Konservatıvtik partıa jetekshisi Kemı Badenoh Endı Bernemdi Eýropa tutanyp jatqanda «skrıpka tartyp otyr» dep aıyptap, premer-mınıstrdi áleýmettik járdemaqy búdjetin qysqartyp, qorǵanysqa jumsalatyn shyǵysty kóbeıtýge shaqyrdy. Bul týraly ol Telegraph basylymyna bergen suhbatynda málimdedi, dep habarlaıdy infohub.kz saıty.
Badenohtyń aıtýynsha, «Bernem halyqqa unaǵysy keletin saıasatker bolýy múmkin, biraq qıyn sheshimderdi kidiris pen aıaq tartý arqyly aınalyp ótýge bolmaıdy». Ol úkimet burynǵy áskerı basshylar Brıtanıanyń soǵysqa daıyndyǵyna kúmán keltirip otyrǵan tusta «qorǵanysymyzdy laıyqty qarjylandyrýy» kerektigin aıtty.
«Bizdiń úkimet Eýropa tutanyp jatqanda skrıpka tartyp otyr. Fransıa men Polshada kóshbasshylar Reseıdiń ósip kele jatqan qaterine qarsy qazirdiń ózinde áreket etip jatyr. Al bizdiń úkimet ne istep jatyr? Stýdentter ulttyq odaǵynyń burynǵy jetekshisi, qorǵanys mınıstri bolyp kelgen Ýes Strıtıngten habar alǵan adam bar ma?» — dedi Badenoh.
«Áleýmettik járdemaqy nemese soǵys» týraly pikirtalas sońǵy kúnderi Bernemniń 9 qyrkúıektegi premer-mınıstrge qoıylatyn suraqtar kezinde ulttyq qaýipsizdik «áleýmettik qorǵanys esebinen» bolmaıtynyn aıtqan sózinen keıin kúsheıe tústi.
Konservatıvtik partıa jetekshisi Bernemniń áskerı salany qarjylandyrý úshin áleýmettik járdemaqyny qysqartpaıtyny týraly «qaýipti» habarlama jiberip otyrǵanyn, ony «Máskeýde de, Manchesterde de anyq estigenin» aıtty.
«Reseı apta saıyn bizdiń jigerimizdi synap jatqanda, tarıhtyń alańsyz sońynda ómir súrip jatyrmyz dep ózimizdi aldaýdy doǵarýymyz kerek. Baıypty bolýdyń ýaqyty keldi», — dep qosty ol.
Ulybrıtanıa NATO músheleriniń ýádesine sáıkes 2035 jylǵa qaraı ulttyq tabystyń 3,5 paıyzyn qorǵanysqa bólýge mindetteme aldy. Alaıda kelesi aıdaǵy búdjet qarsańynda qarjy mınıstri Djon Hılıge odan ári ulǵaıtýdyń qalaı júzege asatynyn naqtylaýǵa qysym kúsheıip otyr.
Gordon Braýn tusyndaǵy burynǵy qaýipsizdik mınıstri, lord Ýest Brıtanıa áskerı kúshiniń «aıtarlyqtaı nashar jaǵdaıda» ekenin aıtty.
«Kóp jaǵynan biz qazirdiń ózinde soǵystamyz dep aıtýǵa bolady. Biz sózsiz sur aımaqtamyz — kıbershabýyldar, bir jerdiń shetine jaqyndap qalǵan drondar nemese sý asty kabelderine tóngen qater», — dedi ol.
Bas shtabtyń burynǵy bastyǵy lord Dannatt: «Meniń túıinim — Endı Bernem jáne ókinishke qaraı, endi Djon Hılıdi de qosamyn, ulttyń qaýipsizdigimen oınap, jeńiltektik tanytyp otyr», — dedi.
Konservatorlar qorǵanysqa jumsaý úshin 4 mıllıard fýnt jınaý maqsatynda turǵyn úı járdemaqysyna shekteý qoıýdy usyndy. Partıa bul saıasat adamdardy baspanasyz qaldyrady degen pikirdi joqqa shyǵardy, biraq keıbireýler «arzanyraq jerge kóshýge» májbúr bolatynyn aıtty.
Konservatorlar ózderiniń jyl saıynǵy konferensıasyn eki aptadan keıin Bırmıngemde ótkizedi.