Tusaý keser bata - óz sózimen
 

Tusaý kesý – balańnyń alǵashqy qadamyna basshylyq etetin, Bul sáttiń mańyzy zor, ony biz qurmetpen eske alamyz, jetekteıtin. Aldyńa jatqan ómir jolyn aıqyn baǵdarmen kesip ót, Ár qadamyń bereke, úmit, mahabbatqa toly bolsyn, jetistikke jet.

Aq jol bolsyn, balaqaı, seniń barlyq bastamań, Qadamyń berik, senimdi bolsyn, alǵa basqan saıyn. Jolyńda kezdesetin qıyndyqtardy jeńip shyǵýǵa kúsh sende jatsyn, Árbir jetistigiń úlken qýanyshpen toılansyn, shattyqqa batsyn.

Bata beremiz búgin saǵan, jarqyn bolashaq jolyńda, Bilimmen, danalyqpen, súıispenshilikpen órilgen bolsyn ol da. Ómirdiń barlyq túrli synaqtarynan abyroımen ót, Árbir asqan kedergi sen úshin tek bıiktikke jetý úshin bir saty bolsyn kep.

Qorshaǵan ortańa meıirimdi, kómek qolyn sozýǵa daıyn bol, Árqashan adaldyqty, shynaıylyqty ózińniń ar-ojdanyńa ornyqtyr. Qutty bolsyn tusaý keser toıyń, alǵa qadam jasa batyl, Baqyt pen sáttilik joldas bolsyn, jetistikke jetelesin seni úmit pen arman.

 
 
 
Tusaýyń kesildi, qulama,
Tizeńdi jaralap jylama.
Qulyndaı quldyrap júgirshi,
Kánikı, ózińdi syna da.
Sekirseń quzdardan súrinbe,
Shyńdarǵa shyqqanda búgilme.
Bolattaı qabyrǵań qataıyp,
Ot ushqyn oınasyn túrińde,
Uzaq bop InshaAllah ómiriń,
Tasysyn shattyqtan kóńiliń.
Jarqyrap kún sanap óse ber,
Jarqyrap semserdeı senimiń.
Áýmın

 

O, halaıyq, qol jaıyp,
Toı tileýin qoldaıyq.
Musylmannyń zańdaryn,
Barsha aǵaıyn qorǵaıyq.Toq ishek pen ala jip,
Jasyl shóppen jarasyp,
Úsh túrmenen keseıik,
Tusaýdy biz sanasyp.

 

Táı-táı basyp júretin,
Qýanysh qylyp kúletin,
Júırik bolsyn balańyz,
Myńnan ozyp júretin.

Qamqor bolyp halqyna,
Berik bolsyn antyna.
Eseıgende qymbatty,
Syıly bolsyn jalpyǵa.

Búldirshinim tanyp al,
Kóp tleýin qabyl al,
Til men kózden saqtasyn,
Boıǵa tumar taǵyp al.

Qyzyqtaryń halaıyq,
Toı dýman ǵyp taraıyq,
Balaqaıym ósse eken,
El jurtyna laıyq.
Ámın, qabyl bolsyn!

 

Qaz-qaz, balam, qaz balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyńdy keseıin.
Qaz-qaz, balam, qaz, balam,
Taqymyńdy jaz, balam.
Qadamyńa qaraıyq,
Basqanyńdy sanaıyq.
Qaz-qaz, balam, júre ǵoı,
Baltyryńdy túre ǵoı.
Taı-qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Qaz basa ǵoı, qaraǵym,
Qutty bolsyn qadamyń!
Ómirge aıaq basa ber,
Asylardan asa ber.
Júgire qoıshy, qulynym,
Jelbiresin tulymyń.
Elgezek bol, erinbe,
İlgeri bas, sheginbe.
 
 
 

Tusaý keser

Tusaýyń kesildi qulama,
Tizendi jaralap jylama.
Qulyndaı quldyrap júgirshi,
Qanekı, ózindi syna da.
Sekirseń quzdardan súrinbe,
Shyń-quzǵa shyqqansha búgilme,
Bolattaı qabyrǵań qataısyn.
Ot ushqyn oınasyn túrińde.
Uzaq bop, ınshalla, ómiriń.
Tasysyn shattyqtan kóńiliń.
Jarqyrap kún sanap óse ber,
Jarqyrap semserdeı senimiń.
Áýmın

 

 

TOI-QAZYNA KİTABYNAN TUSAÝ KESERGE

 


Qaz-qaz, balam, qaz balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyńdy keseıin.
Qaz-qaz, balam, qaz, balam,
Taqymyńdy jaz, balam.
Qadamyńa qaraıyq,
Basqanyńdy sanaıyq.
Qaz-qaz, balam, júre ǵoı,
Baltyryńdy túre ǵoı.
Taı-qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Qaz basa ǵoı, qaraǵym,
Qutty bolsyn qadamyń!
Ómirge aıaq basa ber,
Asylardan asa ber.
Júgire qoıshy, qulynym,
Jelbiresin tulymyń.
Elgezek bol, erinbe,
İlgeri bas, sheginbe.

 

 

 

Týsaýkeser batasy

 


Bakytbaı Seıtov

Bir kadam, eki kadam jasa balam.
Keldi goı endi mine jaska balam.
Omirde ar kadam kýtty bolsyn,
Eshkimnin ala jibin baspa balam.Ala jibin jalgannyn estik býgin
Koshakan týsaýyndy kestik býgin
Koldy jaı agaıyn bir kisideı,
Kýtty kadam balaga destik býgin.

Kýt kadam tileımiz býldirshinge
Eki basyp,bir kýlap kýldirsin de
Omirde kýlamasyn dýrys jýrip,
Halkyna adal bolyp ar isinde.


Týsaý keser apasy kýtty bolsyn
Botakan kadamyn mykty bolsyn
Tileýi týstardyn kabyl bolyp,
Anasy  baýyryna jýkti bolsyn.

 

 

Balanyń tusaýyn kesýge arnalǵan bata

 


Kesildi, balam, tusaýyń,
Jaltaqtamaı aıaq bas.
Bıik bolyp usharyń
Asqarlarmen qanattas.
Qasyń qurar aıla myń —
Qapylysta sýrinbe.
Jaltan qushaq jaıtannyń
Pyshaǵyna ilinbe.

 

 

Tusaý keser batasy

Qaz-qaz, balam, qaz balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyńdy keseıin.
Qaz-qaz, balam, qaz, balam,
Taqymyńdy jaz, balam.
Qadamyńa qaraıyq,
Basqanyńdy sanaıyq.
Qaz-qaz, balam, júre ǵoı,
Baltyryńdy túre ǵoı.
Taı-qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Qaz basa ǵoı, qaraǵym,
Qutty bolsyn qadamyń!
Ómirge aıaq basa ber,
Asylardan asa ber.
Júgire qoıshy, qulynym,
Jelbiresin tulymyń.
Elgezek bol, erinbe,
İlgeri bas, sheginbe.

 

 

 

 

Tusaý keserge bata

O, halaıyq, qol jaıyp,
Toı tileýin qoldaıyq.
Musylmannyń zańdaryn,
Barsha aǵaıyn qorǵaıyq.
Toq ishek pen ala jip,
Jasyl shóppen jarasyp,
Úsh túrmenen keseıik,
Tusaýdy biz sanasyp.
Táı-táı basyp júretin,
Qýanysh qylyp kúletin,
Júırik bolsyn balańyz,
Myńnan ozyp júretin.
Qamqor bolyp halqyna,
Berik bolsyn antyna.
Eseıgende qymbatty,
Syıly bolsyn jalpyǵa.
Búldirshinim tanyp al,
Kóp tleýin qabyl al,
Til men kózden saqtasyn,
Boıǵa tumar taǵyp al.
Qyzyqtaryń halaıyq,
Toı dýman ǵyp taraıyq,
Balaqaıym ósse eken,
El jurtyna laıyq.
Ámın, qabyl bolsyn!

 

 

 

Qadirli meımandar! Asyl aǵaıyndar!
Táı-táı basqan, taýdan asqan balamyzdyń tusaýy kesilip, bolashaǵyna jol ashylǵandaı kúı keshýdemiz. Qutty bolsyn bul qadamy balanyń! Eshqashan súrinbesin, dushpan kózine ilinbesin, árdaıym kúlimdesin, oqys basqan qadamy esh ýaqytta bilinbesin!

*** *** *** ***

Búgin altyn balamyzdyń tusaýy kesildi, kúrmeýi sheshildi. Bolashaǵyna qadam basty, sol qadamdy kishkentaı bir adam basty.
Ómir joly jarqyn bolsyn, qýanyshqa bar kún tolsyn! Kózinen jas aqpasyn, ýdyń dámin tatpasyn! Batpaqtarǵa batpasyn, elin-jurtyn maqtasyn! Súrinbesin – árdaıym osylaı men zarlaıyn! Basyna baq ornasyn, Qydyr ony qoldasyn!

*** *** *** ***

Qurmetti qonaqtar! Aǵaıyn-týys, baýyrlar!
Búgin tusaýy kesilgen azamatymyzdyń deni saý bolyp, ata-anasyna qýanysh pen baqyt syılasyn. Ómirde súrinbesin. Árbir basqan qadamy ońǵarylyp, Qydyr ata qoldap júrsin!

*** *** *** ***

Tusaýy kesilgen kishkentaı azamatymyzdyń ómiri nurǵa bólenip júrsin! Júregi shýaqty bolsyn, bilegi qýatty bolsyn! Súrinbeı alǵa umtylsyn, jolyn kesip kim tursyn! Baq ákelsin bárińe – jasy menen kárińe!

*** *** *** ***

Ananyń tilegi

Oqýda zerek bol, uıqyda sergek bol!
İste sheber bol, tuıyqta kósem bol!
Oıda mándi bol, toıda sándi bol!
Úlkenge teń bol, kishige keń bol!
El úshin jaýyr bol, jaqsyǵa baýyr bol!
Dostaryń súıinsin, dushpanyń kúıinsin!
Qulqynǵa elikpe, maqtanǵa jelikpe!

*** *** *** ***

Ákeniń tilegi

Esken jeldeı júırik bol,
Qaraǵaıdaı súırik bol!
Óz isińe berik bol,
Ata-anańa serik bol!
Úkideı úlpildep tur,
Jorǵadaı búlkildep júr!
Sharshamaı sharyqtaǵyn,
Eshqashan taryqpaǵyn!
Jolyń ashyq bolsyn,
Aldyń násip bolsyn!
Dostaryń kóbeısin:
Dossyz – kedeısiń!
Kederginiń kesiri tımesin,
Jaqsylyq isiń kúımesin!
Adymyń alǵa ǵana súıresin.

*** *** *** ***

Ata aıtar bir tilek

Elińe yrys-qut ornasyn,
Jerińe tynyshtyq ornasyn!
Ósek aıannyń qurbany bolma,
Ozbyrlardyń shulǵaýy bolma!
Júziń nurly bolsyn,
Júregiń syrly bolsyn,
Tiliń jyrly bolsyn –
Jigittiń sultany atanyp,
Óneriń segiz qyrly bolsyn!

*** *** *** ***

Basyp jatyr bir qadam, eki qadam,
Shoqty qara kózinen shashyraǵan.
Qýanyshpen keýdeden jasyra almaı,
Tór izdeıdi tirshilik-sahnadan.

Baldyrǵandy bal úmit alǵa súırep,
Táı-táı basty, qadamyń alǵash ret.
Qaz-qaz turyp,
Qaryshtap júrip ketsin,
Ata-ananyń soqpaǵy, jalǵasy bop.

Tusaýyn kes sábıdiń, bar da jyldam,
Qur qalmasyn ómirdiń saıranynan.
Shapqylasyn týǵan jer tósinde erkin,
Jigit bolsyn jeli esken aıdarynan.

*** *** *** ***

Táı-táı basqan kishkentaıymyzdyń tusaýy kesilip, bolashaǵyna jol ashylǵandaı kúı keshýdemiz. Qutty bolsyn! Ómir joly aq, túzý bolsyn! Eshqashan súrinbesin, dushpan kózine ilinbesin! Ómiri nurǵa, kóńili jyrǵa bólenip júrsin!

Kishkentaı adamnyń basqan qadamy qutty bolsyn! araılap atqan ár tańy qýanyshqa toly bolsyn! Kózinen jas aqpasyn, jamandyqtyń dámin tatpasyn! Qadamyn súrinbeı basyp, tek qana alǵa umtylsyn, basyna baq ornasyn, Qydyr qoldasyn!

*** *** *** ***

Tusaýyń kesildi, qulama,
Tizeńdi jaralap jylama.
Qulyndaı quldyrap júgirshi,
Kánikı ózińdi syna da
Sekirseń quzdardan súrinbe
Shyńdarǵa   shyqqanda búgilme.
Bolattaı qabyrǵań qataıyp,
Ot ushqyn oınasyń túgińde.
Uzaq bop Inshalla ómiriń,
Tasysyn shattyqtan kóńiliń.
Jarqyrap kún sanap óse ber,
Jarqyldap semserdeı senimiń.

*** *** *** ***

Kesildi balam tusaýyń,
Jaltaqtamaı aıaq bas!
Bıik bolyp usharsyń,
Asqarlarmen qanattas.

*** *** *** ***

You Might Also Like