Shyńǵys han týraly qyzyqty málimetter

Ushy-qıyry joq dalany bılegen uly babamyz týraly kóp málimet joq. Shyńǵys han, Temýchın nemese Temýchın dep te atalady, tarıhqa barlyq ýaqyttaǵy eń tabysty kóshpendiler qolbasshysy retinde endi. Ol Azıanyń kóp bóligin jáne Eýropanyń bir bóligin qamtıtyn naǵyz ımperıa qurdy, al onyń áskerleri kóptegen basqa elderdiń turǵyndary úshin qorqynyshty arman boldy. Shyńǵys handy ár túrli sıpattaýǵa bolady, biraq onyń asa kórnekti tulǵa bolǵanyn moıyndamasqa bolmaıdy.

Shyńǵys hannyń ómirinen qyzyqty derekter

 

  1. Shyńǵys hannyń naqty týǵan kúni belgisiz. Ol 1155-1162 jyldar aralyǵynda dúnıege kelgen dep esepteledi.
  2. Ol tarıhtaǵy eń iri kontınenttik ımperıany qurýshy retinde tarıhqa endi. Rımdikter de, Aleksandr Makedonskıı de mundaı aýqymǵa jete almady (Eskendir Zulqarnaıyn týraly qyzyqty derekterdi qarańyz).
  3. Shyńǵys han urpaqtarynyń áýleti onyń qurmetine Shyńǵysıdter dep ataldy.
  4. Mońǵol ańyzdary jańa týǵan Shyńǵys hannyń alaqanynda qan uıyǵyshyn syǵyp alǵanyn aıtady, bul ony kútip turǵan bolashaq álemdi jaýlap alýshynyń sımvoly retinde qarastyryldy.
  5. Qazirgi Mońǵolıada Shyńǵys han kúlti órkendegen. Bul qolbasshynyń barlyq jerde úlken eskertkishteri bar, kósheler onyń esimimen atalady (Mońǵolıa týraly qyzyqty derekterdi qarańyz).
  6. Toǵyz jasar Shyńǵys han on jasar qyzǵa quda túsipti.
  7. Ákesi qaıtys bolǵannan keıin bolashaq qolbasshy men onyń otbasy qashýǵa májbúr boldy, óıtkeni onyń marqum ata-anasynyń qarsylastary olardyń bárin joıǵysy keldi. Onyń anasy men balalary uzaq ýaqyt boıy tolyq joqshylyqta, sodan keıin úńgirde turýǵa májbúr boldy.
  8. Shyńǵys han on jasynda ańshylyqtan ákelingen olja daýynyń saldarynan bir aǵasyn óltiredi.
  9. Onyń syrtqy túri belgisiz, biraq tiri dálelder onyń jasyl kózderi men qyzyl shashtary bolǵanyn kórsetedi.
  10. Qazirgi zamanda ómir súrip jatqan Shyńǵys hannyń tikeleı urpaqtary kóp. Onyń gareminde myńdaǵan áıel bolǵan, sondyqtan ol kóp bala qaldyrdy.
  11. Shyńǵyshan eseıe kele búkil dalany birte-birte jaýlap, aınalasyna basqa rýlardy biriktirip, qarsylastaryn aıaýsyz qyryp sala bastady. Sonymen birge ol, basqa mońǵol kósemderiniń kópshiliginen aıyrmashylyǵy, árqashan jaý sarbazdaryn óltirmeı, keıin óz qyzmetine alý úshin olardyń ómirin saqtap qalýǵa tyrysty.
  12. «Shyńǵys» ataýy «teńiz sıaqty sheksizniń ıesi» dep aýdarylady.
  13. Shyńǵys hannyń maqsaty kóbinese kek alý boldy. Onyń Parsyǵa qarsy joryǵy parsylar onyń elshisin óltirgennen keıin bastaldy. Sonyń nátıjesinde mońǵol jaýlaýshysynyń áskeri parsy patshalyǵyn jer betinen sypyryp, bul halyqty joıylý shegine jetkizdi.
  14. Buryn Parsy mekeni bolǵan Iran halqy mońǵol shapqynshylyǵyna deıingi sanyna 20 ǵasyrdyń basyna deıin jetken joq.
  15. Dalany tolyq jaýlap alǵan qolbasshy qaǵan ataǵyn aldy. Han – kóp bolsa da rýdyń basshysy, qaǵan – barlyq handardyń patshasy.
  16. Shyńǵys han tusynda alǵash ret kóshpelilerdiń ár túrli taıpalary úlken birtutas memleketke biriktirildi.
  17. Onyń portreti ótken ǵasyrdyń 90-jyldarynda mońǵol banknottarynda basyla bastady.
  18. Qazirgi zertteýler Shyńǵys hannyń jaýlap alýlary qyryq mıllıonǵa jýyq adamnyń ólimine sebep bolǵanyn kórsetedi.
  19. Komandırdiń beıiti qaıda jatqany belgisiz. Kóptegen arheologtar ony áli de izdestirýde.
  20. Shyńǵys hannyń óliminiń sebebi belgisiz. Túrli nusqalar boıynsha ol aýrýdan nemese attan qulap qaıtys bolǵan. Ony túnde áıeli pyshaqtap óltirgen, keıin ol jazadan qorqyp, sýǵa batyp ketken degen de pikir bar.

You Might Also Like