Kóp attyń qoıa berdi arasyna:

   «Aldyńa bir-eki-aq at alyp otyr,

   Kelgenshe sonaý jerdiń shamasyna.

 

   Bul aıdaý-qyrǵyn joryq, baıqap otyr,      ,

   Barǵansha bulań quıryq, shaıqap otyr;

   Jel jaqta shań qaptyrma, urma, qalqam!

   Tek qana tizgin qaǵyp jaıqa da otyr.

 

   Qaıtarda tizginińdi tejep otyr,

   Taqymdy qamshy salmaı bezep otyr.

   Bol da otyr birdiń sońy, yzań ozba,

   Tek qana bir mólsherde kózde de otyr.

 

   Kórdiń be sonaý jatqan kók ózekti?

   Ótkendi sol ózekten salshy tepki;

   Qoıa ber basyn sonda, qarǵataıym!

   Ózi alar onan keıin qalǵan betti.

 

   Al kúnim, sen de jónel, attar ketti,

   Shań basty, jel jaqqa tart, jer men kókti;

   Ajyrap men senderden qaldym jalǵyz,

   Alla, óziń aman keltir eki ermekti!»

 

   Qalyń at, kóp balanyń arasynda,

   Qushaqtap Aqan súıdi balasyn da.

   «Qosh, aman kelgenińshe kútemin»-dep,

   Moınynan qushaqtady Qulasyn da.

 

   Alýan at-tory osynda, qara osynda,

   Ne sańlaq, sáıgúliktiń bári osynda.

   Kúńirentip, keń dalany dúbirletip,

   Tógildi at Ereımenniń salasyna.

 

   Eki atty aıdaýshy mingen jaılap,

   Attardy dúrkiretip jóneldi aıdap.

   «Daý-damaı at kelgenle aırylsyn»-dep,

   Kóreshi keler jolǵa qoıdy saılap.

 

   Súzilgen quıryq, jaly óńsheń jaıdaq,

   Balalar báısheshekteı shyttar baılap;

   Báıgede básekemen baq synasqan

   Qalyń at kóldi aınala ketti qaınap.

 

   Atqa erip el tógilip alys ketti;

    «Qaıt!», «Qaıttap» elge áńgirlep shabar jetti.

   Kórýge matqa aıtqansha ózge oıyńdy

   Teńiz top tolqyp, qalqyp, burdy betti.

 

   Shýlatyp, mańyratyp qoıdaı kópti,

   Qasyna qaraqshynyń aıdap jetti.

   «El tússin, endi balýan bolady»-dep,

   Kári oıaz tor qasqal ars-urs etti.

 

Balýan báıge

 

   Qujyndap qumyrsqadaı sala-sala,

   Munda joq qatyn-qalash, bala-shaǵa.

   Oıazdyń tártibimen ıirildi jurt,

   Bodan el, «Taqsyrlaǵan», jaq asha ma?

 

   Shytyrlap at baılandy qalmaqshaǵa,

   Jóńkilip jaıaý halyq keldi ortaǵa.

   Balýandy túsetuǵyn taǵy jarlap,

   Jarshylar jaǵy senbeı júr qaqsaýda.

 

   Alapqa alqa qotan otyrdy jan,

   Jeri joq ıne shanshar, adam turǵan.

   Jaıaýlap taı shaptyrdym jerge keldi,

   Alysta attar qaldy baılasyrǵan.

 

   Oıazdyń tártip qylyp aıtýynan.

   Basqaryp kisi yqty ata ulynan.

   Kók dóńde dúrbi salyp oıaz otyr,

   Basyna kóleńkelep shatyr qurǵan.

 

   Keń jazyq, maısa kógal ortasynda,

   Jıyldy jurt Qýsaqtyń jotasyna.

   Kúreske keń ashyqty saılady jurt,

   Arnalǵan alyptarǵa aıqasýǵa.

 

   Uqsaǵan jazǵy kúngi jaýqazynǵa,

   Tizildi el Ereımenniń alqasyna;

   Alysyp Arǵyn, Naıman kúsh synasyp,

   Atty aıdap, azamatpen shaıqasýǵa.

 

   Daýryǵyp qarsy jaqta qobyrasty,

   Balýannyń sheshindirip, dabyrasty.

   «Tez shyǵar balýanyńdy!» -degen daýys

   Atoılap, qyr kórsetip, jamyrasty.

 

   Aýyldy edireńdegen qymyz masty,

   Seskentip myna dýman kóńilin basty.

   Keı balýan kisi ólgendeı jer shuqylap,

   Júregi jigitterdiń úrke qashty.

 

   Balýany sheshingen jaq dikeń qaqty,

   «Kisińdi shyǵar! Shyǵar» -dep-aq baqty.

   Shydamaı sheshinýge neler balýan,

   Samaı ter shekelerden shyp-shyp aqty.

 

   Attatyp, atandaıyn alshańdatyp,

   Aqsıtyp bir balýandy arsańdatyp,

   Arýaqtap jetelegen bir qaranyń

   Noqtasyn sypyrdy ákep, taltańdatyp.

 

   Kórmegen muny halyq qaldy qatyp

   «Mynaǵan shyǵa almas-dep-eshkim batyp!»

   Qoraǵa túsken jalǵyz jolbarystaı,

   Ol turdy, kórgen kózdi tańyrqatyp.

 

   Bul asqan alyp edi, myqty qara.

   Talqandap taýdaı dáýdi jyqty qara.

   Shoshytyp bar jigitke mysyq bolyp,

   Tyshqan qyp inen-inge tyqty qara.

   Býrasan, buqa moıyn, túkti qara,

   Kúmbezdeı kórinedi kúpti qara,

   Borbańdap jolbarystaı jonyn berip,

   Maıdanǵa bir tizelep shókti qara.

 

   Aldyrmas tiri janǵa alyp, berik,

   Shoshyndy bul qaradan halyq kórip.

   Biledi alýan túrli ádisti de,

   Ótkizgen talaı kúres, talaı sırk.

 

   Bos shýlaq mingen jarshy jáne kelip,

   Balýandy baıandady sózge terip.

   Tyńdasty astyń halqy qulaq qoıyp,

   Bir-birin basyp, janshyp, entelenip:

 

   -Mynaý, mynaý, mynaý er!         

   Pil súıekti, bulań er,

   Arystandaı aıbyndy er,

   Jolbarystaı jýan er.

   Ertistiń boıyn silikken er,

   Edildiń boıy úrikken er.

   İrbit, Altaı, Mekerje,

   Jármeńkede shyqqan er.

   Alataýdyń alybyn

   Alyp jerge soqqan er.

   Qara taýdyń alybyn

   Qaǵyp jerge tyqqan er.

   Aıýbaıdyń asyna,

   Onda on alty jasynda,

   Atan jyqqan alypty

   Ap jylandaı jutqan er .

   Buqa moıyn, býrasan,

   Buǵalyq bermes shý asaý,

   Talaılar qorqyp buqqan er.

   Ne nánderdi bórikteı

   Qaǵyp, silkip sırkti,

   Qalalardy qurtqan er.

   Aldy-artyna birdeı er,

   Alysqanǵa dúrdeı er.

   Adamzatqa syrttan er,

   Qoly qurysh qorǵasyn,

   Alysqanyń ońbaısyn.

   Alyp jerge tyqqan er.

   Alysqannyń kók etin

   Syqpa qurttaı syqqan er.

   Aıqasqannyń terisin

   Sharanadaı jyrtqan er.

   Ázireti áliniń

   Ádisin kúshin tutqan er.

 

   Jarshynyń bul aıtqany beker de emes,

   Osylaı etip otyr kóp te keńes.

   Adamnyń býrasyna adam batyp

   Batyldyq kúresýge eter de emes.

 

   Jarshynyń jyrlaǵany jalǵan da emes,

   Shyny sol ótirikten zarlaý da emes.

   Keńkek tós, keń jaýryn, úńgir qara-

   Ózge jan bul turǵanda balýan da emes.

 

   Kelip edi osy qara áldeqaıdan,

   Kúrseti qýǵyn jigit kishkentaıdan

   Qalany jyǵyp, qyrdy aralaǵan

   Bir asqan alyp edi, zaty Naıman.

 

   As berip alty arysqa dańqyn jaıǵan,

   Taýyp ed baýyrdy bul Saǵynaıdan.

   Jatyr ed kúshin ádeı kórsetkeli,

   Kereıde qonaq bolyp bir-eki aıdan.

 

   Shyǵatyn zor qaraǵa bir jan bolmaı,

   Jigitter qoıan boldy, júrek qalmaı.

   Sibirdiń sırkterin silkip shyqqan

   Osyndy alyp otyr oıaz qoldaı.

 

   Qarataý kórgen emes zordy mundaı,

   Jetisý kisi tappaı boldy jumdaı.

   Balyq bop Aral, Balqash aýzyn ashty,

   Qaýyp qyp qorǵalady Semeı, Torǵaı.

 

   Qarsy jaq kisi tappaı boldy júdeý,

   Kók temir boldy jasyp almas egeý.

   Salbyrap bet monshaǵy balýandardyń

   Tep-tegis tómen qarap, boldy kúıeý.

 

   Bitik kóz, úrpek sary, dembel sheleý

   Sheshilip qarsy jaqtan shyqty bireý

   Qorashtaý kórer kózge, balýan derge,

   Arýaqtap Oqas jaǵy qyldy tileý.

 

   Ataǵy bul sarynyń balýan Jaqyp,

   Shyńyrýdan túıe tartyp alǵan Jaqyp.

   Ádisqoı, alysqanda dóńgelenip,

   Toptardy talaı jyǵyp, jarǵan Jaqyp.

 

   Asyna Abaq Kereı barǵan Jaqyp,

   Onda da bas báıgeni alǵan Jaqyp.

   Moınyn qashaǵannyń úzgen talaı,

   Deıtuǵyn Baıanaýyl Taýtan Jaqyp.

 

   Bul Jaqyp álde jalshy, álde malshy,

   Bolmasa Oqasqa ergen bir ıt arshy.

   Júrekti, kim bolsa da kúshti jigit,

   Sıaqty bı qolynda jezdi qamshy

 

   Jep-jeńil, qarshyǵadaı sary sharshy,

   Úıelmen, úlken dáýge júrdi qarsy.

   Aınala kóptiń aldyn qydyrystap,

   Bezektep, tanystyrdy taǵy jarshy:

 

   - Mynaý, mynaý, mynaýym,

   Sekseýilden buraýym.

   Alysqanda shaq kelmes

   Alybyń men dyraýyń.

   Tústi arǵynnyń tobynan,

   Qutylý joq qolynan.

   Albastysy alyptyń,

   Ázázili ádistiń.

   Shorshyǵan da, yrshyǵan,

   Shegirtke sary, oq jylan.

   Bódeneler bórikteı

   Qaqqanynan soǵylǵan.

   Azýlysy alyptyń

   Ashýlansa tistegen;

   Aılasyna kóz jetpes,

   Astyna jannyń túspegen.

   Salǵan jerden syrttaǵan,

   Esh pendeden yqpaǵan.

   Tıgen jerden tiktegen,

   Buǵalyqtap tolǵasa,

   Qashaǵandy búktegen.

   Yǵyna kelip qalǵanda

   Yqty jardy kútpegen.

   Shalýǵa adam saıtany,

   Shapshyǵan da shorshyǵan

   Shalqar kóldiń shortany;

   Seń soqqandaı silkindi.

   Balýanǵa túskende

   Balyqtaıyn bulqyndy;

   Ustaý qıyn shirkindi.

   Basym kúshti, er júrek,

   Balýandardyń ákesi,

   Taýdyń tarǵyl tekesi –

   Sekirse seksen qadamǵa,

   Ustatpaıtyn adamǵa.

   Qarsy aldyna kelgende

   Qaqpandaıyn serperli;

   Jan jyqqan joq órt erdi.

   Alyptardy aýdardy,

   Eńgezerdi eńserdi.

   Kelsap-kelsap bilektiń

   Talaıyn- talaı tóńkerdi;   

   Alyssa býra shókkeni.

   Adýyn alyp kók bóri,

   Arysta talaı báıge alyp,

   Aıqasty talaı kóp kórdi.

   Aıqaıda talaı túse qap,

   Asqynǵandy bókterdi.

   Aptyqty talaı basqyndap,

   Alysta talaı bókserdi.

   Aıtyp- aıtpaı nemene,

   Ańsaǵanǵa sýsaǵan,

   Alysýǵa dóp keldi.

 

Kúres

Quz qara tura keldi alas uryp,

Saryny qorash synyp,balasynyp.

Tap berdi qara qaban sary mysyqqa,

Baıǵusqa boldy tym-aq jan ashyrlyq.

 

Yshqyntyp sybyzǵyny, dabyldy uryp,

Ekeýin qoıa berdi shabyndyryp;

Alysty ars-urs etip eki arystan

Talasty, birin-biri alyp, julyp.

 

Saryny óshiktire, jaýyqtyra,

Arsańdap omyraýlady alyp qara;

Túspedi ol dopsha qarǵyp, mysyqsha arǵyp,

Degendeı «Kúshiń bolsa alyp qara!»

 

Ol daǵy óz álinshe alyp qana,

Árkimdi jyǵyp júrgen shalyp qana.

Bultyldap jyqqan jerde jappaı tuǵyn,

Basqaǵa bastyrmaıtyn  balyq bala.

 

Jelkildep qara saqal shýdadaıyn,

Bulqyndy alyp qara býradaıyn.

Shabyndy qańtardaǵy kúıi túsip,

Degendeı «Alyp soǵyp, julmalaıyn».

 

Bulqyndy shaınastyrǵan býradaıyn,

Julqyndy jutpaqshy bop sýda jaıyn.

Tasyndaı tıermenniń tastasyp júr,

Qarysyp qushaqtary barǵan saıyn.

 

Sıaqty biri jýan biri juqa,

Ókirip súzisip júr eki buqa.

Talasty el aldynda eki arystan,

Alysyp, ars-urs etip silke, julqa.

 

Saryny sol jaǵyna alyp qymqa,

Qaıqaıtyp qara balýan shaldy qyrqa.

Jatama, serke sary ketti shoshyp,

Jerdi shań, ózin qan qyp, etin jyrta.

 

Jeıdedeı jalańash et jyrtylýda,

Sóıtse de ol, oılanyp júr umtylýǵa.

Siresip oń jaǵyna qyryndaıdy,

Arqalap, qyryna alyp, jerge urýǵa.

 

Jaqyptyń jatyr kúshi oń jaǵynda,

Ońbaıdy túsken adam ol jaǵyna .

Iyqqa «Ap!» degende alyp qaldy,

Syqyrlap azar aldy qol, qabyrǵa.

 

Aılasyn balýan Jaqyp qylyp qaldy,

Óńkeıip ógiz qara minip qaldy.

Dóńgelek aınaldyryp sıreńdetip,

Jerge alyp noqtalyny uryp qaldy.

 

Dý etip Arǵyn jaǵy kúlip aldy,

Ańyrap Naıman jaǵy turyp qaldy.

Arýaqtap, áýlekiler aıǵaı salyp,

Qorqaqtar qoıandaıyn buǵyp qaldy.

 

Kúrs etip júndi qara jerge tústi,

Ústine balýan sary mine tústi.

Bastyrmaı tizesimen qaqty qara,

Alyp qoı, bóri basar ol da kúshti.

 

Eki aıǵyr bir-birine saldy tisti,

Qaranyń kórinedi aldy kúshti.

Talasty tamashaǵa qos qutyrǵan,

Máz qylyp qyrdaǵy úlken májilisti.

 

Aýdaryp jáne Jaqyp, jáne basty,

Dopsha atyp birin-biri domalasty.

Laqtyryp birin-biri bórikshe atyp,

Ekeýi jyǵysa almaı, qaıta ustasty.

 

Usatty aıaqtary basqan tasty,

Kók qyrqa julmalanyp, shańdaq basty.

Qupaqtap otyra almaı qoıdaı shýlap,

Eki jaq «A, qudaılap», arýaqtasty.

 

Saryny qara kókpar laq qyldy,

Urshyqtaı úıirgende ylaqtyrdy.

Ekeýi ólermenge jetken kezde,

«Aıyr!» dep, halyqqa oıaz jubap qyldy.

 

Arǵyn jaq «Jyǵyldy!» dep, shýlap turdy,

Naıman jaq «Jyqqan joq!» dep, jan-jal qyldy.

Siresken shaına sýmen eki arlandy,

Kereshi kisiler kep eki aıyrdy.

 

Baıan jaq «Báıge ber!» dep keldi oıazǵa;

«Báıgesin, kim jyqqanyn jaz qaǵazǵa!».

Kereı jaq bergizbesten ketti kernep:

«Itjyǵys! Mynanyń da jyqqany az ba?».

 

Tımedi sóıtip báıge Oqas tazǵa,

Olarǵa kúsh qylarlyq qaıda oıazǵa!

Bolmady oıazdiki elge bitim,

Mundaı da áńgirleıtin áýleki az ba?

 

«Jyqty- dep jelikken jaq – bizdiń qara!»

Bolmady omyraýlap jan-jal qyla.

Báıgeni bizdiki dep turyp aldy,

«Tústi, - dep, -alǵash jerge sary bala!»

 

Qoımady «Kúresem» dep júndi qara,

Aýsarlaý áýgip, dańǵoı jyndy qara

«Dál jyqpaı daýly báıgeni almaımyn» dep

Baılaýdy bitpes daýǵa qyldy qara.

 

Jaqyptyń jaǵy jatyr «Kúrespe!» dep,

«Jetedi osy abyıyr, tirespe!» dep.

«O da olja bas báıgeni bólip berse ,

Bul qara asqan alyp, syr deste»- dep

 

«Ekeýin taǵy, taqsyr, kúrestir »- dep,

Oıazdan Oqas, Shabdan qyldy tilek.

«Ózderiń bilesińder!»- dep oıaz otyr,

Boldy jurt ekýin kúrestirmek.

 

Eki udaı bolyp turdy eldiń jaǵy,

«Shyq!, Shyq!»- dep júndi qara shabynady.

«Shyqpalap» Baıan jaǵy báıek bop júr, -

«Abıyr osy joly qaǵylady».

 

«Shyq» degen er qorlyqqa namystandy,

Sheshindi shege sary alysqaly;

Jamanat qoryqty degen, qorlyq, sirá,

Kúrespeı qaıda qoıar jabysqandy?!

 

«Shyǵamyn nar táýekel, taǵy baram,

Jyqsam alam, jyqpasam taǵy qalam.

Bolmastan ókirektep ol turǵanda,

Sesimdi kórseteıin mende bálem.

 

Men de  adam, rasynda ol daǵy adam,

Bir-bir qoı sheshemizdi qaljalaǵan.

«Shyǵar!» dep dáý qaranyń dikekteýi

Tımeıdi tipti jeńil ol da maǵan...»

 

Halqyńnyń syryn óziń bilesiń de,

İsine kúıesi de, kúlesiń de;

Qalasyń keıde keıip, keıde máz bop,

Áıteýir sol halyqty súıesiń de.

 

Sozylǵan sóz quıyldy júıesine,

Baılandy taǵy qaıta kúresýge.

«Anany erkek bolsa alyp kel!» dep,

Otyrdy júndi qara júresinde.

 

Tap berdi teris azý bir-birine,

Buqadaı súzgiledi júndi, mine;

Sart etip shege sary ishten shalyp,

Qarshyǵa qazdy qaǵyp ildi, mine.

 

Sarynyń qarshyǵadaı ilýine,

Árýyqtap Baıan jaqtyń kúlýine,

Qarany qaıystyryp buraǵanda,

Kúrt etti... bir gáp boldy jiligine...

 

Sylq etip júndi qara jerge tústi,

Ústine tuıǵyn sary mine tústi;

Shegirtke atyp kettti bastan yrshyp,

Júndige jan jabyrlap júgiristi.

 

Osyǵan ekidaı bop eleýresti,

Úıtkeni etke toıyp, qymyz ishti.

Qutyrtyp qoraz-daıyn qyrqystyryp,

Daǵdyryn qos aýsardyń súıtip sheshti.

 

Yńyranyp júndi jatyr ókpe soǵyp,

Sermelip eki qoly, janyn qoryp.

Buralyp qalǵan eken sol aıaǵy,

Synypty jilinshigi kúl-kúl bolyp.

 

Oqas tur shoqtyǵy asyp, jeńgen bolyp,

Oıaz tur úńireıip shylym soryp;

Sóıleıdi bireý aıap, bireý qajap,

Jaraly jilinshikke shanshý bolyp.

 

Kógerip jatyr balýyn qany qashyp,

Kórgenniń bári aıasty, jany ashyp.

Balýany jyqqan Arǵyn shýyldap júr,

«Arýaq qoldady» dep, kóńili tasyp.

 

Oıazǵa Oqas kep tur mań-mań basyp,

«Berińiz báıgemdi!» dep baıandasyp.

Toǵyzdy túıe basty úlesti jurt,

Talasyp sýyrtpaqqa janjaldasyp.

 

Bir taıdy bara jatyr bireý alyp,

Bir qoıdy ketip qaldy bireý qaǵyp.

Julysyp bir sharshyǵa eki saqal,

Bir-ekeý yryldasty ıt syqyldanyp.

 

Jaqyn joq, janashyr joq, jalǵyz qalyp,

Quz qara zarlap jatyr, dir-dir qaǵyp.

Báıgeni as etindeı julqylap júr,

Bireýdiń jilinshigin malǵa shaǵyp.

 

Osyndaı ne deısińder áleýmetti,

As berip alystyrǵan sol ádetti?

Sókseńiz, soqsańyz da boldy solaı,

Men ózim osyndaıdan kórdim kópti.

 

Sonymen balýannyń báıgesi ótti,

Otashy mertikkendi bebeýletti.

Bul da bir el qydyrǵan eser eken,

Sorlyny atqa óbektep alyp ketti.

 

 

                                      At qaıtqanda

Jasymnan jylqy deme meniń janym,

Atyrdym jylqy ishinde ómir tańyn.

Japanda jel jylqynyń ústinde óskem,

Mekendep ómirime attyń jalyn.

 

Mal syrlas, attyń syry maǵan málim,

Jyrym- jylqy, júırik at- salǵan ánim.

Aspan asty, jer júzi- keń saqara                          ,

Kún kórip atam qazaq kelgen málim.

 

Qazaqtyń jylqy ańsatqan jarly, baıyn,

Jarlyny jalǵyz atsyz aldy ýaıym.

Súıgen jar, sengen dostan jaqyn jylqy,  

Bilgen jan beker demes attyń jaıyn.

 

Birge ósken bala kúnnen qulyn, taıym,

Tor qunan kóshke mingen kún-kún saıyn.

Avtoda aǵarsa da saqal, shashym,

Atymdy ne betimmen umytaıyn!

 

Bul kúnde avtom da bar, atym da bar,

Báıge alý samoletpen saltymda bar.

Bizde joq Saǵynaıdyń sasyq asy,

Toıyna Oktábrdiń atym shabar.

 

Saýyqty, salty qyzyq halqym da bar,

Jylqymda asyldandy qoltýmalar;

Túrlendi qazaǵymnyń qalyń maly

Attarym asyl tuqym jarqyl qaǵar!

 

Qyzyǵy qyrdyń úlken báıge shapqan,

Kúńirentip kók jaılaýdy atty tartqan,

«Bala dep ári pysyq, ári jeńil»

Iesi talaı attyń meni tapqan.

 

Men daǵy mundaı kezde jylmań qaqqam,

Mingenmin ne sańlaqqa sýmań qaqqan,

Kóp atty talaı-talaı tastap keıin,

Qyr qusyn taqymymda qylmańdatqam.

 

Sáıgúlik myńnan ozǵan, óńkeı sańlaq,

Qyrǵyndap qaıtar jerge jetti shańdap.

Aıdaýshy tyrna qatar tegis tizip,

Qaıtýǵa yńǵaılandy aıdalǵan at.

 

Qaz-qatar, myń úsh júz at jaıdy qanat,

Balalar bir-birine: «Alaq! Alaq!»

«Al qaıt!» dep qashan qolyn silteıdi dep,

Bar bala aıdaýshyǵa turdy qarap.

 

Shyǵar dep qashan daýsy «Qaıt! Qaıt!» taǵan,

Ózim de talaı-talaı jaltaqtaǵam.

Bolar ma at ústinen qyrda qyzyq,

Jalǵanda arman bar ma at qaıtqannan!

 

At qaıtty álde neshe on shaqyrymnan,

Kóp atty qaıyrmady jaqyn budan.

Jóneldi tútindep myń úsh júz at,

Shań ketti kókke shapshyp sapyrylǵan.

 

Arysta aǵalaǵan neler sańlaq,

Qashannan qatyp-sengen báıgege arnap.

Urandap báıge shapqan bala halqy,

Kúńirentip jerdiń júzin ketti shańdap.

 

Shańy-bult, ekpini-jel, attar-qańbaq;

Balalar uran salyp, bezdi zarlap.

Shapqan at, salǵan uran-kúńirendi Arqa,

Ý da, shý, ulan-azar boldy jan-jaq.

 

Kúńirentti oıdy, qyrdy óńsheń kúlik.

Arqany dúbirletti dúbir qylyp.

Kóshirip jerdi, kókti keledi attar,

Kerilgen keń dalany búlindirip.

 

Jer betin qaǵyp ushqan qustaı shúıgip,

Adaqtap barǵan saıyn shyqty júırik.

Tórteýdiń myń úsh júzden moıny ozyp,

Qulager kele jatty tistep quıryq.

 

Artynda tórteýiniń myń at qaldy,

Balalar barǵan saıyn shýlap qaldy.

Jer shirkin barǵan saıyn baýyryn jazyp,

Shań shirkin barǵan saıyn býdaqtaldy.

 

Shań kókke órtengendeı shýmaqtaldy,

At terge shomylǵandaı sýdy aqtardy.

Kún shilger, adam, aıýan sýdan keýip,

Tútigip talaı attar qulap qaldy.

 

Qudyqtan, jeroshaqtan qazyq qazǵan

Juldyzdaı jalt etedi júırik jazǵan.

Shynaıy jel júırikter qyrǵa bitken,

Degen sóz bylshyl bizdiń jylqyny «azǵan».

 

Tórt tulpar soqty jeldeı myńnan ozǵan,

«Jetseń al!» degen esep munsha sozǵan.

«Armansyz bolsyn attar» dep áńgirlep,

Qazaqtar qoıýshy ma edi qurty qozǵan?!

 

Jarysty óńsheń tuıaq joldy soıyp,

Tórt ketpen kele jatyr dabyldy oıyp.

Tórt tulpar shańyn bólip, uzaı saldy,

Jolshybaı attyń bárin qyryp-joıyp.

 

Óssem de atqa shaýyp, bala bolyp,

Aıtýǵa jetpeıdi álim muny tolyq.

Bir sózben búktep aıtyp, baılaǵanda,

Osy aıdaý bopty qatty qyrǵyn joryq.

 

Ústinde Qulagerdiń qandaı bala?

Tastap ek baıandamaı ony shala.

Aqannyń elden kelgen bir joldasy,

Ketelik ony da aıta osy arada:

 

Bul ózi eldegi bir jetim bala,

Aqanǵa baýyr basqan ókil bala.

Kózindeı Qulagerdiń kútedi Aqan,

Beıbaqqa Aqan seri sekildi ana.

 

Ol kezde jetimder kóp qaqtyǵatyn,

Mynany Aqan súıip, jaqtyratyn,

Asyrap ash, jalańash qaldyrmastan,

Bireýge elindegi baqtyratyn.

 

Báıgege qosar bolsa Aqan atyn,

Mingizip bul balany aparatyn,

Taqymy jetimektiń qutty bolyp,

Qulager qosqan saıyn báıge alatyn.

 

Qulanyń bilip alǵan bala syryn,

Seriniń keltirmeıtin jáne ashýyn.

Qalyń el, aspan, jerdiń arasynda,

Aqan dep biletin ol janashyryn.

 

Aqan da ákesindeı balasynyń,

Joqtyǵyn joqtatpaǵan anasynyń

Qorǵaıtyn ol ómirde úsh-aq zatty:

Qulasyn, balasyn, kóz qarashyǵyn.

 

Onymen Ereımenge tórt at ketti,

Tórt bala barǵan saıyn uzap ketti.

Qara úzip qala berdi ózge bala,

Qalǵandy qorlyq teýip, yza ap ketti.

 

Júırikter júndeı sabap joldy tútsin,

At solaı bara bersin, bul sóz bitsin.

Keleıik kómbedegi kópke taǵy,

Sarylyp ketken atty qansha kútsin.

 

Aıǵaı, shań attyn shyqqan kókke ketsin,

Ekpini jel soqqandaı dúrildetsin.

Jel júırik Saryarqany dombyra qyp,

Tórt tulpar tuıaǵymen jerdi shertsin.

 

 

At shańy

Aınadaı móldiregen Qusaq kóli,

Osy edi Ereımende jerdiń sóli.

El jaılap, mal jaıylyp, dýman bolǵan,

Jaıdyrǵan jasyl kilem jumaq jeri.

 

Tóbesi osy kóldiń bıik jeri,

Qýsaqtyń móldiri edi Kókshe kóli.

Báıgesi balýannyń tarqaǵanda,

Asyqty atty tosyp astyń edi.

 

Aıdalǵan astyń aty alys jerge,

Bolar ma Qyzqashqandy jaqyn derge.

Shyqty shań kóz ushynda aq shúıke bop,

Quldyrap at oıysty Qýsaq kólge.

 

Kim jetsin taý baýyrynan soqqan jelge,

Dál sondaı ańqydy attar jazyq jerde.

Taý tósip dúsirletip, dúbirletip,

Talasty osy tórt at Ereımenge.

 

Janyna elimizdiń jylqy jaqqan,

Jylqyǵa jetpegen kóz jaýtań qaqqan.

Minseń at, ishseń qymyz, jeseń qazy;

Qashannan qazaq halqy jylqy baqqan.

 

Atty artyq kórgen elmiz mingen taqtan,

Qyzyq – aq bizdiń báıge qyrda shapqan!

Shydar ma qazaq jany ushyp ketpeı,

Attarǵa shań shyǵaryp kele jatqan.

 

Uzaq jol, talaı qyrqa, talaı qabat

Taýysyp shyqqan joq pa kele jatqan at!

Qaıta ma Qyzqashqannan shaýyp jylqy,

Jetpese, tegi buǵan ushyp qanat!

 

Qadalyp shyqqan shańǵa únildi kóz,

Ózara dýyldasqan basyldy sóz.

«Kim de kim atqa minse jazaly!» - dep,

Jarlyqty jáne berdi úńirek oıaz.

 

Jarqyrap jatyr Qýsaq kóli saıran,

Jas qaıyń jaǵasynda jelmen oınap.

Shań qylań kóz ushynda bergen kezde,

Qobyraı bastady jurt kózi jaınap.

 

Tyıdy oıaz «Tynyshtal!» - dep qatty aıǵaılap,

Qazaqty qaýyzǵa aıdap, jipsiz baılap.

Qýsaqtyń ker jol asqan kezeńine

Qylt etip kele jatqan at shyqty qaınap.

 

Burq etti kezeń asyp shubaǵan shań,

Qobaljyp qozdy qurty astaǵy jan.

Oıysty úsh – tórt qara úzdik – sozdyq,

Aldyńǵy at biri – qylań, biri – barań.

 

Kórgende kóz ushynda kele jatqan

Qarany qoıa ma kóz kún – tún baqqan?

Jasaýrap eki kózi tura almady,

Qulasyn quldyraǵan tanyp Aqan.

 

Sozyldy osy tórt at kól aınala,

Aldyna eki at shyqty jeke dara.

Ótetin at qylt etip Jylandy ózek,

Sýy joq, butasy kóp – jyraqana.

 

Kútken kóp qaıtqan attan kórse qara,

Jyndanbaı jandy qazaq tura ala ma?

Dep turyp: «Toqta! Toqta! », «Shappa! Shappa!»

Topalań bolmaýshy ma edi tura – bara?

 

Sorǵalap sol ózekke at qulap,

Joǵaldy jurt kózinen kele jatqan at.

Ózekten úzdik – túıdek úsh at shyqty,

Aldynda qylt etkendeı boldy bir at.

 

Elde joq osy kezde ushar qanat,

Qaıtsyn – aý qazaq, kóńil qumarlanad.

Aqannyń ne bolǵanyn bilgemiz joq,

Aldyńǵy at barandanbaı qylandanad...

 

Jurt kórdi  at úsheý – aq, biri qaldy;

«Baran joq baǵanaǵy!» - dep shýlady.

Tyrmysqan tóske taman úsh jeldi aıaq,

Degenshe áni – mine kelip qaldy.

 

Kóktuıǵyn kele jatqan eken aldy,

Janýar, qanat qaǵyp órge saldy;

Talassyz kereshiden kemel ótip,

Qaıqaıyp qaraqshyǵa kete bardy.

 

Altaıdyń qosqan aty asyp arýaq,

Kók aty Batyrashtyń keldi zaýlap.

Daýysy balasynyń azar shyǵyp,

Shyryldap óte shyqty «Begaıdarlap!»

 

Aıaǵy burań qaǵyp, bota maımaq,

Aıtpaqtyń kúreńi ótti: «Tólebaılap».

«Shormandap» kár, shor aıaq býryl ótti;

Lap uryp, qozyp ketti, jurt aıqaılap.

 

El shirkin bul attardy qansha kútti,

At qaıtty alyp bar qyzyq, bar úmitti...

Júgirdi attaryna qaptap jaıaý,

Endi ustaý osylardy qylmys tipti...

 

Urandap myń úsh júzden úsheý ótti,

Qara joq ózgesinen, qaıda ketti?

Aspan shý, jerdiń betin shańyt borap,

Bireýdi bireý tipti  bilmeı ketti.

 

Qysylǵan baǵanadan qystalań bop,

Tártibiń oıazdyń el ustaǵan joq.

Alýǵa atyn árkim joldan izdep,

Jarysyp at aldynan ushpaǵan joq.

 

Tek Qula astyń aldyn shaıqaǵan joq,

Báıge alyp, jıyn jaryp, jaıqaǵan joq.

Aıyrylyp Aqannan da qaldyq, mine,

Ketkenin qalaı qaraı baıqaǵam joq.

 

Jalǵyz qazyq

Biz endi aınalmaımyz astaǵy elge,

Aty kep, áńgir qaǵyp júrgenderge.

Bı Oqas, kári oıazǵa túkiremiz,

Jatqanda seri túsip sergeldeńge.

 

Shapqan el jetti qaptap Qýsaq kólge,

Álgi ózek, at kórinbeı ketken jerge;

Aldyńǵy at baran bolmaı, qylań bolyp,

Aıtalyq ne bolǵanyn Qulagarge.

 

Yzǵytyp kele jatty at kól aınala,

At kútken kómbedegi kórdi qara,

Jibermeı Qulagerdi tizgin tejep,

Kezeńnen oıysqansha keldi bala.

 

Syrdeste Seri atyna shapqan bala,

Báıgeni shapqan saıyn qaqqan bala.

Qulanyń qulaǵynda oınap ósken,

Serige senimdi bop jaqqan bala.

 

Shań qaýyp, jeldi jutyp, shólirkegen,

Qańsytyp, qurǵap tańdaı, kún de jegen;

Qaljyrap kele jatty úni bitip,

At qaǵyp, shól meńdetip, shabý jeńgen.

 

Kórgende kóp kisini Ereımennen,

Orǵytyp aınalǵanda Qýsaq kólden;

Qalyqytap  qobylardan qustaı ushyp,

Asqanda buldyryqtaı bezip belden.

 

Qulager jetkizsin be jekpe – jekke,

Keledi basyn tartyp, qorqyp tekke.

Kók atty qaǵyp, soǵyp omyraýmen,

Aǵyndap kelip tústi Kókózekke.

 

Qara joq, myńdaǵan at qaldy artta,

Ózge attar áldeqaıda bul mezette;

Qulannyń basyn qoıa bermek edi,

Kezikti bir tosqaýyl osy ózekte.

 

Qýsaqtyń osy qylta moıynynda,

Attardyń shaýyp óter joly munda;

Kek kernep, jasyrynyp turdy bireý,

Bir jaman osy ózekte oı qylýǵa.

 

Aıbalta yrǵaı sapty qoıynynda,

Sol edi myltyǵy da, soıyly da.

Altaıdyń aqylynan ashýy kóp,

Arǵynnyń es bolmaıdy doıyryndy.

 

Aq myltyq – ushqyr boz at bar astynda,

Jaý turdy jasyrynyp jar astynda.

Jol ústi tasqa bitken qaraǵańnyń

Álgi tur atty kútip dál astynda.

 

Mingeni boz, kıgeni qara ústinde,

Qulager tizgindegen bala ústinde.

Myltyqtyń aýyzyna ushqan qustaı,

Aǵyzyp jetti jaýdyń dál ústine.

 

Kórindi at, kele jatyr Kók at alda,

Qamshylap shyryldaıdy bala zorǵa.

Tóbelep basqa, kózge Tuıǵyn keled,

Shaıqalyp, sharq aıaqtap, tústi jarǵa.

 

Sıaqty Kókti soǵyp, Qula alarǵa,

Tosqaýyl muny kórgen tura alar ma?

Kómbege kórinim jer qalǵań kezde,

Qula alsa qorlyq qatty munan bar ma?

 

Ketipti ter shúmektep Kókti jaýyp,

Qulager quıysqandas, qyldy qaýip.

Terlemeı qabaǵy da Qulagerdiń,

Keledi irkip bala, erkin shaýyp.

 

Kók atty omyraýlaıdy Qula qýyp,

Jendetti yza ap ketti, ashý býyp.

Qantalap eki kózi kórmeı ketti,

Qan muzdap sala berdi, boıy sýyp.         

 

Osy ózek – Aqan aıtqan mólsherli ózek,

Kel degen osy araǵa tizgin tejep.

Qaıqaıyp osy ózekten ótkennen soń,

Urandap qoıa bermek bala bezep.

 

Qamshylap eki jaqqa alma – kezek,

Balasy Kóktuıǵynnyń qaqty bezek.

Kók atty  osy arada artqa tastap,

Jóneler Qulagerge osy kez ed.

 

Nán, jýan, men – men keýde, namys eri,

Sýyq qol Batyrashtyń jibergeni.

Jalt etti jaıdyń oty júreginen,

Kek qaınap, muz quıylyp júre berdi.

 

Jaýdyrdy kóńiline aspan seldi,

Kók daýyl soqty shaıqap Qýsaq kóldi.

Mergenniń bir maralǵa kózi túsip,

Sekirgen bir kıikti qasqyr kórdi.

 

Basynan Ereımenniń soqty boran,

Túıildi qara bulttaı qara qyran.

Ot bolyp eki kózi kórmeı ketti,

Jaýdy sel – qar ma, qan ba qabaǵynan.

 

Qylýǵa qaýip – qater bala munan,

Aman ǵoı aq kóńildiń aramynan.

Bórini bórik astynan bilmeı qaldy,

Oınaqtap óte berdi jaý aldynan.

 

Sýyq qol, oqtan ushqyr, tastan qatty,

Ol ótkir aspahannyń kók bolaty.

Qyzǵanshaq, qıqar kesel, urynshaq, ór,

Qaskúnem qara kóńil jaman taty.

 

Turǵany tyǵyryqtaý jerdiń shaty,

Aq myltyq – astyndaǵy aqboz aty.

Urymtal jerden oqtaı umtylǵanda,

Bala da bilmeı qalyp, boldy qapy.

 

- A, qudaı-aı! Bere kór! – dep umtyldy,

Uıtqyp kep soqty ókpeden jel syqyldy.

Qyspaq jol, Jylandynyń jyrasynda

Qaqtyǵyp bir – birine at tyǵyldy.

 

Sap etip berdeń,kep uryndy,

- Bere ber, balam, beri shylbyryńdy!

Janasyp Qulagerge qalǵanynda,

Saq etip aıbaltasy Qulany urdy...

 

Shapshyp qan shekesinen shyr aınaldy,

Sylq etip Qulager at qulap qaldy.

Bilgen joq ne bolǵanyn, es qalǵan joq,

Tek bala jerge doptaı domalandy.

 

Qulager shapshytqanda kókke qandy,

Tek bala shyr – shyr etip attan saldy.                   

Joq boldy aqboz atty, qara kıim,

Tuıǵynkók shyǵa shaýyp kete bardy.

 

«Baı – baı, Qulagerim!...»

Qorqyrap Qulager at jatyr qulap,

Shúmektep shekesinen qan burqyrap.

Shirenip tórt aıaqty, tanaý qaǵyp,

Yńqyldap ólip barad at qorqyrap.

 

«Attandap» ótken janǵa qolyn bulǵap,

Balasy Qulagerdiń júr shyrqyrap.

Qalyń shań qaptaı shapqan qara – quryq,

Balaǵa burylmaıdy eshkim biraq.

 

Deseńder qaıda Aqandaı qyran qusty,

Ol tastap asta turǵan jıylysty;

Bolǵanyn bir sumdyqtyń ishshi sezip,

Qylań at qylt etkende – aq bermen ushty.

 

Kórgende ol mynadaı sumdyq isti,

Ústine Qulagerdiń qulap tústi.

Bilmedi ne bolǵanyń, aıryldy esten,

Aımalap Qulagerdiń basyn qushty.

 

Keler dep úmit qylyp aldymenen,

Aty bul alyp kelgen alys jerden.

Jat elde jalǵyz ózi, súıgen aty,

Seriniń sanasalyq halimenen...

 

Qulager qorqyraıdy qanymenen,

Aqan da shyrqyraıdy janymenen...

Egilip, tógiledi Aqan seri,

Zarlaǵan Qulagerdiń ánimenen:

 

«Ne boldy- aı, baı – baı, saǵan Qulagerim?!

Sýaldyń, sorly ıeńniń bulaǵy ediń...

Tiregi kóńilimniń, báıteregim,

Bul jerge qalaıynsha qulap ediń?!

 

                                                    Baı – baı – aı,

      Baı – baı – aı – aı,

      Baı – baı – aı – aı,

                                                    Ba – a- ı – aı,

                                                    Baı – aı – aı…

 Baı – baı – a – ı,

 Baı – baı – a – ı

                                                    Qulagerim...

 

 

Shynyńmen ketkeniń be, Qulagerim!

Qasymda qasynysyp turar ediń.

Baspa bas qyzǵa bermes janýarym!

Basylar ólgenimshe qaıtyp sheriń?!

 

Qulager, aınalaıyn, arǵymaǵym!

Osy edi ólmegende shabar shaǵyń.

Qutsyz kól, Jylandynyń jyrasynda     

Qushaqtap qandy basyń zar jyladym.

 

Qulager, jaz jaıladym, qys jaıladym,

Artyna qyzdy aýyldyń kóp baıladym.

Jerińe qamshy tımes, pyshaq tıip,

Qushaqtap qý basyńdy oıbaıladym…

 

Qulager, aınalaıyn júlde alǵanym,

Basyndaı Arqarlynyń kún shalǵanym!

Barǵanda aqyretke pyraǵym bol,

Qyzyǵyn kóre almadym bul jalǵannyń.

 

Qulager, qulyńnan maǵan bittiń,

Tórt bólip tún uıqymdy baptap kúttim;

Jylqyny qyl quıryqty elde kórgir!

Qandaı jan shekesinen qaǵyp óttiń?

 

Qulager, qolda ósirgen qulynym – aı!

İshinde omyrtqamnyń julynym – aı!

Jyn ba eken, saıtan ba eken qaza bolǵyr,

Qandy qol qastyqpenen urýyn – aı!

 

Qulager, qulynyńnan kerim ediń,

Naǵashym suraǵanda berip ediń.

Attardy Ereımennen aıdaǵanda

Oqty kóz, ý quıylǵyr, kórip ediń.»

 

Osylaı Aqan zarlap jylap jatty,

Qaıtsin ol, jylamasqa, janǵa batty.

Kúıindi ol, kúńirenip Qulagerge,

Aıyryldy ol, attan – jaqsy, dostan – tátti.

 

Aspanda kún kúıigip, kúıdi qatty,

Ókirip jel men jer de jylap jatty.

Ereımen bulaqtary kólge jylap,

Serige kól kúrsinip kóńil atty.

 

Jarlynyń jalǵyzy ólse janyn urar,

Dál sondaı jaqsy atyna Aqan jylar.

Jel jylap, kól kúrsinip jatqany ne

Taýdaǵy «Oı, baýyrym» dar nege sýlar?

 

Oı men qyr, orman, toǵaı nege shýlar?

Ań men qus kúıinip júr, ne úshin bular?

Arqanyń aıaýly aty ólgenine

Aspan, jer aza tartyp turǵan shyǵar!

 

Jalpyldap japyraǵymen sergeldeńde

Selkildep qaıyńdar da turdy jelde.

Egilip qara tastar qaıyrshaq bop,

Jylaǵan bulaqtarymen ketti kólge.

 

Ne bersin jat jalǵyzǵa, az kedeıge, ,

Tikse de olarǵa emes, asqa báıge;

Jumsardy Qulager men Aqandy aıap,

Duspannyń baýyrynan tas ta keıde.

 

Qoıandar ,rysty keýeginde,

Kóbelek kúıip ushty birden – birge.

Qýandy túlki, qarsaq, qyrda qasqyr

Jylqy joq soǵatyn dep budan óńge.

 

Jolyqqan aıaýly atqa, ardaqty erge

Netken jan shydaı alar mundaı sherge.

Qashannan qaıaý kóńil seri Aqanǵa,

Qaıyrǵan sıaqtandy kók pen jer de.

 

Degen sóz ásheıin sóz – jan jylady,

Aıasa adam nege qan qylady?

Osyǵan jylaý túgil, qýanǵan bar,

Kóretin ońaı olja ólgen maldy.

 

Qarǵalar qarqyldasyp habar saldy,

Kúshigen qyzyl kórgen aspandy aldy.

«Bilmegen er ,syn, sumyraı!» dep,

Qarshyǵa qýyp júrdi saýysqandy.

 

Júıriktiń josylǵanda qyzyl qany,

Júregi jer men kóktiń tyzyldady.

Qýanyp qan  kórgende qara shybyn,

Asyndaı Saǵynaıdyń byjyldady.

 

Kúńireńtip daýysymen kók pen jerdi,

Emirentip, jylaýmen Ereımendi;

Eńiretip yńqylymen Arqa jeliń,

Tolqytyp kóz jasynan Qýsaq kóldi;

 

Qandatyp qarsy aldynda Qulagerdi,

Qoımastan Aqan atqa jylaı berdi...

Jylasyn, sóılep qalsyn sońǵy sózin,

Qylalyq biz áńgime bylaıǵy eldi.

 

 

Qara kúsh

Attary kelip bolyp astaǵy eldiń,

Ý – shýy basyldy ábden Ereımenniń.

Tógildi as Jylandynyń jyrasyna,

«Aqannyń atypty, - dep, - Qulagerin!»

 

Jıyldy jurt basyna Qulagerdiń

Tulpardyń topyr basty jatqan jerin.

Jat jaýdyń jany ashymas, baýyry tas

İshinde ýanbady jylap Seriń.                            

 

Aqanǵa eshkim «qoı!» dep, aıta almady.

Er kóńilin eńiregen qaıtarmady.

Jazyqty sıaqtanyp jannyń bári,

Janyna jaqyndaýǵa bata almady.

 

Duspany turdy ishinde, uıalmady,

Dosy da birge jylap, qıa almady;

Ústine jurt jıylyp turǵanynda,

Kúńrengen daýysyn Aqan tyıa almady:

 

«Qulager, Aqanyńdy , basty,

,sy barǵan saıyn arylmas – ty.

San júırik, san tulpardy minsem – daǵy,

Qulager endi maǵan tabylmas – ty!

Baı – baı – baı…

 

Qulager, atań tulpar, anań suńqar,

Soǵyp em semizinde segiz arqar.

Serigim, janymdaǵy jaqsy kórgen,

Kúıgiń, qaıran atym, qaıtsem tarqar!

 

Qulager, atań tulpar, anań suńqar,

Soǵyp em semizinde segiz arqar.

Sen ediń jan atym da, qanatym da,

Tabylmas endi maǵan sendeı tulpar!

 

Qulager, jas kúnińnen taıym ediń,

Solqyldaq taýǵa bitken qaıyń ediń.

Báıgege Qulagerdi qosqanymda,

Bir taıpa el báıgesine baıyp ediń!

 

Qulager, jas kúnińnen qunanym – aı,

Súıegiń, eti taza bulanym – aı!

Qasyńnan bólek jerge jatpaýshy edim,

Aıyrylyp Aqan senen, qýardym – aı!

 

Ákesi Qulagerdiń jastan soqyr,

Baı – baılap basyńda ustap Aqan otyr.

Qýanǵan Qulagerdiń ólgenine

Moldasy saýysqannyń quran oqyr!

 

Qaraǵym, shabýshy ediń, Qulagerim!

Salbyrap saptyaıaqtaı tómeńgi erniń;

Atyǵaı, Qaraýylǵa báıge ápergen,

Aıyryldym senen ne ǵyp, ardagerim?!

 

Qulager báıge shapsań bala mingen,

Astyna at kórpesin sala mingen.

Asyna Aqylbaıdyń qosqanymda,

Alyp em báıgesine qaımaly ingen.

 

Qulager shapsań baýyryń jazylatyn,

Jeroshaq tuıaǵyńmen qazylatyn.

Qushaqtap qý dalada qaldym jylap,                

Jazym bop jaý qolynan jalǵyz atym!

 

Qulager, qýanyshpen qosyp edim,

Aldyńnan  úmitpenen tosyp edim;

Jıylyp Arǵyn, Naıman qaraǵanda,

Til men kóz tıer me dep, shoshyp edim...

 

Qulager, qýanyshpen qosyp turdym,

Qossam da qaýiptenip shoshyp turdym;

Qylmaǵan kózden tasa, Qulager – aı!

Qaıtermin, bir qaraqshy tosyp urdyń...

 

Qulager qulynynan dosym edi,

Baspanam – taýǵa tikken qosym edi.

Qandaı sor Ereımenge aıdap kelgen?!

Qazańnyń jetken jeri osy ma edi?!

 

Qystaýym Syrymbettiń jel betinde,

Myń qarǵys, seni óltirgen jendetińe!

«Alys jer, aparma!» - dep qaqsap edi,

Qararmyn endi qalaı el betine... »

 

As eli, arys uly «qoı-qoılady»,

Qoısyn ba Aqan ońaı, oıbaılady...

Jylatyp jıyn jurttyń qaq jartysyn,

Zarynda Qulagerdiń baı-baılady.

 

Jatqanda otqa kúıip Aqan jany,             

Kerek pe Qulagerdiń ne bolǵany?

Urǵan kim Qulagerdi, ury qaıda?

Óler at óldi, urydan ne shyǵady?

 

Aqandy qandaı adam qoıdyrady?

Bala da kózi iskenshe kóp jylady.

Sol jerde jıylǵan jurt antalasyp,

Tekserip tórt baladan sóz surady.

 

Túrildi, antalap jurt, el qulaǵy,

Ortaǵa tórt balany aldy-daǵy.

İshinde sol topyrdyń duspan da bar,

Dep turǵan: »At jyǵylyp óldi daǵy!»

 

Qulager qulaǵan joq, jaý qas qylmaı,

Urǵan jaý turǵan shyǵar, albastydaı.

Qandy qol jasyrynyp júrgen shyǵar,

Qoradan qoıdy jarǵan kár qasqyrdaı.

 

Qarlyqty Aqan daýsy jylaı-jylaı,

Túptedi, topyrlap jurt suraı-suraı.

Balalar óz kórgenin aıtyp shyqty,

Halyq ashty qandy qoldy kúmán qylmaı.

 

Tek bala at,kıimin tanyp qaldy,

Jurt ony oıǵa alyp anyqtady.

Aqboz at, qara kıim, Kóktuıǵyn at...

Barsha jan Batyrashtan qaýiptandy.

 

Boldy dep Batyrashtan jurt uıǵardy,

Bermesten Kókke báıge kópke saldy.

«Uryńdy ustap turǵan alyp kel!» dep,

Bopsalap, Batyrashtar shala tańdy.

 

Batyrash selkildetti kók saqaldy:

«Bir jylqy jyǵyldy da, óldi ajaldy,

Osyǵan ury bizdi qylasyń!» dep,

Kúsh aıtyp, Kereılerge zikir saldy.

 

Qarǵady muny halyq, azarlady,

Árkim-aq tus-tustan bajańdady:

«Kesilsin erdiń quny Qulagerge!»

«Tartatyn toǵyz aıyp sazań bar-dy!»

 

Osyndaı sózdermen el kıip ketti,

Qalyń jurt qadala aıtyp kárin tókti.

Qazaqtyń eli-jurty kúńirenip.

Ústine qandy qoldyń bulttaı shókti.

 

Jurt munda tyńdaǵan joq bıdi, bekti.

Teńiz kep tasyǵandaı tolqyn ketti.

Aqyryp tus-tusynan doldandy jurt,

Yzaly basý qıyn boldy kópti.

 

Qylmysqa, qıanatqa mundaı aıqyn

Kúńirendi el Aqandy tanymaıtyn.

Ne shaldar shimirkenip selkil qaqty,

Jigittiń daýsy shyqty jarqyn-jarqyn.

 

Ashý, kek,kúńkil basty eldiń artyn,

El shýlap, qyr kúıinip, qarǵap qatyn.

Titirkep jurttyń jany kúıip ketti,

Atqyzyp otyra almaı aıaýly atyn.

 

Arǵynnyń Altaıynan bolsa-daǵy,

Jaýyzdy el qorǵamady, qorshamady.

«Quran soq, Qulagerdi soqpaǵanǵa!» -

Dep halyq Batyrashty qorshalady.

 

Shań boldy Qýsaq kóldiń kók jaıdaǵy,

Shý boldy Jylandynyń boz oınaǵy.

«Qorladyń súıegimdi!»- dep siresti,

«Asymdy búldirdiń!»- dep Kereı jaǵy.

 

Kúıindi bul qorlyqqa Kereı jaǵy,

Kijindi Kereıdiń de ,jaǵy.

Ashyndy ashý qysyp azamattar,

Kúńirendi Ereımende el aımaǵy.

 

«Aqandy bilmese de, halyq barmyz,

Qaıtýǵa ol yrzalyqpen yntyzarmyz.

Shapqanda  bizdi kelip muńyn eli,

Biz sonda bul qylmysqa ne qylamyz?

 

Jylatqan jolaýshyny júrgen jalǵyz,

Biz qazaq shydamaımyz bul qorlyqqa».

Uryǵa azý basyp izdedi jurt:

«Qolǵa ber, Qulagerdeı  qyzyldaımyz!»...

 

Úlken shý bitpes, janjal boldy bul is,

Demeı tur batyrashty qazaq durys.

Kúńirentip keń dalany keshki keńes,

Bolmady sóz baılanyp qyrda tynysh.

 

Keýlesip Kereı, Arǵyn- sendeı súris,

Bolýǵa aınalyp tur úlken urys.

Almady Altaı jaǵy moınyna,

Aıńaqsyz álsirep tur aıqyn qylmy.

 

Bolmaıtyn Batyrash bir kók aıyl shal,

Onyń da jigitine jer qaıysar.

Tentek ór, tuqymynan teris azý,

Altaıda aıý pishindi adam shyǵar.

 

Jatqanda Aqan atqa kúńirenip zar,

Buqara shýlaǵanda bolyp ular;

Oqastyń oıazbenen qasynan kep,

Tepsindi turǵan kópke Batyrash shal:

 

«E, Kereı! Azǵan Arǵyn, Ýaq, Naıman! 

Senderde neniń býy qoqyraıǵan?

Óldi dep qaraýyldyń bir jylqysy,

Urany qandy moıyn taptyń qaıdan?

 

Aýlaq tart, atyń basyn Altaıymnan,

Kelmeıtin Kereı-sereı baqaıymnan.

Jala qyp, barymtaǵa báıgemdi ustap,

Jerińdi kórip turmyn bata aıyrǵan!

 

Moınyma at ólimin bolsań qoıǵan;

Bir jylqym Qaraýyldan tartyp soıǵan!

Kesip al kúshiń bolsa kulaǵymdy,

Áıtpese bolǵanyń ne sonsha oıran?

 

Kúshińdi kórem báıge bermeı qoıǵan,

Tartylar óz tabaǵyń astan, toıdan.

Shydap kór qonysynda tynysh otyryp,

Esemdi el shapsam da almaı qoıman!»

 

Osyny aıtyp kók shal selkildedi,

Kereıler jym bop qalyp, jelpindedi.

Batyrash osyny aıtyp shirengende,

Jurt tarqap bara jatqan sekildendi.

 

Bytyrap, yryń-jyryń kóptin kóńili,

Basyldy Qýsaq kóldiń kópirgeni.

Qushaqtap Qulagerdiń áli basyn,

Aqannyń basylǵan joq ókirgeni.

 

Jelpintip jetelegen Tuıǵyn kókti,

Altaılar toptan bóleq turǵan shetki,

«Báıgemdi barymta ustap otyrshy!»-dep,

Kereıge kijingen shal júrip ketti.

 

Onymen Oqas taǵy birge ketti,

Shabdan da Alataýǵa burdy betti.

Oıran el, ólgen atpen jumysy joq,

Oıaz da ylaýlaǵan atyn jekti.

 

Sonymen sol ketkennen burylmady

Qaıtqan jan qumyrysqadaı qybyrlady.

Ózara ólgen atty ańyz qylyp,

Taraldy aldy-artyna rýlary.

 

Tek qana qalǵan bir top dýyldady,

Qarǵadaı jemtiktegi shýyldady.

Shyrqyrap Aqan otyr at basynda,

Shyǵaryp sherli daýsyn qulyndaǵy.

 

At shirkin, elge dáýlet, erge sanat,

At shirkin, elge qaırat, erge qanat.

Jarlynyń jalǵyz aty jazym bolsa,

Qalmaı ma jarymjan bop, jerge qarap?

 

                                         Attyń azala áni

Kún batty, kóleńke aldy Arqa jerin,

Keshki jel jybyrlatty Qýsaq kólin.

Qoshtasyp Qulagerge kúńirendi Aqan,

,rtyp qasyndaǵy qalǵan elin.

 

«Qosh, endi  qaldyń keıin, Qulagerim!

Turmadyń, jyǵylǵannan jylap edim.

Jalǵanda saıaq júrip taıaq jedim,

Kóretin kúnim shyǵar bu da meniń...

                                    Baı-baı, baı-aı,

                                    Baı-baı, baı-aı...

 

Qulager, qoshtasqanym el aldynda,

Jemtigiń qaldy seniń Jylandyda.

Aıyrylyp janyndaǵy jalǵyz senen,

Qaıtty ıeń, turmaǵan soń jylady da.

 

Qulager, jannýarym, pyraǵym-aı,

Qaldyń-aý Ereımende shyraǵym-aı!

Seniki, meniki emes, qarǵa, quzǵyn!

Oqı ber Qulagerge quranyndy-aı...

 

Kózińnen aınalaıyn tostaǵandaı,

Qıar em seni ne ǵyp tastaǵanǵa-aı;

Basyndy ıtke nege ıisketeıin,

Erte-kesh qushaqtamaı jas balamdaı!

 

Qulager, qosh-qosh atym, joldasym-aı!

Men bildim túnesem de turmasyńdy-aı.

Tıgizbeı topyraqqa joǵary ilip

Saqtarmyn óle-ólgenshe qý basyńdy-aı».

 

Sony aıtyp Qulagerdiń basyn kesti,

Kórgen jan: «Qaıtsyn shirkin,asyl!»-desti.

Dostary: «Qaıran er-aı, obal-aı»lap

Qastary: «Sol syıymen barsyn»-desti.

 

Alda bas, art jaǵyna ul mingesti,

Báıgeni ózge qalǵan jan úlesti.

Bir salyp atty butqa Aqan seri,

Jamylyp júrip berdi qońyr keshti.

 

Jedeldep jetim ulmen júrip ketti,

Uıqysyz uzaq tańǵa búlkildetti.

Uzyn jol, juldyz jaryq, jazǵy túńdi,

«Qulager» degen ánimen kúńireńti

 

Ánimen shyǵarýǵa ishki dertti,

Shyrqatyp ashy  únimen sherin shertti.

Bolady salǵan áni sý sepkendeı,

Sóndire almasa da janǵan órtti.

 

Ashshy zar, aýyr sheri aıǵaılatty,

«Qulager» aıtqan saıyn , oılatty.

Uıqyshyl, kereń qyrǵa maza bermeı,

Kúrsintip soqyr túńdi baı-baılatty.

 

Sher daýysy en dalada shyqty qatty,

Túń, dala, el tósekte tyńdap jatty.

Qulaq sap qyrda qoıan, qorada qoı,

Jylqylar jaıylysty ishin tartty.

 

Besikte bala oıanyp, uıyp qapty,

Kempir, shal jambasyna zarly ún batty.

Qyz, kelin qoı kúzetken aıtaqtamaı,

Túńgi aýyl zarly ándi tyńdap jatty.

 

Zarlatty, ańyratty, jorǵalatty,

Kúıik án kókke serpip, sorǵalatty.

Azaly, ashshy daýys zarlaǵanda,

Jurt birge joqtap jatty ólgen atty.

 

Baı-baılap «Qulager» án bebeý qaqty,

Talda qus, beldeýlerde bedeý qatty.

Zarly ánin «Qulagerdiń» jylqyshylar

Súıenip quryǵyna tyńdap qapty.

 

Jolshybaı jol kóp eldi aralatty,

Burylmaı bas óńgergen baran atty,

Kereń túń keń dalany kúńireńtip,

Baı-baılap «Qulagerge» bara jatty.

 

Kórgende Kókshetaýdy derti qatty,

Júrgen jer Qulagermen janǵa batty.

Keter túń Qulagerdiń jatqan jerin

Qushaqtap, jer baýyrlap, jylap jatty.

 

Taý men tas joqtaǵandaı Ker qula atty,

Bar bulaq kólge sýyn baýyrymdatty.

Kirsiz jer, kinásiz jel jyly ushyrap,             

Qulannyń qazasyna kóńil aıtty.

 

Ardaqtap at baılaǵan bir aǵashyn,

Qasterlep Qulagerdiń ildi basyń;

Ańyrap aǵyl-tegil bop otyrdy,

Kóziniń omyraýyna quıyp jasyn.

 

Kóksheniń kúindirip taýyn, tasyn,

Kúńirentip saı-salasyn, kóldiń basyn;

At jandy, aıaýly attyń ıesi Aqan,

Joqtady jýanbastan ker Qulasyn.

 

Keı-keıde jaýyn bolyp, jylap aqty,   

Keı-keıde daýyl bolyp soqty qatty;

Keı-keıde kúńirenip, kóldeı tolqyp,

Keı-keıde qý aǵashtaı qulap jatty.

 

Keı-keıde ánge shyrqap óleń aıtty,

Keı-keıde tomsyraıyp tastaı qatty.

Qylǵandaı qaıyńdy qos, tasty tósek,

Ahylap, aǵashtaǵy bastaı qatty.

 

Jaz ótip, japyraq solyp, kúz de bopty,

Qýartyp jasyl jerdi, qazan soqty.

Kúıkıip Kókshetaýlar kúpi kıip,

Jaılaýda tyshqan ańdyp, túlki jortty.

 

Kúzgi aýyl sary ot izdep qýdy qoqty,  

Qozy, laq ósip bopty shybysh, toqty.

Jınalyp jeli, noqta, saba sorǵyp,

Yzǵyraq estirtedi oıda joqty.

 

Aqannyń kóńili osy kúzdeı bolyp,        

Qazasy Qulagerdiń ótken soǵyp,

Kóńiliniń Kókshetaýy qýań tartyp,             

Qyzyǵyn oraǵy ketken oryp.

 

Qulanyń ,synan qatyp,senip,

Qýraı bop eki-úsh aıda qalǵan shógip.

Qulaýǵa quıyń soqsa op-ońaı tur,

Qurt jegen quba sóńkel sekildenip.

 

Aqanda qyzyq ta joq, saýyq ta joq;

Olardy izdep, jurtpen jaýyqpaq joq.

Qapyda qatty tıgen sol soqqydan

Qıraǵan jan qanaty saýyqpaq joq.                

 

Jar da joq, jalyn da joq, jaqsy at ta joq,

Olardy endi kókser maqsat ta joq.

Kúńirengen kúni-túńi «Qulagerge»,

Asqaq án, ásem úndi zarjaq ta joq.

 

Ketkende qyzyq tarqap, qany sýyp,               

Aıdaǵan aı dalaǵa jany qýyp.

Jap-jalǵyz taýdy, tasty mekendegen,

Janyna jolatqyzbaı jandy jýyq.

 

Ómirden jıirkenip kóńili sýyp,

Qalǵandaı aınaladan ózge týyp.

Jatady jandy kórmeı japan túzde,

Kóline Býrabaıdyń kirin jýyp.

 

Baýyrynda Oqjetpestiń bir shoq qaıyń,

Júredi sonda Seri kelip daıym.

İlýli sol qaıyńda turǵan qý bas,

Qobyzdaı yzyldar jel soqqan saıyn.

 

Basynda aıtamyz dep bastyń jaıyn,

Ángime qyldyq, bilem, astyn jaıyń.

Mynaý bas – Qulagerdiń qý basy edi,

Mynaý shal- Aqan jalǵyz, qashqyndaıyn.

 

Qaıyńnyń qasyna kep júrgen Seri,

Baılaýly Qulagerdiń turǵan jeri.

Sol jerdi taýap qylyp oqta-tekte,

Ketpeıdi osy aradan sonan beri.

 

Án bolyp Kókshetaýdyń kúńirengeni,

Sóz bolyp jat minezi, sherken sheri;

Ketipti eldiń aýzy áýeze qyp:

«Jyn qushyp, jalǵyz júrgen Aqan-peri».

 

Ótti kún.Qaldy aǵashta bas qýaryp,                  ,

Qartaıdy Seri, saqal –shash qýaryp.

Seriksiz, elsiz, malsyz, ıesiz taýda

Ótkizdi ómirin ol, basqa ýanyp.

 

Teńtirep taýda ýdaıy, tasta qańǵyp,

Oty óshken, boıynda joq jas qumarlyq.          ,

Basar jer, barar taýy – Býrabaı bop,

Beıshara baǵyp ótken basty mal ǵyp.

 

Shúıke shal, aýzy uradaı opyrylǵan,

Sý muryn, qý murt,urty shuqyraıǵan;

Boz býra bir kúndegi tasqa shógip,                           ,

Shal otyr qý qaıyńda myqyraıǵan.

 

Kelisaptaı tuzdy túıgen bas aǵarǵan,

Túzdegi qý bastaıyn jaq qýarǵan;

Betine el kóshkendeı súrleý túsip,  ,

Shóldegi shyńyraýdaı kóz sýalǵan. ,

 

Jigittiń bir kúndegi Kókshetaýy,

Kúrsintken kóp sulýdyń «Kókem-aýy»;

Jańǵyrtqan jaqsy jerdi, jalpaq eldi,

Ásem ún, aspanǵa órlep salǵan áni.

 

Bir kúnde bolǵan jigit jan jaılaýy,

Qaıda onyń kúlki, oıyn men jaınańdaýy?

Qulazyp kúzdi kúngi Kókshetaýdaı,

Qyzyqtyń kóship ketken-sar jaılaýy.       ,

 

Kóńiline Qulagerden quıylyp muz,          ,

Kúıkıip otyr tasta Aqan baıǵyz.             ,

Jan tynyshyn elden emes, jerden tapqan,    ,

Sondaı bir adam bopty jany jalǵyz.

 

Sorly Aqan «Qulager» dep jylap, kúıgen,

Eldiń ol qulaǵyna jyly tıgen,

Bolsa da meıli seri, meıli peri,

Aqannyń aty men jurt ánin súıgen.

 

Qaıtqanda basty óńgerip, sonaý túnnen,

Án alǵan qalyń qazaq ,ly únnen.

Qaǵyp ap qyz, kelinshek kúzettegi,

Jylqyshy jylqy ishinde salyp júrgen.

 

At shapqan Arqadaǵy arýaqqa,

El malyn qońyrsytqan jeroshaqta-   ,

Asyna Saǵynaıdyń atyn soıyp,

Sorly Aqan kúńirenip qaıtqan shaqta;

 

Quıylǵan «Qulagerdeı» án qulaqqa,

Kúńirenip Ereımende ólgen atqa.

Alataý, keń dalanyń Qyr, Syrynda,

Án tarap jatty osyndaı Arqa jaqta.

 

Aty ólip, astan Aqan sharshap qaıtty,

Aýylǵa onyń ánin malshy ap qaıtty.

El-elden Ereımenge jıylǵan jan,

Eline «Qulager» dep án sap qaıtty.

 

Jurt joqtap qapyda ólgen qaıran atty,

Ár jaqta el bulbuly saırap jatty.

İshegi dombyranyń syńsvyp jylap,

Ánshiler «Qulagerge» baı-baılatty.

 

Qulany maqtady jurt «mal basy»dep,

Tyńdady Aqan ánin «zarlasyn» dep;

«Qazaqtyń bir aıaýly atyn atqan

Barsha jurt Batyrashty qarǵasyn»-dep

 

Aqandy aıtpasa da «qolbasy»dep,

Aıady «Qulagerdiń joldasy»dep:

Laǵynet oqydy ánmen ótken kúnge,

«Sol sumdyq qyrda bolmasyn!»-dep.

Poemanyń tolyq nusqasyn daıyndap usynǵan Erlan Qasenov