Avstralıanyń Joǵarǵy sotyna taǵaıyndalǵan tuńǵysh áıel Merı Godron 83 jasynda dúnıeden ótti. Ol zań salasyna sińirgen eńbegi úshin qurmetke ıe boldy, dep habarlaıdy infohub.kz saıty.
Godron Joǵarǵy sotqa 1987 jyly 44 jasynda taǵaıyndalyp, 2003 jylǵa deıin qyzmet atqardy. Onyń qaıtys bolǵany jeksenbi kúni ınternette jarıalanǵan birneshe qurmet sózderinde rastaldy.
Joǵarǵy sotta qyzmet istegen jyldary ol Avstralıa zańnamasyn qalyptastyrǵan sheshimderge úles qosty, sonyń ishinde aborıgenderdiń jerge degen quqyǵyn tanyǵan ataqty «Maboǵa qarsy Kvınslend» isi bar. Bul sheshimde Godron áriptesi Ýılám Dınmen birge aborıgenderdiń jerinen aıyrylýyn «osy el tarıhyndaǵy eń qarańǵy bet» dep jazdy.
Godron 1943 jyly 5 qańtarda Jańa Ońtústik Ýelstiń soltústik-batysyndaǵy Morı qalasynda dúnıege keldi. Erler basym kásipte ol jańa jol saldy. Sıdneı ýnıversıtetinde zańdy stıpendıamen oqyp, alǵashynda negizinen jala jabý jáne óndiristik quqyq salasynda jumys istegen soń, 1972 jyly Jańa Ońtústik Ýels advokattar keńesine taǵaıyndalǵan tuńǵysh áıel atandy.
Sol jyly ol kelisim jáne tórelik komısıasynyń aldynda teń eńbekaqy týraly isti sátti qorǵady. 1974 jyly komısıa tóraǵasynyń orynbasary bolyp taǵaıyndalyp, keıin dekrettik demalys týraly synaq isine tóraǵalyq etti.
2003 jyly Joǵarǵy sottan ketken soń, Godron Jenevadaǵy Halyqaralyq eńbek uıymyna jumysqa ornalasyp, onyń ákimshilik trıbýnalynyń tóraǵasy boldy.
2000 jyly ol keıbir yqpaldy erlerdiń áıelder teńdigi týraly shynaıy kózqarasyn ashyq aıtty.
«Meniń oıymsha, erler men áıelderdiń teńdigin moıyndamaıtyn, teńdikti jaqsylyq dep sanamaıtyn, tipti áıelderdiń jumys ornynda teń qatysýynan qorqatyn adamdar bar», — dedi ol.
General-gýbernator Sem Mostın Godronnyń murasy onyń salǵan jolymen júrgen kóptegen adamdarda jalǵasyp jatqanyn aıtty.
«Avstralıanyń Joǵarǵy sotyna taǵaıyndalǵan tuńǵysh áıel jáne sottyń alǵashqy ǵasyryndaǵy jalǵyz áıel sýdıa retinde ol jańa jol ashyp, kóptegen avstralıalyqty zań men memlekettik qyzmette mansap qurýǵa shabyttandyrdy», — dedi Mostın jeksenbi kúni áleýmettik jelidegi jazbasynda.
«Sýdıa Godron óziniń ótkir aqylyn, adaldyǵyn, janashyrlyǵyn jáne ádilettilikke degen tereń berilgendigin atqarǵan árbir qyzmetine ala keldi.
Onyń murasy Avstralıanyń zań júıesinde jáne onyń salǵan jolymen júrýdi jalǵastyryp jatqan kóptegen adamdarda saqtalady».
Áleýmettik qyzmetter mınıstri Taná Plıbersek áleýmettik jelidegi jazbasynda Godron teń eńbekaqy úshin kúresip, zań men memlekettik qyzmette áıelder úshin kedergilerdi buzǵanyn aıtty.
«Onyń aqyly, adaldyǵy jáne batyldyǵy elimizdi ádil etip, keıingi urpaq áıelderge esik ashty», — dedi Plıbersek.
Ońtústik Avstralıa zań qoǵamy Godronnyń aqyly, batyldyǵy jáne ádilettilikke berilgendigi Avstralıanyń zań keńistigin qalyptastyrýǵa kómekteskenin málimdedi.
«Sýdıa Godron teńdik úshin kúresi, zań kásibine qyzmeti jáne zańdaǵy áıelder úshin jańashyl róli arqyly qoǵamdyq ómirge uzaqqa sozylǵan úles qosty», — dedi zań qoǵamynyń prezıdenti Devıd Kolovıs.