- 05 naý. 2024 01:07
- 231
Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetersiń
Sabaqtyń taqyryby: Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetersiń. (toptyq saıys)
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń pán boıynsha alǵan bilimderin teksere otyryp, aqyl - oı órisin jan - jaqty damytý, oqýshylardy óz betinshe izdenýge baýlý
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, upaılyq sandar
Júrý barysy: 1. Uıymdastyrý. 2. Negizgi bólim. Muǵalim: Jer ústinde adam ómir ótkizer Bar nársege bilim qolyn jetkizer Bar izgilik tek bilimnen alynar, Bilimmenen saparǵa jol salynar.
Qadirli bolashaqtyń bastaýy balǵyn shaqty balalar! Qazir sizder osy ýaqytqa deıin alǵan bilimderińizdi kórsetetin «Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetersiń» atty toptyq saıysymyzdy tamashalaısyzdar.
Saıysqa eki top qatysqaly otyr. Toptar ortaǵa shaqyrylady.
top «Tulpar» 2 - top «Suńqar»
Shyn júırikter synalady jarysta Jarystyń ba orta jolda qalyspa Ádilqazy baǵalaıdy sizderdi, Jeńis máre jaqyn ba, álde alys pa?- dep, osy saıystyń baǵasyn beretin ádilqazylardy tanystyryp óteıin....
Saıysymyz birneshe aınalymnan turady.
Al, qanekı kelińder, Birińe - biriń erińder. Bilimińdi tekserip, Oıynǵa qatysyp kórińder.
I bólim. «Doda» Suraqtar:
1. Qustyń aýzyn qalaı ataıdy?
2. Jerdiń tabıǵı serigi ne?
3. Eń kıeli qus?
4. Dúnıe júzindegi eń tereń kól?
5. Basty baılyq?
6. Aqqýdyń balasy qalaı atalady?
7. Adam denesiniń tiregi?
8. Orman dárigeri?
9. Jerge eń jaqyn juldyz?
10. Uıa salmaıtyn qus?
II bólim. «Ushqyr oı»
Bul bólim qısyndy oılaýdy talap etedi. Ár topqa jumbaqtar beriledi. Sheshýin tabamyz. Jumbaqtar: Alǵashqy orny zattyń túsi «Jylpys» dep uq ekinshisi Kóldiń sáni - symbatty qus Atyn taýyp aıqyndaı tús (aqqý)
Birinshi býyny jylǵa kirmeı qalatyn, Ekinshi býyny áýelep usha alatyn Taptyń ba, káne, balaqaı Sonda bul qaı qus bolady? (túıequs)
Kóktemde kógeredi, Jazda yrysqa keneledi. Kúzde pisip marqaıady, Qysta birden qartaıady. (jer)
Ómirde odan mol eshteme bolmaıdy, Qushaqtasań qushaǵyńa tolmaıdy. (aýa)
Dámi de joq, túsi joq, Paıdalanbas kisi joq (aý)
Ertemenen ol neme, Terezeden qaraıdy. Sáýle shashyp bólmege, Shuǵylasy taraıdy. (kún)
III bólim «Báıge»
Máńgi baqı este qalar, Qyzyqty bir oıyn bolsyn. Tek bilimdi shákirt ozar, Suraqtary qıyn bolsyn.
Suraqtar:
1. Tabıǵatty ıgerý úshin kim kerek? (adam) 2. Tabıǵatty qandaı zattar quraıdy? (orman, taý, ózen, sý, aǵash) 3. Ár adamnyń shaǵyn Otany? (otbasy) 4. Sýdyń úsh kúıin ata? (qatty, suıyq, gaz) 5. Qazaqstandaǵy tuzdy teńizder men kólderdi ata? (Kaspıı, Aral, Balqash) 6. Aýa temperatýrasyn ólsheıtin qural? (termometr) 7. Keýde qýysynyń sol jaǵynda ornalasqan óz judyryǵyńdaı múshe? (júrek) 8. Ósimdik múshelerin ata? (tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis, tuqym) 9. Tabıǵat zattary men qubylystaryn kórip, ustap, tyńdap, estip, zerdeleý jumystary. (baqylaý ádisi) 10. Jergilikti jerde kókjıek tustaryn anyqtaıtyn qural? (qubylnama)
IV bólim «Bilimpaz»
Ulylardyń urpaǵymyz keshegi, Oı qaldyrǵan, sóz qaldyrǵan eseli. «Bilimpazdar» saıysyna qatysyp, Jalǵasy men jaýabyn kim sheshedi?
Maqal - mátelder
1. Dana kópten shyǵady…
2. Aýyryp em izdegenshe,...
3. Aqqý qussyz kól jetim,..
4. Taýly jer bulaqsyz bolmas,..
5. Sý júrgen jer bereke,...
6. Sýly jer -.....
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń pán boıynsha alǵan bilimderin teksere otyryp, aqyl - oı órisin jan - jaqty damytý, oqýshylardy óz betinshe izdenýge baýlý
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, upaılyq sandar
Júrý barysy: 1. Uıymdastyrý. 2. Negizgi bólim. Muǵalim: Jer ústinde adam ómir ótkizer Bar nársege bilim qolyn jetkizer Bar izgilik tek bilimnen alynar, Bilimmenen saparǵa jol salynar.
Qadirli bolashaqtyń bastaýy balǵyn shaqty balalar! Qazir sizder osy ýaqytqa deıin alǵan bilimderińizdi kórsetetin «Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetersiń» atty toptyq saıysymyzdy tamashalaısyzdar.
Saıysqa eki top qatysqaly otyr. Toptar ortaǵa shaqyrylady.
top «Tulpar» 2 - top «Suńqar»
Shyn júırikter synalady jarysta Jarystyń ba orta jolda qalyspa Ádilqazy baǵalaıdy sizderdi, Jeńis máre jaqyn ba, álde alys pa?- dep, osy saıystyń baǵasyn beretin ádilqazylardy tanystyryp óteıin....
Saıysymyz birneshe aınalymnan turady.
Al, qanekı kelińder, Birińe - biriń erińder. Bilimińdi tekserip, Oıynǵa qatysyp kórińder.
I bólim. «Doda» Suraqtar:
1. Qustyń aýzyn qalaı ataıdy?
2. Jerdiń tabıǵı serigi ne?
3. Eń kıeli qus?
4. Dúnıe júzindegi eń tereń kól?
5. Basty baılyq?
6. Aqqýdyń balasy qalaı atalady?
7. Adam denesiniń tiregi?
8. Orman dárigeri?
9. Jerge eń jaqyn juldyz?
10. Uıa salmaıtyn qus?
II bólim. «Ushqyr oı»
Bul bólim qısyndy oılaýdy talap etedi. Ár topqa jumbaqtar beriledi. Sheshýin tabamyz. Jumbaqtar: Alǵashqy orny zattyń túsi «Jylpys» dep uq ekinshisi Kóldiń sáni - symbatty qus Atyn taýyp aıqyndaı tús (aqqý)
Birinshi býyny jylǵa kirmeı qalatyn, Ekinshi býyny áýelep usha alatyn Taptyń ba, káne, balaqaı Sonda bul qaı qus bolady? (túıequs)
Kóktemde kógeredi, Jazda yrysqa keneledi. Kúzde pisip marqaıady, Qysta birden qartaıady. (jer)
Ómirde odan mol eshteme bolmaıdy, Qushaqtasań qushaǵyńa tolmaıdy. (aýa)
Dámi de joq, túsi joq, Paıdalanbas kisi joq (aý)
Ertemenen ol neme, Terezeden qaraıdy. Sáýle shashyp bólmege, Shuǵylasy taraıdy. (kún)
III bólim «Báıge»
Máńgi baqı este qalar, Qyzyqty bir oıyn bolsyn. Tek bilimdi shákirt ozar, Suraqtary qıyn bolsyn.
Suraqtar:
1. Tabıǵatty ıgerý úshin kim kerek? (adam) 2. Tabıǵatty qandaı zattar quraıdy? (orman, taý, ózen, sý, aǵash) 3. Ár adamnyń shaǵyn Otany? (otbasy) 4. Sýdyń úsh kúıin ata? (qatty, suıyq, gaz) 5. Qazaqstandaǵy tuzdy teńizder men kólderdi ata? (Kaspıı, Aral, Balqash) 6. Aýa temperatýrasyn ólsheıtin qural? (termometr) 7. Keýde qýysynyń sol jaǵynda ornalasqan óz judyryǵyńdaı múshe? (júrek) 8. Ósimdik múshelerin ata? (tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis, tuqym) 9. Tabıǵat zattary men qubylystaryn kórip, ustap, tyńdap, estip, zerdeleý jumystary. (baqylaý ádisi) 10. Jergilikti jerde kókjıek tustaryn anyqtaıtyn qural? (qubylnama)
IV bólim «Bilimpaz»
Ulylardyń urpaǵymyz keshegi, Oı qaldyrǵan, sóz qaldyrǵan eseli. «Bilimpazdar» saıysyna qatysyp, Jalǵasy men jaýabyn kim sheshedi?
Maqal - mátelder
1. Dana kópten shyǵady…
2. Aýyryp em izdegenshe,...
3. Aqqý qussyz kól jetim,..
4. Taýly jer bulaqsyz bolmas,..
5. Sý júrgen jer bereke,...
6. Sýly jer -.....
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.