2024-2025 jyly Qyz balalarǵa qoıylatyn Erekshe Esimder

2024 jyly Qyz Balalarǵa Qoıylatyn Erekshe Esimder

Qyz balalarǵa arnalǵan esimderdi tańdaý — árbir ata-ana úshin mańyzdy jáne salmaqty sheshim. Qazaq halqynyń dástúri boıynsha, jas náresteniń esimi onyń bolashaq taǵdyryna yqpal etetinine senimdi, sondyqtan bul proseske asa jaýapkershilikpen qaraıdy.

Esim Berýdiń Máni

Qazaq dástúrinde balanyń esimin qoıý úshin joǵary qurmetke ıe, qoǵamda bedeldi tulǵalar shaqyrylady. Bul rásimde balanyń esimi onyń ómirindegi jolbasshy bolyp tabylady jáne oǵan oń keleshek qalaý úshin aq tilekter aıtylady. Balaǵa qandaı esim qoıylsa, onyń ómiri sol esimge saı ádemi jáne maǵynaly bolýy kútiledi.

2024, 2025, 2026, 2027 jylǵy Qyz Balalarǵa Qoıylatyn Tanymal Esimder

2024 jyly qyz balalarǵa qoıylatyn esimder, olardyń maǵynasymen birge, árbir ata-ananyń nazaryna usynylady. Qazaqtan sheber halyq retinde tanymal, bizdiń mádenıetimiz balaǵa esim berýde óte uqypty jáne maǵynaly tásilderdi qoldanady.

 

Ekinshi toptama: 

Qyz Balalarǵa Arnalǵan Erekshe Esimder - 2024-2025

 

Aızere, qaz. aı+zere, ıran tilinen «zer» – altyn. Altynaı esiminiń sınonımi.

Raıana – arab tilinen — 1) tolyq, tegis, túzý; 2) damyǵan, kemeldengen, jetilgen. Taǵy bir maǵynasy – jumaqqa kiretin qaqpa.

Aıarý – «aı» men «arý» sózderiniń qosyndysy. Aıdaı sulý arý bolsyn nıetpen qoıylǵan.

Aısha – arab tilinen gaıshá – kóne evr. aıshe – uzaq ómir súrýshi, ómirge qushtar. Túrleri – Ǵaısha, Qaısha.

Aılın – bul esim, negizinen, túrik qyzdaryna jıi qoıylady. «Aı nury» degen maǵyna beredi.

Ámına – arab tilinen – 1) adal, senimdi; 2) zıansyz, sátti, ıgilikti.

Káýsar – arab tilinen – pák, jomart, móldir. Jánnattaǵy ózenniń aty.

Aıala – qaz. mápelep ósirý, álpeshteý.

İnjý – arab tilinen – marjan.

Medına (Mádına) – «qala», Madınat án-Nábıı («Paıǵambar qalasy»)  degen tirkesten alynǵan. Musylmandardyń qasıetti qalasy.

Aıym – meniń baqytym, yrysym, aıdaı sulýym degen mánde qoıylǵan esim.

Sofıa – grek. – aqyldy, bilimdi, dana. Safıa esimimen úndes, Safıa – «saf taza, tunyq; tańdaýly» degen maǵyna beredi.

Aıaýlym – «meniń janym, qymbattym» degen maǵyna beredi.

Asylym, asyl – «tekti, bekzat». Túp-tórkini osy sózden shyqsa kerek.

Adına, ıran tilinen odına – 1) ádemilengen, bezengen; 2) juma kúni, aptanyń besinshi kúni týǵan balaǵa qoıylatyn esim. Bul esim bizde qyz balalarǵa ǵana qoıylady. Al Iran tilderinde kóbine ul balalarǵa qoıylady. Sınonımi – Átına.

Amına – qazaqsha «Ámına». Arab tilinen – 1) adal, senimdi; 2) zıansyz, sátti, ıgilikti.

Arýjan – sulý, kórkem degen maǵynada qoıylady.

Aıana – arab tilinen – óz kózimen kórý, aıqyndylyq, anyqtyq, aqıqat, shyndyq.

Aıkórkem – aı + kórkem, «aıdaı sulý kórkem bolsyn» degen tilekpen qoıylady.

Ádıa – arab tilinen «hadıa» – syı, syılyq, tartý.

Caravan.kz

ABIRA — tájik tilinen alynǵan  abera — shóbere, shóbere qyz.

AǴILA — arab jáne ıran tilderinen alynǵan  agılá — aqyldy, parasatty sózinen jasalǵan.

AǴLIA — grek tilinen — sulýlyq, kórkemdik, saltanat.

ADLIA — tájik tilinen alynǵan  adl — ádildik, aqıqattyq + ıa qosymsha.

AJAR — kórikti, kelbet, nurly;   túr, óń.

AJARGÚL — gúl sıaqty ádemi, sulý, kórikti.

AJARHAN — kórikti, ajarly, árli, nurly.

AZA — tájik tilinen alynǵan  azza — qymbatty, súıikti, súıkimdi.

AIDA — arab tilinen  — paıda, syı.

AIBALA — aı sıaqty sulý, kórkem bolsyn degen tilekpeı qoıylǵan esim.

AIBARSHA — qazaq tilinen alynǵan aı jáne barsha sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Bunyń barsha syńary tilimizdegi «altyn men kúmisten bezelgen mata» degen sóz.

AIBIKE — eki sózden birigip jasalǵan esim, syńaryndaǵy bıke sózi arab tilinde áıel degen sóz. Iaǵnı Aıdaı sulý ádemi, kórkem degen uǵymdy bildiredi.

AIBIBİ – qazaqtyń sózi aı  + tájik tilinen alynǵan  bıbı — áıel, hansha degen maǵynany bildiredi. Bul esim qyz bala sulý, kórkem bolsyn degen tilekpen qoıylady. Túrleri — Búbish, Búbihan, Aıbúbi, Búbi.

AIGÚL – qazaqtyń sózi aı — tájiktiń  sózi  gýl. Gúl sózi tájik tilinde roza degen maǵynany beredi. Bul esim qyz bala aıdaı sulý, gúldeı jaınaǵan kórikti bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

AIǴANSHA — qazaq tilinen alynǵan aı jáne hansha sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Aıdaı sulý degen mándi bildiredi.

AIǴYZ — aıdaı sulý, kórkem qyz bala.

AIDAI — aıdaı sulý, kórkem.

Azan shaqyryp at qoıý

AIDANA – qazaqtyń sózi aı  + tájik tilinen alynǵan  dana — bilgir, danyshpan, ǵalym.

AIDARIA – qazaqtyń sózi aı  + ıran tilinen alynǵan dárıa  — teńiz, úlken ózen.

AIJAMAL – qazaqtyń sózi aı  + arab tilinen alynǵan jamal — ádemi, sulý, ıaǵnı aıdaı sulý, ádemi bolsyn degen mándegi esim.

AIJAN – qazaqtyń sózi aı  + ıran tilinen alynǵan jan. Aıdaı sulý, ádemi.

AIZADA — qazaqtyń sózi aı  + ıran tilinen alynǵan zada — perzent, bala. Aıdaı perzent, bala.

AIZERE — qazaq tilinen alynǵan aı + zere ıran tilinen zer — altyn. Altynaı esiminiń sınonımi.

AIZIBA — qazaqtyń sózi aı  + ıran tilinen alynǵan zıba — sulý, kórkem. Aı sıaqty sulý.

AIZIA — qazaqtyń sózi aı + zıa — arab tilinen alynǵan zıına — jaryq, sáýle, shuǵyla, ıaǵnı aı sáýleli sulý.

AIKÚMİS — qazaqtyń sózi aı + kúmis — sulý, ádemi, kórkem.

AIMAN – qazaq tilinen—  belgili, áıgili, dańqty;  arab tilinen — ant, sert. Birikken tulǵaly esimder — Aımanaı, Aımangúl.

AIMIRA – jana  esim aı + orys tilinen mır — beıbitshilik, tynyshtyq. Beıbit, tynyshtyq bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

AINA — arab tilinen alynǵan aın — kóz, qaraq, júz kóretin shyny, áınek.

AINAGÚL — tájik tilinen alynǵan  aına — júz kóretin qalyń shynydan jasalǵan zat. Páktiktiń, tazalyqtyń, adaldyqtyń sımvoly retinde kóbine qyz balalarǵa qoıylatyn esim. Birikken tulǵaly esimder — Aınajan, Aınanur, Aınazıa.

AINASHA — aına sıaqty jarqyraǵan, ádemi, sulý.

AINUR — qazaq tilinen alynǵan aı  + arab tilinen alynǵan nýr — jaryq, shuǵyla. Aı sıpatty, aı kelbetti.

AIPARA — qazaq tilinen alynǵan aı  + ıran tilinen alynǵan pará — parı — perishte, sulý; ıaǵnı Aı perishtesi, Aı kórikti. Aıryqsha, erekshe, bótenshe.

AISÁÝLE — eki sózden quralǵan qyz esimi. Aıdyń sáýlesi sıaqty jaryq bolsyn degen úmitpen qoıylǵan.

AISULÝ — eki sózden quralǵan qyz esimi. Aı sıaqty sulý, kórkem bolsyn degen tilekpen qoıylǵan kóne tulǵaly, dástúrli esim.

AITOLDY — baqytym toldy, baǵym jandy, balam aıdaı kórkem, sulý bolsyn, degen tilekpen qoıylǵan.

AISHA — arab tilinen alynǵan gaıshá — kóne evreı tilinen aıshe — uzaq ámir súrýshi, ómirge qumar, qushtar. Túrleri — Ǵaısha, Qaısha.

AISHAIYM — Aısha jáne aıym sózderinen qysqarǵan esim.

AISHOLPAN — Aı men Sholpan sıaqty jarqyraǵan, jaınaǵan sulý degen maǵynada qoıylǵan esim.

AIYM — meniń baqytym, yrysym, aıdaı sulýym degen mánde qoıylǵan esim.

AIYMGÚL — menin aı men gúlim degen maǵynada qoıylǵan esim.

AIYMJAN — aıymdaı janym degen maǵynada qoıylǵan esim.

AIYMSHA — aı sıaqty jaryk, ashyq degen maǵynada qoıylǵan esim.

AQAISHA — appaq, jaryq aıdaı dep aıǵa balap qoıylǵan esim.

AQBALA — sulý, ádemi qyz bala.

AQARÝ – jańa esim – appaq, adal, jaryq, sulý, ádemi qyz bolsyn dep berilgen esim.

AQBÁTES — aq jáne bátes sózinen qoıylǵan kyz esimi, ıaǵnı appaq, ádemi, sulý.

AQBOTA — bala appaq bota sıaqty bolǵan soń uqsatý maqsatymen qoıylǵan esim.

AQJİBEK —  Jibek esimine aq sózin ústemeleı qosyp jasalǵan kyz esimi. Appaq, ádemi, jibekteı bolsyn degen maǵynada qoıylǵan.

AQZIA – qazaq sózi aq  + arab tilinen alynǵan zıa — jaryq, sáýle, araı.

AQQAL — qazaq tilinen alynǵan aq  + tájik tilinen alynǵan  hol — betke shyqqan men. Betinde ıakı denesinde qaly bar balalarǵa osyndaı at qoıǵan. Túrleri — Qalbıbi, Qalturǵan, t. b.

AQQYZ — appaq, ádemi, sulý qyz bala.

AQMARAL — bul esim sulý andy qasıet tutýmen baılanysty qoıylǵan.

AQNÁZİK – názik, meırimdi, ádemi qyz bala.

AQTAMAQ — beıneleý túrinde qoıylǵan esim.

AQTOQTY — tól attaryn balaǵa qoıý qazaq turmysynda erteden bar.

AQLIMA — arab tilinen alynǵan ǵáklyıa — aqyl, sana, es, aqyl parasaty.

ALQA — asyl tastardan, marjannan tizilgen moıynǵa taǵatyn monshaq. Oǵan gúl sózi qosylyp jańa esim jasalady. Máselen, Alqagúl.

ALMA — qyz balalarǵa esim retinde qoıylady. Birikken tulǵaly esimder — Almagúl, Almaqan, Almajan.

ALTYN — kobine áıel adamdarǵa qoıylatyn esim. Buǵan aı, gúl, bıke, shash, zer, t. b. sózder qosylý arqyly birikken tulǵaly esimder jasalady — Altynaı, Altyngúl, Altynshash t. b.

ALÝA – arab tilinen alynǵan  halva — tátti dám, taǵam. Bala baldaı bolsyn degen tilekpen qoıǵan. Dybystyq ózgeriske ushyraǵan túri — Qalýan.

AMAN — saý, esen, salamat. Buǵan gúl, ǵaısha, bala sıaqty sózder qosylyp: Amangúl, Amanǵaısha, Amanbala sıaqty birikken tulǵaly esimder jasalady.

ANAR — ıran tilinen — qyzyl tústi dáni bar alma tektes jemis. Osy sózdiń qosylýy arqyly jasalǵan esimder .— Anargúl, Anarhan, Anarjan, Gúlnár jáne t. b.

ANISA — arab tilinen alynǵan — joldas, dos, jora.

ARAISHA — araı sózine sha qosymshasynyń qosylýy arqyly jasalǵan esim.

ARDAQ — qurmet, qadir.

ARNA — bir adamǵa baǵyshtaý, arnaıy qoıý.

ARÝ — sulý, kórkem.

ARSHAT — arab tilinen  — adal, taza, batyl, senimdi, qaıyrymdy.

ASIA — ıran tilinen  — qaıyrymdy, meıirimdi (áıel).

ASYL — arab tilinen alynǵan ásıl —  negiz, túbir, túp nusqasy;   shynaıy, naǵyz;  qymbatty, ardaqty.

ASYLJAN — asyl jáne jan sózderinen — mártebeli, ıigi jandy qyz bolsyn degen maǵynasyn bildiredi.

AIaNAT – arab tilinen ııan – óz kózimen kórý, aıqyndylyq, anyqtyq, aqıqat, shyndyq.

ÁBIBA — arab tilinen alynǵan Habıba esiminiń ózgergen túri. Maǵynasy — dos, meırimdi joldas, ómirlik serik.

ÁDEMİ – qazaqtyń sózi kórkem, ásem.

ÁDIBA — arab tilinen alynǵan adıb — ǵalym, ádebıetshi.

ÁDILA — arab tilinen alynǵan ádıl-ǵadiıa  — ádildik, shynshyldyq, týrashyl.

ÁDINA — ıran tilinen alynǵan odına — ádemilengen, bezengen;    juma kúni, aptanyń besinshi kúni týǵan balaǵa qoıylatyn esim. Sınonımi — Átına.

ÁDIA — arab tilinen alynǵan hadıa — syı, syılyq, tartý.

ÁZIZA — arab tilinen  — izgi, qurmetti, súıkimdi, sypaıy, qymbatty.

ÁZIMA — arab tilinen  — uly, mártebeli áıel.

ÁIGERİM — áı jane kerim sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. M. Áýezovtiń «Abaı joly» romanynda osy esimniń qoıylý tarıhy baıandalady. Abaı alǵash Shúkiman degen sulý qyzdy kórgende onyń nurly da sulý kórkine tandanady. Qyzdyń asqan kórki men sulýlyǵyna, ádepti júris-turysyna qyzyǵyp, áı kerim, aı kerim dep tandanýdan keıin ol Aıgerim atalyp ketken.

ÁINEK — arab tilinen alynǵan  eın —  kóz;   qaınar bulaqtyń kózi.

ÁLEMGÚL — álemniń, dúnıeniń ádemisi, sulýy.

ÁLIMA — arab tilinen alynǵan ǵalıma — óqymysty, ǵalym áıel.

ÁLIPA — arab tilinen alynǵan alıf —  qolǵa ilingen, dos, joldas;   arab álippesindegi birinshi árip.

ÁLIA — arab tilinen alynǵan —  quny, baǵasy artyq, bıik, joǵary;   qymbatty, súıikti;   mártebeli, kórikti qyz. Túrleri — Ǵalıa, Qalıa, Álısha.

ÁLFIA — arab tilinen  — myń jyl jasaýshy, uzaq ómir súrýshi.

ÁMILA — arab tilinen — qyzmetshi, jumysker.

ÁMINA — arab tilinen  —  adal, senimdi, zıansyz, sátti, ıgilikti.

ÁMIRA — arab tilinen alynǵan ámir

DAIANA — latyn tilinen alynǵan  Dıana — páktik pen aı qudaıynyń aty.

DAMIRA – jańa  esim — «da zdravstvýet mır» , áıelder esiminiń qosymshasy «a».

DANA — ıran tilinen  — bilgir, danyshpan.

DANAGÚL — ıran tilinen  — gúldeı qulpyrǵan dana, danyshpan, aqyldy degen mánde qoıylǵan esim.

DARA — qazaq tilinen alynǵan erekshe, ózgeshe, ıaǵnı basqadan artyq. Iaǵnı bala basqadan erekshe, artyq, aqyldy ıa sulý bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

DARIǴA — ıran tilinen  — shirkinaı, oıpyraı degen kóńil-kúıdi, tańdanýdy bildiretin sóz,  keremet, tamasha degen maǵynaly esim.

DARIA — ıran tilinen  — teńiz, uly ózen.

DÁLILA — arab tilinen  — belgili, tanys, jol kórsetýshi, jolbasshy, jetekshi, ıaǵnı jón aıtýshy, baǵyt berýshi, aǵartýshy.

DÁMELİ — úmitti, úmitker.

DÁMINA — arab tilinen  — jaqsarýshy, ádemi, kórkemdeýshi, kúshti, myǵym. Ózgerisken túri — Damına.

DÁNESH — ıran tilinen  — bilim, ǵylym.

DIDARA — ıran tilinen  — túr, júz, kelbet, qyz bala ádemi, kórikti, kelbetti bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

DANESH — ıran tilinen  — znanıe, naýka.

DILA – grýzın tilinen  — jaryq tań, bala sulýlyǵyn jaryq tańǵa balaýdan qoıylǵan esim.

DILNAZ  — parsy tilinen ómir erkesi, qosymsha sózi naz – erkelik, kejirlik.

DINARA — arab tilinen — altyn tıyn, aqsha.

DÚNIA — arab tilinen alynǵan dýnıa —  álem, jer júzi;    ómir, tirshilik.

DÚRIA — ıran tilinen alynǵan dýrýıe — jibekten toqylǵan ádemi mata.

DİLARA — ıran tilinen  — kóńil kóterýshi, súıgen jar, asa ádemi, óte sulý.

DİLBARA — ıran tilinen  — súıikti, óte sulý.

ERKE — aıtqanyn istetetin sholjyń, erkin.

JAZIRA — arab tilinen  — en dala, keń aımaq. Bala qaıyrymdy, minezi keń, kópshil bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

JAINA — gúldeı jaına, jaıqal degen mándegi esim.

JAMAL — arab tilinen  — sulýlyk, kórkemdilik, súıkimdilik.

JAMALI — arab tilinen  — sulý, kórkem, súıikti.

JAMIǴA — arab tilinen — barlyǵyn qosýshy, biriktirýshi, jınaýshy, barshasy, barlyǵy.

JANAN — tájik tilinen alynǵan  djonon — jan aıamasdos, jan joldas.

JANAR —  kózdiń janary, sáýlesi;  kúnniń sáýlesi, shapaǵy. Aýyspaly maǵynasy, kelbet, kórik, ajar, reń.

JANARGÚL – qazaq jáne  ıran tilderinen alynǵan — gúldeı kórikti, ádemi, ajarly.

JANAT — eń asyl, kórkem, keremet, rahat.

JANERKE — qarańyz: Erkejan.

JANIPA —  ıran jáne tájik tilderinen alynǵan  jan-djon — ıaǵnı jan bitkenniń ıbalysy, sypaıysy, kóriktisi.

JANIA — ıran jáne tájik tilderinen alynǵan  djon — janym, jan sáýlem.

JANNA — kóne evreı tilinen kelgen— kepter, kógershin.

JANNAT — arab tilinen  — baq, jumaq baǵy.

JANSAIa – ıran jáne tájik tilderinen alynǵan  djon — janǵa saıa, tirek bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

JANSULÝ — jan bitkenniń sulýy, ádemisi, kórkemi degen maǵynaly esim.

JÁLILA — arab tilinen alynǵan jalıl — uly, dańkty, ataqty.

JÁMILA — arab tilinen alynǵan jamıl —  ádemi, tamasha, kórkem, sulý;  súıkimdi, ajarly.

JEŃİSGÚL  — (qarańyz: Gúljeńis).

JULDYZAI — juldyz ben aıdaı jarqyraǵan sulý bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

JUMABIKE  — arab tilinen — djýmga — juma, bıke — han kyzy, ıaǵnı juma kúni týǵan hanıza. Túri — Jumagúl. Erkeletip aıtý tulǵasy — Júmash.

JÚPAR — hosh ıis.

JİBEK — minezi jibekteı, ári ádemi, sulý bolsyn degen nıetpen qoıylǵan.

ZAǴILA — arab tilinen alynǵan záhırá, zehıra —  qazyna, baılyq, qymbat baǵaly asyl;  syrt pishin, kelbet, túr, músin. Sınonımi — Zaǵıra.

ZAǴIPA — arab tilinen alynǵan sahıb — dos, joldas, serik , «a» — qyz, áıel esimderine jalǵasatyn qosymsha.

ZAǴIRA  — (qarańyz: Zaǵıla).

ZAIDA — ıran tilinen alynǵan zaıde, zaıd — ósýshi, órkendeýshi sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZAIRA — arab tilinen alynǵan — zaıyr (Zaıer) — aıqyn, ashyq, kúdiksiz sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZAITÝNA — bir túp zaıtýn jemisi, asa qymbatty, qurmetti.

ZAQIRA — arab tilinen alynǵan zakır — eskerýshi este saqtaýshy sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZAMILIA — arab tilinen alynǵan zamıl — zamandas, istes, áriptes, joldas sózine «ıa» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZAMIRA — arab tilinen —   asyl arman, tátti qıal, oı.

ZARA — ıran tilinen alynǵan zar — altyn, sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZAREMA – jańa  esim — Za revolúsıý mıra sózderinen qysqartylyp jasalǵan esim.

ZARINA – ıran sózinen zar — zoloto — zarına —  altyndaǵan, altynnan jasalǵan áshekeı;   altyn tústes, altyndaı.

ZÁKIA — arab tilinen alynǵan zákı —  ótkir, zerek, sózimtal;   aqyldy, qabiletti sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan esim.

ZÁMZEGÚL — arab tilinen alynǵan  zemzem — mol, kóp, kól-kósir. Gúldi, gúli mol degen maǵynany bildiredi.

ZÁMZAMIA — arab tilinen  — sý tasýshy.

ZÁRIPA — arab tilinen alynǵan Zarıf —  ótkir oıly, aqyldy, zeıindi;    ádemi, súıkimdi, kórkem sózine «a» qosymshasynyń jalǵanýy arqyly jasalǵan áıel esimi.

ZÁÝRE — arab tilinen  —  jarqyraǵan;  Sholpan, tań juldyzy. Dybystyq ózgeriske túsken túrleri — Zýra, Zýhra.

ZEINEP — arab tilinen alynǵan zaınab — tolyq, etjendi, myqty.

ZEINEGÚL — arab tilinen alynǵan zeıne — nur, kórik, kórkem, áshekeı + gúl.  Iaǵnı kórki gúldeı jaınaǵan sulý, ádemi.

ZEMFIRA – grýzın tilinen sapfır — asyl tastyń bir túri.

ZERE — ıran tilinen alynǵan zar — altyn sóziniń qazaq tili dybystyń zańyna saı aıtylýy.

ZIBA — ıran tilinen alynǵan zebo — sulý, kórkem, ádemi, ásem. Dybystyń ózgergen túri — Zıpa.

ZIBAGÚL — gúl sıaqty ádemi, sulý.

ZILA — arab tilinen  — taza, ashyq, aıqyn.

ZINIRA — arab tilinen — bezengen kórikti, kórkem.

ZINIA — arab tilinen  — bezengen, áshekeılengen, sándengen.

ZIA — arab tilinen alynǵan zıına — jaryq, sáýle.

ZIAGÚL — gúldeı jaınaǵan, qulpyrǵan. Erkelete-qysqartyp aıtylatyn túri — Zıash.

ZIADA — arab tilinen alynǵan zıada — artyqsha, erekshe, tamasha.

ZÝRA  — (qarańyz: Záýre).

ZÚBAIDA — arab tilinen  — tańdaǵan, tańdaýly, eń jaqsy,  naǵyz iriktelgen.

ZÚBAIRA — arab tilinen  — kúshti, aqyldy.

ZÚLFIA — arab tilinen  — buıra shash, súıkimdi qyzdyń ádemi súmbil shashy.

ZÚMRAT — ıran tilinen  — qymbat, baǵaly tas.

ZYLIQA — arab tilinen  — jasy kishi, týys, qaryndas. Dybystyq ózgerý túri — Zilıha, Zúlıha.

INDIRA – úndi tilinen alynǵan — aı.

KÁÝSÁR – arab tilinen alkaýsar –jumaq kózinen jyqqan sý, ıaǵnı taza, móldir jan degen maǵynany bildiredi.

KELBET — kórik, ajar, ár, tulǵa.

KENJE — eń kishi, sońǵy perzent. Túrleri — Kenjegúl, Kenjeqyz.

KEŃESGÚL — jańa esim  — Sovettik eldiń gúli. Keńes elinde týǵan baqytty bala.

KERİMBALA — keremet sulý qyz bala.

KLARA — latyn tilinen   — jarqyn, aıqyn, nurly.

KÚBARA — arab tilinen alynǵan kýbra — úlkender, ulylar.

KÚLAI — gúl jáne aı sózderinen jasalǵan esim. Aı men gúldeı bop jaınap, qulpyryp tursyn, ádemi bolsyn dep qoıylǵan esim.

KÚLAIHAN — gúl + aı + han, ıaǵnı gúl men aıdaı ádemi, sulý hanym. Qysqarǵan túri — Kúlán.

KÚLAISHA — tájik tilinen alynǵan  gýl + qazaq sózi aısha. Aı sıaqty ádemi, kórkem.

KÚLÁNDA — tájik tilinen alynǵan  gýlandom — gúlge uqsas tulǵa, názik deneli.

KÚLÁSIA — ıran tilinen alynǵan gýl  + arab tilinen alynǵan ásıa — emshi, dáriger qyz, gúl jaınaǵan kórkem dáriger qyz.

KÚLBAǴILA — ıran tilinen alynǵan gýl  + arab tilinen alynǵan bagıla ~ bahı — máńgi, máńgilik, máńgi jasaýshy + la qosymsha, ıaǵnı baǵy gúldeı jaınaǵan máńgi ómir súrýshi, uzaq ǵumyrly qyz degen mándi bildiredi.

KÚLBAǴIRA — ıran tilinen alynǵan gýl + bagıra , bákir — zertteýshi, tergeýshi, ıaǵnı ǵalym, zertteýshi.

KÚLBALA — kýl (gýl) + bala, gúldeı jaınaǵan sulý da ádemi qyz bala.

KÚLIRA — ıran tilinen alynǵan gýl  + arab tilinen alynǵan ıra , ıroda — erik, yqtıar.

KÚMİSAI — qyz balany kúmis pen aıǵa balaı, kúmisteı jarqyraǵan appaq sulý, ádemi, asa kórikti, nurly bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

KÚNAI — kún men aıdaı bolsyn dep qoıylǵan esim.

KÚNSULÝ — kúndeı sulý, ádemi.

QAZYNA — arab tilinen alynǵan házıná —  baılyq, qoıma;   qazyna. Asa qymbatty degen maǵyna beredi.

QALAMQAS — jińishke kelgen ádemi qara qas. Halyq arasynda keńinen taraǵan esim.

QAMARIA — arab tilinen alynǵan qamar — aı, osy sózge «ıa» qosymshasy qosylý arqyly jasalǵan esim. Iaǵnı aı, aıdaı sulý.

QAMQA — qytaı jibegi, juqa

Lashyn — alǵyr, qyran qus, suńqar.

Mereı — baqyt, qýanysh.

Mıra — jańa esim – beıbit, tynyshtyq ómir.

Nárzán, narzan — mıneraldy qaınar bulaq Narzan ataýymen qyz balany ashyq, taza, adal oıymen óssin degen maǵynany bildiredi.

Órzıa —asqan sulý, ademi qyz.

Órim — jas óspirim, óndirdeı jas jetkinshek.

Saryn — qatty dybys, ún; qatty aǵyn úni, ekpin.

Sezim — jańa esim, dostyq, adaldyq, mahabbat sezimder balaǵa serik bolsyn degen qoıylǵan esim.

Saǵıda — arab tilinen — baqytty, tabysty bolý, rahat ómir súrýshi, aýqatty.

Saǵıra — arab tilinen — til alǵysh, qurmetti, kishi, kishkene.

Saǵıda — arab tilinen alynǵan — sagııe — qyz bala.

Sadıda — arab tilinen — naǵyz, durys, paıdaly; laıyqty.

Saıda — arab tilinen alynǵan seııd , saıd — myrza, bastyq, ákim; qurmetti.

Saılaýgúl — saılaý kúni týǵan qyz bala.

Saıra — arab tilinen alynǵan saıera — juldyzdar, ıakı juldyzy jarqyrap týǵan qyz.

Saqyp — arab tilinen alynǵan sahıb — serik, joldas, dos; tanys.

Saqypjamal — arab tilinen alynǵan — sulý, kórkem, ádemi. Sulýlyq serigi degen maǵynada.

Samal — arab tilinen alynǵan — sultandyq, patshalyq; maqtanysh, abyroı, tákapparlyq, baılyq; ásemdik, asqan ádemilik, sán-saltanat.

Sandýǵash — kóne túrki tilinen sandývach — bul-bul.

Sara — ıran tilinen alynǵan — eń tańdaýly, eń saly, asa jaqsy; arab tilinen — hanym, áıel; kóne evreı tilinen sarra — ataqty, danqty, aqsúıek.

Sarıa — arab tilinen alynǵan sarı — ataqty, asyl, meıirimdi.

Safýra — arab tilinen — shydamdy, tózimdi, myqty.

Sábıǵa — arab tilinen alynǵan sábáhat — Kórkem, sulý qyz.

Sábılá — arab tilinen — jol, sapar.

Sábıra — arabá tilinen alynǵan sabır — tózimdi, shydamdy, bekem, sabyrly.

Sájıda — arab tilinen — ıbadat qylýshy.

Sálıma — arab tilinen alynǵan salım — saý, bútin, tolyq, aman-esen; naǵyz, tynysh; qarapaıym, shynaıy, ádil.

Sánıa — arab tilinen alynǵan — ekinshi bala (san jaǵynan úıdegi ekinshi týǵan bala).

Sánámaı — qyz bala kórkem, ádemi, ásem de sulý bolsyn dep qoıylǵan esim.

Sápına — arab tilinen — úlken qoıma, qazyna.

Sárýár – ıran tilinen — basshy, bastyq, jetekshi.

Súıin — yrza bolý, súıiný, kóńil tolý.

Sulý — óte ádemi, asa kórkem.

Sulýke sulý — aq, ádemi-aq, kórkem.

Sulýhan — asa kórkem, óte ádemi hanym.

Sulýshash — ádemi qolań qara shash. Túri — Gúlshash.

Talshyn — aǵashtyń bir túri. ádemi, ádemi tús degen maǵynasyn bildiredi.

Tamasha — kórinistik, erekshe, óte ádemi qyz bolsyn dep qoıylǵan esim.

Tańsyq — qumar, áýes; sırek zat.

Tańsholpan — tań juldyzy, jaryq juldyz.

Táttibala — súıikti, súıkimdi qyz bala.

Tolǵanaı — tolǵan aıdaı appaq sulý bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Tolqyn — teńiz, kól betindegi shaıqalys, ádemi kórinispen baılanysty berilgen esim.

Ulpa — qazaq— japyraqtap mamyr aıynda jaýǵan jumsaq, appaq aq qar. Páktiktiń, aqtyqtyń, tazalyktyq sımvoly.

Shamjan — shamsha jarqyraǵan, ashyq júzdi, aq jarqyn adam.

Shapaq — tańǵy jaryq.

Shara — qazaq esimi — kózdiń uıasy, oıdymy, kózdiń aýmaq kólemi; amal, ádis, aıla.

Shattyq — qýanysh, kóńildilik.

Shuǵa — bıazy, jumsaq mata.

Sholpan — qazaq tilinen alynǵan tańǵy jaryq juldyz.

Shuǵa — bıazy, jumsaq mata.

Shynar — qazaq tilinen alynǵan — bıik, taý teregi, shynar aǵashy; jadyraqty záýlim bıik aǵash; aýyspaly maǵynasy koljetpes bıik, asqaq.

Shynargúl — shynar aǵash gúli sıaqgy ádemi, sulý.

Shyraıgúl — gúldeı kórikti, ádemi sulý qyz.

Yrysty — baqytty, qutty.

You Might Also Like