Táýelsizdik bastaýy – Jeltoqsan
Sabaqtyń taqyryby: Táýelsizdik bastaýy – Jeltoqsan
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ótken tarıhymyzǵa degen ulttyq kózqarastaryn qalyptastyrý. Oqýshylardy eldi, Otanyn súıýge jáne egemen elimizdi saqtaýǵa jáne ony gúldendirýge qushtar patrıottyq kúsh – qýaty mol jastardy tárbıeleý. Jeltoqsanda mert bolǵan qazaq qyzdary men jigitteriniń rýhyna, erligine degen taǵzym.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, sýretter, býkletter, naqyl sózder, ınteraktıvti taqta
Sabaqtyń barysy:
Muǵalimniń kirispe sózi:
Kók týym kóterildi baǵym janyp,
Eltańbam kúlli álemge tanyldy anyq.
Shyrqadym ánurandy bar daýyspen,
Armanym – Ata zańym qabyldanyp.
Bizge táýelsizdik týyn, qazaqtyń kók baıraǵyn bıik kóterip, el ekenimizdi dáleldep, dúnıe júzine tanylýymyzǵa sebep bolǵan jáne dúnıeni dúr silkindirgen Jeltoqsan oqıǵasyna bıyl 27 jyl tolyp otyr.
«Men - qazaq, qazaqpyn dep maqtanamyn,
Uranǵa «alash» degen atty alamyn» - dep azattyqty ańsaǵan, sol jolda aıanbaı qyzmet etken alash arystarynyń barlyǵy da qýǵyn – súrginge ushyrap, Stalındik qyzyl terrordyń qurbandary boldy. Sol alash qaıratkerleriniń azattyq ıdeıasyn jalǵastyrǵan, qyrshyn ketken arystardyń amanatyn arqalaǵan keıingi tolqyn ini – qaryndastary 1986 jyldyń jeltoqsanynda táýelsizdik úshin kúrese bildi.
Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sábıra Muhamedjanova, Erbol Sypataev syndy qandastarymyzdy esten shyǵarý múmkin be?
Osy jeltoqsan oqıǵasy saldarynan qaza bolǵan jazyqsyz jastarymyzdyń rýhyna bas ıip, orynymyzdan turyp bir mınýt eske alaıyq!
Bir mınýt únsizdik.
1 - júrgizýshi:
1986 jylǵy 16 jeltoqsanda Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń plenýmy boldy. Sol plenýmda D. Qonaev birinshi hatshy qyzmetinen bosatylyp, ornyna burynǵy Ýlánov oblystyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy bolǵan G. V. Kolbın saılandy. Bul stýdent jáne jumysshy jastardyń beıbit maqsattaǵy sherýine ákep soqty. Alańǵa shyqqan jastardy qarýly kúshpen basyp – janshydy. Demonstrasıa aıaýsyz basyldy.
Kúlli álemdi dúr silkintken 1986 jylǵy Almatydaǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaq topyraǵyna ulttyq sanasyn, namysyn jetelegen jańa ári qaısar býynnyń kelgenin áıgiledi.
«Táýelsizdik bastaýy - Jeltoqsan» atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Hor: Memlekettik Ánuran
2 - júrgizýshi:
Jaǵasyna jaýynyń jetip qoly,
Tartyp alǵan táýelsiz kúshpen ótken.
Táýelsizdik elimniń erlik joly,
Olja emes salbyrap túsken kókten.
Qýanysh aralas qasiretpen,
Erlik jolda qanshama ǵasyr ótken.
Erkindik, erligin saqtaý úshin,
Talaı erdiń bul jolda basy ketken.
1 - oqýshy:
Táýelsizdik túsken joq qoı aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
2 - oqýshy:
Jazalaýshy qara qurttaı qaptady,
Qazaǵymdy qyryp – joıyp taptady.
Sonda elimniń ul – qyzdary ardaqty,
Qarsy shyǵyp el senimin aqtady.
3 - oqýshy:
Jalǵyz Otan – adamnyń júregi ǵoı,
Er jigit týǵan jerin súıedi ǵoı.
El úshin Jeltoqsanda qurban bolǵan,
Erbol, Qaırat – naǵyz erdiń biri edi ǵoı.
4 – oqýshy:
Sábıra, Lázzat syndy jaýqazyndar,
Jetilmeı erte solǵan gúl edi ǵoı.
Bolashaqqa dańǵyl jol salyp bergen,
Bozdaqtar máńgi aıtylar jyr edi ǵoı.
5 - oqýshy:
Jeltoqsan – tarıhymda áıgili kún,
Erttep minip ar – ojdan sáıgúligin
Erlerim eldik úshin atoı salyp,
Enshiler qaıtarǵan báıgeli kún.
6 – oqýshy:
Jeltoqsan taǵdyrlarǵa azaly kún,
Qaıraǵan namystaryn mazaly muń.
Qyrshynnan qıylǵan bozdaqtary
Qalar máńgi esinde Qazaǵymnyń.
7 – oqýshy:
Jeltoqsan – qaısar, erlik, qýatty kún,
Jiger oty mazdaǵan turaqty uǵym.
Táýelsizdik bıligi qolǵa qonǵan –
Táńirime Jeltoqsan shýaqty kún.
8 – oqýshy:
Jeltoqsan – jadymyzda jaraly kún
Jastarym japa shekken jaraly muń
Erkindik, egemendik, eldigimdi
Emirene ańsady sanaly uǵym.
1 - júrgizýshi:
Ǵasyrlar boıy júrgizilgen ult – azattyq kóterilisiniń zańdy jalǵasyndaı bolǵan eń sheshýshi ári búkil orta Azıa men Eýropadaǵy demokratıalyq qozǵalystyń qolbasshysy retinde tarıhta qalǵan 1986 jylǵy Almaty oqıǵasynyń bas qaharmany Qaırat Rysqulbekovke japqan jala:
Birinshi – 1986 jyldyń 18 jeltoqsanynda saǵat 11 - 00 den bastap Beıbitshilik – Sátbaev kósheleriniń qıylysynda beıbastyq jasady.
Ekinshi – Savıskııdi óltirdi
Úshinshi – Vedeldi uryp jaralady
Tórtinshi – «Qazaqstan» qonaq úıi alańynda mılısıa qyzmetkeri A. Almabekovke qol jumsady.
2 - júrgizýshi:
Mine, osyndaı! Qudaı – aý nebári jıyrma bir jastaǵy qarshadaı jigittiń moıynyna osynsha qylmysty qalaısha ilip qoıǵan. Sot prosesi 1987 jyldyń 25 mamyrynan 16 maýsymyna deıin ótti. Ne kerek sot Qaırat Rysqulbekovty Qazaq SSR - i qylmystyq ister kodeksi 173 – babynyń 1 - tarmaǵyna sáıkes atý jazasyna kesti. Eń aýyr jaza, keıin «atý jazasy» 20 jylǵa aýystyryldy. Solaqaı saıasattyń quıturqy áreketimen jas ǵumyr 1988 jyly 21 mamyrda belgisiz jaǵdaıda dúnıeden ótti.
Án.
Kórinis.
1 - Júrgizýshi:
Ult namysyn jyrtyp alańǵa shyqqan jalyn júrek jastarymyzdyń arasynda Chaıkovskıı atyndaǵy Mýzyka ýchılıshesiniń stýdenti Lázzat Asanova jeltoqsan qurbanyna aınalaryn bilmegen bolar. Ar ojdany ozbyrlyqpen taptalyp, japa shekken Lázzattyń qazasy áli kúnge jumbaq.
9 - oqýshy: Lázzattyń anasynyń joqtaýy:
Oý, kózdiń jasyn bulaıyn,
Júrekti jedi – aý ýaıym.
Saǵan ǵumyr bermedi – aý
Jarylqaǵysh qudaıym.
Mynaý netken zar zaman,
Júrektige tar zaman.
Seni óltirgen dushpanǵa
Zaýal kelsin Alladan.
Qulynym meniń qor boldy – aý?!
Zamanyń seniń zor boldy – aý?!
Jeltoqsannyń qaıǵysy
San anaǵa sor boldy – aý?!
Zamanyna qaıqaıyp,
Qarsy turǵan botashym.
Altyn saqa asyqtaı
Alshy turǵan botashym.
Dál ózińdeı qyz týǵan
Mende arman bar ma eken?!
2 - Júrgizýshi:
Sábıra Muhamedjanova 1985 jyly 8 jyldyq mektepti úzdik bitirgen. Ol Almatydaǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń shyndyǵyn bilýge barǵan. 26 jeltoqsanda ótken jınalysqa anasymen barǵan Sábırany aıyptaıdy. Sodan soń albyrt jas jataqhanasynyń ózi turatyn bólmesinen sekiredi.
10 - oqýshy:
Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún
Bazary ketip bir kúnde
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Ádildik pen shyndyqty
Ótirik jala japqan kún
Nadan jasaǵan sumdyqtan
Adamdar azap shekken kún,
Qasqaldaq ushyp kólinen
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandar qýyp kóginen
Qarǵalar bılik alǵan kún.
Án.
1 - júrgizýshi:
Erbol Sypataev Taldyqorǵan oblysy Panfılov aýdanynyń Lenın atyndaǵy sovhozdyń ekinshi bólimshesinde týyp ósken. Ol – Energetıka ınstıtýtynyń İİ kýrs stýdenti bolatyn. Erbol bir úıdiń jalǵyz balasy edi. 1986 jyldyń 18 - jeltoqsanynda keshki saǵat 20 00 – de aýrýhanaǵa bas súıegi men ıyǵynan aýyr jaraqattanǵan Erboldy ákeledi. Ol esin jımastan qaıtys boldy. Bizder Erbol aǵamyzdyń jastyq jigeri men erligin máńgi esimizde saqtap, arýaǵyna bas ıemiz.
11 – oqýshy «Túrme jyry»
Tor temir jambasyma taqyldaısyń,
Ózimmen birge týǵan jaqyndaısyń.
Telmirip temir torǵa qamatqansha
Sum dúnıe, bul jaǵynan nege almaısyń,
Aýyldaǵy jaqsy eken ǵoı salǵan ánim
Qý taǵdyr tatyrdy ǵoı túrme dámiń,
Qaıdaǵy páleqorlar jala jaýyp,
Jazyqsyz qylmysker bop ketti sánim
Tas tóbe, tórt qabyrǵa, temir esik,
As berer ortasynda jalǵyz tesik,
Kúnine ustatady úsh tilim nan
Ólmeıtin saǵan isher osy násip.
2 - júrgizýshi:
1991 jylǵy 12 jeltoqsandaǵy «Qazaqstandaǵy 1986 jylǵy jeltoqsannyń 17 - 18 - degi oqıǵalarǵa qatysqany úshin jaýaptylyqqa tartylǵan azamattardy aqtaý týraly» jarlyǵyna baılanysty Qazaq KSR - niń 65 babymen Qaırat Noǵaıbaıuly Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Erbol Sypataev, Sábıra Muhamedjanova, Túgelbaı Táshenuly, Qaıyrgeldi Kúzembaıuly, Jambyl Taıjanuly aqtaldy.
Án.
1 - Júrgizýshi:
Ózińdiki eliń de,
Ózińdiki jeriń de.
Ózińdi óziń etken baq
Táýelsizdik tórinde.
2 - Júrgizýshi:
Asqar taý da seniki
Baqsha – baýda seniki
Qaltqysyz dospenen
Qatal jaý da seniki.
Hor:
Ózińdiki týyńda
Otpen aýa, sýyńda
Jasa, Qazaqstanym
Beldi bekem býynda.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ótken tarıhymyzǵa degen ulttyq kózqarastaryn qalyptastyrý. Oqýshylardy eldi, Otanyn súıýge jáne egemen elimizdi saqtaýǵa jáne ony gúldendirýge qushtar patrıottyq kúsh – qýaty mol jastardy tárbıeleý. Jeltoqsanda mert bolǵan qazaq qyzdary men jigitteriniń rýhyna, erligine degen taǵzym.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, sýretter, býkletter, naqyl sózder, ınteraktıvti taqta
Sabaqtyń barysy:
Muǵalimniń kirispe sózi:
Kók týym kóterildi baǵym janyp,
Eltańbam kúlli álemge tanyldy anyq.
Shyrqadym ánurandy bar daýyspen,
Armanym – Ata zańym qabyldanyp.
Bizge táýelsizdik týyn, qazaqtyń kók baıraǵyn bıik kóterip, el ekenimizdi dáleldep, dúnıe júzine tanylýymyzǵa sebep bolǵan jáne dúnıeni dúr silkindirgen Jeltoqsan oqıǵasyna bıyl 27 jyl tolyp otyr.
«Men - qazaq, qazaqpyn dep maqtanamyn,
Uranǵa «alash» degen atty alamyn» - dep azattyqty ańsaǵan, sol jolda aıanbaı qyzmet etken alash arystarynyń barlyǵy da qýǵyn – súrginge ushyrap, Stalındik qyzyl terrordyń qurbandary boldy. Sol alash qaıratkerleriniń azattyq ıdeıasyn jalǵastyrǵan, qyrshyn ketken arystardyń amanatyn arqalaǵan keıingi tolqyn ini – qaryndastary 1986 jyldyń jeltoqsanynda táýelsizdik úshin kúrese bildi.
Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sábıra Muhamedjanova, Erbol Sypataev syndy qandastarymyzdy esten shyǵarý múmkin be?
Osy jeltoqsan oqıǵasy saldarynan qaza bolǵan jazyqsyz jastarymyzdyń rýhyna bas ıip, orynymyzdan turyp bir mınýt eske alaıyq!
Bir mınýt únsizdik.
1 - júrgizýshi:
1986 jylǵy 16 jeltoqsanda Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń plenýmy boldy. Sol plenýmda D. Qonaev birinshi hatshy qyzmetinen bosatylyp, ornyna burynǵy Ýlánov oblystyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy bolǵan G. V. Kolbın saılandy. Bul stýdent jáne jumysshy jastardyń beıbit maqsattaǵy sherýine ákep soqty. Alańǵa shyqqan jastardy qarýly kúshpen basyp – janshydy. Demonstrasıa aıaýsyz basyldy.
Kúlli álemdi dúr silkintken 1986 jylǵy Almatydaǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaq topyraǵyna ulttyq sanasyn, namysyn jetelegen jańa ári qaısar býynnyń kelgenin áıgiledi.
«Táýelsizdik bastaýy - Jeltoqsan» atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Hor: Memlekettik Ánuran
2 - júrgizýshi:
Jaǵasyna jaýynyń jetip qoly,
Tartyp alǵan táýelsiz kúshpen ótken.
Táýelsizdik elimniń erlik joly,
Olja emes salbyrap túsken kókten.
Qýanysh aralas qasiretpen,
Erlik jolda qanshama ǵasyr ótken.
Erkindik, erligin saqtaý úshin,
Talaı erdiń bul jolda basy ketken.
1 - oqýshy:
Táýelsizdik túsken joq qoı aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
2 - oqýshy:
Jazalaýshy qara qurttaı qaptady,
Qazaǵymdy qyryp – joıyp taptady.
Sonda elimniń ul – qyzdary ardaqty,
Qarsy shyǵyp el senimin aqtady.
3 - oqýshy:
Jalǵyz Otan – adamnyń júregi ǵoı,
Er jigit týǵan jerin súıedi ǵoı.
El úshin Jeltoqsanda qurban bolǵan,
Erbol, Qaırat – naǵyz erdiń biri edi ǵoı.
4 – oqýshy:
Sábıra, Lázzat syndy jaýqazyndar,
Jetilmeı erte solǵan gúl edi ǵoı.
Bolashaqqa dańǵyl jol salyp bergen,
Bozdaqtar máńgi aıtylar jyr edi ǵoı.
5 - oqýshy:
Jeltoqsan – tarıhymda áıgili kún,
Erttep minip ar – ojdan sáıgúligin
Erlerim eldik úshin atoı salyp,
Enshiler qaıtarǵan báıgeli kún.
6 – oqýshy:
Jeltoqsan taǵdyrlarǵa azaly kún,
Qaıraǵan namystaryn mazaly muń.
Qyrshynnan qıylǵan bozdaqtary
Qalar máńgi esinde Qazaǵymnyń.
7 – oqýshy:
Jeltoqsan – qaısar, erlik, qýatty kún,
Jiger oty mazdaǵan turaqty uǵym.
Táýelsizdik bıligi qolǵa qonǵan –
Táńirime Jeltoqsan shýaqty kún.
8 – oqýshy:
Jeltoqsan – jadymyzda jaraly kún
Jastarym japa shekken jaraly muń
Erkindik, egemendik, eldigimdi
Emirene ańsady sanaly uǵym.
1 - júrgizýshi:
Ǵasyrlar boıy júrgizilgen ult – azattyq kóterilisiniń zańdy jalǵasyndaı bolǵan eń sheshýshi ári búkil orta Azıa men Eýropadaǵy demokratıalyq qozǵalystyń qolbasshysy retinde tarıhta qalǵan 1986 jylǵy Almaty oqıǵasynyń bas qaharmany Qaırat Rysqulbekovke japqan jala:
Birinshi – 1986 jyldyń 18 jeltoqsanynda saǵat 11 - 00 den bastap Beıbitshilik – Sátbaev kósheleriniń qıylysynda beıbastyq jasady.
Ekinshi – Savıskııdi óltirdi
Úshinshi – Vedeldi uryp jaralady
Tórtinshi – «Qazaqstan» qonaq úıi alańynda mılısıa qyzmetkeri A. Almabekovke qol jumsady.
2 - júrgizýshi:
Mine, osyndaı! Qudaı – aý nebári jıyrma bir jastaǵy qarshadaı jigittiń moıynyna osynsha qylmysty qalaısha ilip qoıǵan. Sot prosesi 1987 jyldyń 25 mamyrynan 16 maýsymyna deıin ótti. Ne kerek sot Qaırat Rysqulbekovty Qazaq SSR - i qylmystyq ister kodeksi 173 – babynyń 1 - tarmaǵyna sáıkes atý jazasyna kesti. Eń aýyr jaza, keıin «atý jazasy» 20 jylǵa aýystyryldy. Solaqaı saıasattyń quıturqy áreketimen jas ǵumyr 1988 jyly 21 mamyrda belgisiz jaǵdaıda dúnıeden ótti.
Án.
Kórinis.
1 - Júrgizýshi:
Ult namysyn jyrtyp alańǵa shyqqan jalyn júrek jastarymyzdyń arasynda Chaıkovskıı atyndaǵy Mýzyka ýchılıshesiniń stýdenti Lázzat Asanova jeltoqsan qurbanyna aınalaryn bilmegen bolar. Ar ojdany ozbyrlyqpen taptalyp, japa shekken Lázzattyń qazasy áli kúnge jumbaq.
9 - oqýshy: Lázzattyń anasynyń joqtaýy:
Oý, kózdiń jasyn bulaıyn,
Júrekti jedi – aý ýaıym.
Saǵan ǵumyr bermedi – aý
Jarylqaǵysh qudaıym.
Mynaý netken zar zaman,
Júrektige tar zaman.
Seni óltirgen dushpanǵa
Zaýal kelsin Alladan.
Qulynym meniń qor boldy – aý?!
Zamanyń seniń zor boldy – aý?!
Jeltoqsannyń qaıǵysy
San anaǵa sor boldy – aý?!
Zamanyna qaıqaıyp,
Qarsy turǵan botashym.
Altyn saqa asyqtaı
Alshy turǵan botashym.
Dál ózińdeı qyz týǵan
Mende arman bar ma eken?!
2 - Júrgizýshi:
Sábıra Muhamedjanova 1985 jyly 8 jyldyq mektepti úzdik bitirgen. Ol Almatydaǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń shyndyǵyn bilýge barǵan. 26 jeltoqsanda ótken jınalysqa anasymen barǵan Sábırany aıyptaıdy. Sodan soń albyrt jas jataqhanasynyń ózi turatyn bólmesinen sekiredi.
10 - oqýshy:
Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún
Bazary ketip bir kúnde
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Ádildik pen shyndyqty
Ótirik jala japqan kún
Nadan jasaǵan sumdyqtan
Adamdar azap shekken kún,
Qasqaldaq ushyp kólinen
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandar qýyp kóginen
Qarǵalar bılik alǵan kún.
Án.
1 - júrgizýshi:
Erbol Sypataev Taldyqorǵan oblysy Panfılov aýdanynyń Lenın atyndaǵy sovhozdyń ekinshi bólimshesinde týyp ósken. Ol – Energetıka ınstıtýtynyń İİ kýrs stýdenti bolatyn. Erbol bir úıdiń jalǵyz balasy edi. 1986 jyldyń 18 - jeltoqsanynda keshki saǵat 20 00 – de aýrýhanaǵa bas súıegi men ıyǵynan aýyr jaraqattanǵan Erboldy ákeledi. Ol esin jımastan qaıtys boldy. Bizder Erbol aǵamyzdyń jastyq jigeri men erligin máńgi esimizde saqtap, arýaǵyna bas ıemiz.
11 – oqýshy «Túrme jyry»
Tor temir jambasyma taqyldaısyń,
Ózimmen birge týǵan jaqyndaısyń.
Telmirip temir torǵa qamatqansha
Sum dúnıe, bul jaǵynan nege almaısyń,
Aýyldaǵy jaqsy eken ǵoı salǵan ánim
Qý taǵdyr tatyrdy ǵoı túrme dámiń,
Qaıdaǵy páleqorlar jala jaýyp,
Jazyqsyz qylmysker bop ketti sánim
Tas tóbe, tórt qabyrǵa, temir esik,
As berer ortasynda jalǵyz tesik,
Kúnine ustatady úsh tilim nan
Ólmeıtin saǵan isher osy násip.
2 - júrgizýshi:
1991 jylǵy 12 jeltoqsandaǵy «Qazaqstandaǵy 1986 jylǵy jeltoqsannyń 17 - 18 - degi oqıǵalarǵa qatysqany úshin jaýaptylyqqa tartylǵan azamattardy aqtaý týraly» jarlyǵyna baılanysty Qazaq KSR - niń 65 babymen Qaırat Noǵaıbaıuly Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Erbol Sypataev, Sábıra Muhamedjanova, Túgelbaı Táshenuly, Qaıyrgeldi Kúzembaıuly, Jambyl Taıjanuly aqtaldy.
Án.
1 - Júrgizýshi:
Ózińdiki eliń de,
Ózińdiki jeriń de.
Ózińdi óziń etken baq
Táýelsizdik tórinde.
2 - Júrgizýshi:
Asqar taý da seniki
Baqsha – baýda seniki
Qaltqysyz dospenen
Qatal jaý da seniki.
Hor:
Ózińdiki týyńda
Otpen aýa, sýyńda
Jasa, Qazaqstanym
Beldi bekem býynda.
You Might Also Like
-
1. Durys bólshekter. Burys bólshekter. Synyby 5 synyp
