- 05 naý. 2024 01:26
- 172
Týǵan jerge arnaý
Ashyq sabaq 5 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Týǵan jerge arnaý.
Sabaqtyń maqsaty: Ózimiz ómir súrip otyrǵan ólke, týǵan jer tarıhyn bilip, túsinip, oǵan qandaı qurmet kórsetip júrmiz, týǵan jerge arnalǵan ánder men óleńderdiń maǵynasyn túsinip, oıǵa túıip, túsinikti jınaqtaýǵa úıretý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Aldaǵy ýaqytta ólke tarıhyn bilip, kez - kelgen ortada qoldana bilýge úıretý.
Sabaqtyń ǵylymılyǵy: Týǵan ólke tarıhy ǵylymda zertteletinin, ary qaraı alyp júrý osy oqýshylar arqasynda júzege asatynyn túsinip júrýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, karta, t. b materıaldar.
Sabaqtyń túri: Telehabar retinde júredi.
Pánaralyq baılanys: Tarıh, ádebıet, beıneleý, dúnıetaný, ózin - ózi taný, geografıa
Qoldanylatyn quraldar: Mını dısk, dombyra, aýyl kartasy, keppeshópter, tarıhı jádigerler.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarǵa sabaqtyń baǵdarlama retinde júretinin, arnaıy bólingen ýaqyt boıynsha baǵdarlamany durys túsinip otyrýymyz kerek ekendigin túsindirý. Baǵdarlamanyń júrgizýshisi men Gaýhar Júsipqyzy sabaǵymyzdy bastaıyq.
Jer jahanǵa málim aty,
Alys ketsem saǵynatyn.
Aınalaıyn, atameken,
Júregimnen tabylatyn.
Án joq shyǵar arnalmaǵan,
Jan joq shyǵar tolǵanbaǵan.
Aınalaıyn týǵan elim,
Baqyt bolyp qonǵan maǵan.
Tarıhqa sholý.
Aýylymyzdyń tarıhy erteden bastalady. Keńes úkimeti kezinde 3, 4t úı bolyp otyrǵan adamdardy Shómishkól kóliniń jaǵalaýyna ornalastyrǵan. 1926 - 28 jyldary aýylymyz kólden balyq aýlap, tamaǵyn aıyrady, keıin «Shómishkól» kolhozy bolady, aýylymyzdy «ardanalar» aýyly dep ataıdy.
Shómishkól tabıǵaty tamasha eki kóldiń ortasynda ornalasqan, «Shómishkól» men «Qazankóldi» ózek jalǵastyryp jatyr. Ol beıne bir shómishtiń saby sekildi. Kólderdiń « Shómish» jáne «Qazan» ataýy tabıǵattyń osy bir syryna baılanysty bolsa kerek. Sýy móldir, 1970 jylǵa deıin sýy tushshy bolǵan deıdi úlkender.
Aýyl kartasymen jumys. Aýyl qarıasy Satybaev Qobylan aǵadan alǵan málimettermen tanystyrý.
Aýyl mańynda ósetin tabıǵı shópter, olardyń qasıetine toqtalý.
Olaı bolsa týǵan jerimiz Shómishkólge arnalǵan óleń shýmaqtaryna kezek bereıik.
Ońtalap Nurmahanov. Shómishkólge.
Keshqurym qoıýlanyp, qan qalashtan,
Igilik ıektegen jarmany ashqan.
«Qonjardyń» tobesinen qarasańyz,
Bir aýyl kól betinde ornalasqan.
Tynysyn tirshiliktiń tyńdap babam,
«Kúlshyqqan» tarıhynan til qatpaǵan.
Áldı ánin aıtady qaıyq terbep,
Eki kól, bir aýyldy qundaqtaǵan.
Baqytyn beınetimen bútindegen,
Qos kóldiń túbeginde tútindegen.
Shómishkól, Qazankólge qaıyq salǵan,
Júz úıden qanaǵattyń qutyn kórem.
Sabaqtyń taqyryby: Týǵan jerge arnaý.
Sabaqtyń maqsaty: Ózimiz ómir súrip otyrǵan ólke, týǵan jer tarıhyn bilip, túsinip, oǵan qandaı qurmet kórsetip júrmiz, týǵan jerge arnalǵan ánder men óleńderdiń maǵynasyn túsinip, oıǵa túıip, túsinikti jınaqtaýǵa úıretý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Aldaǵy ýaqytta ólke tarıhyn bilip, kez - kelgen ortada qoldana bilýge úıretý.
Sabaqtyń ǵylymılyǵy: Týǵan ólke tarıhy ǵylymda zertteletinin, ary qaraı alyp júrý osy oqýshylar arqasynda júzege asatynyn túsinip júrýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, karta, t. b materıaldar.
Sabaqtyń túri: Telehabar retinde júredi.
Pánaralyq baılanys: Tarıh, ádebıet, beıneleý, dúnıetaný, ózin - ózi taný, geografıa
Qoldanylatyn quraldar: Mını dısk, dombyra, aýyl kartasy, keppeshópter, tarıhı jádigerler.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarǵa sabaqtyń baǵdarlama retinde júretinin, arnaıy bólingen ýaqyt boıynsha baǵdarlamany durys túsinip otyrýymyz kerek ekendigin túsindirý. Baǵdarlamanyń júrgizýshisi men Gaýhar Júsipqyzy sabaǵymyzdy bastaıyq.
Jer jahanǵa málim aty,
Alys ketsem saǵynatyn.
Aınalaıyn, atameken,
Júregimnen tabylatyn.
Án joq shyǵar arnalmaǵan,
Jan joq shyǵar tolǵanbaǵan.
Aınalaıyn týǵan elim,
Baqyt bolyp qonǵan maǵan.
Tarıhqa sholý.
Aýylymyzdyń tarıhy erteden bastalady. Keńes úkimeti kezinde 3, 4t úı bolyp otyrǵan adamdardy Shómishkól kóliniń jaǵalaýyna ornalastyrǵan. 1926 - 28 jyldary aýylymyz kólden balyq aýlap, tamaǵyn aıyrady, keıin «Shómishkól» kolhozy bolady, aýylymyzdy «ardanalar» aýyly dep ataıdy.
Shómishkól tabıǵaty tamasha eki kóldiń ortasynda ornalasqan, «Shómishkól» men «Qazankóldi» ózek jalǵastyryp jatyr. Ol beıne bir shómishtiń saby sekildi. Kólderdiń « Shómish» jáne «Qazan» ataýy tabıǵattyń osy bir syryna baılanysty bolsa kerek. Sýy móldir, 1970 jylǵa deıin sýy tushshy bolǵan deıdi úlkender.
Aýyl kartasymen jumys. Aýyl qarıasy Satybaev Qobylan aǵadan alǵan málimettermen tanystyrý.
Aýyl mańynda ósetin tabıǵı shópter, olardyń qasıetine toqtalý.
Olaı bolsa týǵan jerimiz Shómishkólge arnalǵan óleń shýmaqtaryna kezek bereıik.
Ońtalap Nurmahanov. Shómishkólge.
Keshqurym qoıýlanyp, qan qalashtan,
Igilik ıektegen jarmany ashqan.
«Qonjardyń» tobesinen qarasańyz,
Bir aýyl kól betinde ornalasqan.
Tynysyn tirshiliktiń tyńdap babam,
«Kúlshyqqan» tarıhynan til qatpaǵan.
Áldı ánin aıtady qaıyq terbep,
Eki kól, bir aýyldy qundaqtaǵan.
Baqytyn beınetimen bútindegen,
Qos kóldiń túbeginde tútindegen.
Shómishkól, Qazankólge qaıyq salǵan,
Júz úıden qanaǵattyń qutyn kórem.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.