Qyz Balalarǵa Arnalǵan Erekshe Esimder - 2024-2025

2024 jylǵa Jańa Týǵan Qyz Balalarǵa Arnalǵan Erekshe Esimder

Qyz balaǵa esim berý – bul tek sábıge at qoıý emes, bul onyń bolashaqtaǵy jeke tulǵasyn qalyptastyrýdaǵy alǵashqy qadam. Bul rásim ata-analarǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi, sondyqtan olardyń tańdaýy muqıat jáne oılanyp jasalýy tıis. 2024 jyly qyz balalarǵa qoıylatyn esimder zamanaýı ári maǵynaly, sábılerdiń baqytty jáne tabysty ómir súrýine negiz bola alatyn tulǵalardy tańdaýdy qamtamasyz etedi.

Qazaqstanda jańa týǵan sábılerge esim berý rásimi úlken qurmet pen dástúrge negizdelgen. Balaǵa esim qoıý úshin, ata-analar jıi jasy úlken, syıly adamdardan keńes alyp, olardyń usynystaryn mindetti túrde qarastyrady. Bul sábıge beriletin esimniń ómirine oń yqpal etýine kómektesedi degen úmitpen jasalady.

Esim Berý Dástúri

Qazaqstanda balaǵa esim berý rásimi birneshe qadamnan turady. Jas nárestege at qoıýǵa arnalǵan mindetterdi, ádette, otbasynyń úlkenderi atqarady. Bul úrdis sábıge arnalǵan atty áke-sheshesi nemese ata-ájesi sıaqty jaqyn týystarynyń biri tańdaıdy. Balaǵa atyn berý úsh kún ishinde júzege asyrylady dep quptalady, bul attyń balaǵa arnaıy maǵyna beretinin jáne onyń bolashaǵyna oń áser etetinin kórsetedi.

2024 jylǵy Qyz Balalarǵa Arnalǵan Erekshe Esimder

Infohub.kz medıa-portaly 2024, 2025, 2026, 2027 jyly qyz balalarǵa arnalǵan erekshe esimderdi anyqtap, ata-analarǵa usyndy. Bul esimder jańa jáne maǵynaly, ári bolashaqta sábıge jaqsy qasıetter men baqytty ómir syılaýǵa kómektesýi kútiledi.

 

2024-2025 jyly Qyz balalarǵa qoıylatyn Erekshe Esimder

 

Aımıra — jana esim aı + orys tilinen mır — beıbitshilik, tynyshtyq. Beıbit, tynyshtyq bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Aıla  — aı sekildi sulý, aımen nurlanǵan.

Aıbala — aı sıaqty sulý, kórkem bolsyn degen tilekpeı qoıylǵan esim.

Aıbarsha — qazaq tilinen alynǵan aı jáne barsha sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Bunyń barsha syńary tilimizdegi «altyn men kúmisten bezelgen mata» degen sóz.

Aıǵansha — qazaq tilinen alynǵan aı jáne hansha sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Aıdaı sulý degen mándi bildiredi.

Aıǵyz — aıdaı sulý, kórkem qyz bala.

Aıdaı — aıdaı sulý, kórkem..

Aıdarıa — qazaqtyń sózi aı jáne parsy tilinen alynǵan dárıa, teńiz, úlken ózen.

Aıjan — qazaqtyń sózi aı jáne parsy tilinen alynǵan jan, aıdaı sulý, ádemi.

Aıjaryq — aı jáne jaryq, qazaqtyń sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Bala aı jaryǵyndaı bolyp, shapaǵaty basqaǵa tısin degen tilekpen qoıylǵan esim.

Aıjas — aı jáne jas, qazaq sóderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. Ómirge jana kelgen sábıdi jańa týǵan jas aıǵa teńep qoıylǵan esim.

Aızada — qazaqtyń sózi aı jáne parsy tilinen alynǵan zada — perzent, bala. Aıdaı perzent, bala.

Aızere — qazaq tilinen alynǵan aı jáne zere parsy tilinen zer — altyn. Altynaı esiminiń sınonımi.

Aızıba — qazaqtyń sózi aı jáne parsy tilinen alynǵan zıba – sulý, kórkem. Aı sıaqty sulý.

Aızıa — qazaqtyń sózi aı jáne zıa – arab tilinen alynǵan, zıına – jaryq, sáýle, shuǵyla, ıaǵnı aı sáýleli sulý.

Aınasha — aına sıaqty jarqyraǵan, ádemi, sulý.

Aıkúmis — qazaqtyń sózi aı jáne kúmis – sulý, ádemi, kórkem..

Aısúgir— qazaq esimi. aı jáne súgir — ásker, jaýynger sózderinen jasalǵan kóne esim..

Aıtan — qazaq sózdernen birikken aı + tan. Tań sóziniń dybystyq turǵydan ózgergen nusqasy, ıaǵnı jaryq, jarqyraǵan aı.

Aıtas — aı + tas qazaq sózderinen jasalǵan esim. Bala ómiri aı sıaqty jarqyn jáne tas sıaqty myqty, berik bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Aıtoldy — baqytym toldy, baǵym jandy, balam aıdaı kórkem, sulý bolsyn, degen tilekpen qoıylǵan.

Aıtýar — qazaq aı jáne týar sózderi arqyly jasalǵan esim. Balaǵa baqyt, yrys tileýge baılanysty qoıylyp otyrǵan.

Aısholpan — aı men Sholpan sıaqty jarqyraǵan, jaınaǵan sulý degen maǵynada qoıylǵan esim.

Aıshýaq — aı sıaqty sáýleli, jaryq, kóńili shýaqty bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Aıshyq — týǵan aı beınesindegi órnek, sán.

Aıymgúl — meniń aı men gúlim degen maǵynada qoıylǵan esim.

Aıymjan — aıymdaı janym degen maǵynada qoıylǵan esim.

Aıymsha — aı sıaqty jaryq, ashyq degen maǵynada qoıylǵan esim.

Aqaı — qazaq aq jáne aı degen eki sózden birigip jasalǵan esim. Ata-ana balasyn aıdaı appaq, taza, kirshiksiz, adal bolsyn dep yrmandap qoıǵan esim.

Aqaısha — appaq, jaryq aıdaı dep aıǵa balap qoıylǵan esim.

Aqarý — jańa esim – appaq, adal, jaryq, sulý, ádemi qyz bolsyn dep berilgen esim.

Aqbala — sulý, ádemi qyz bala.

Aqbátes — aq jáne bátes sózinen qoıylǵan qyz esimi, ıaǵnı appaq, ádemi, sulý.

Aqbota — bala appaq bota sıaqty bolǵan soń uqsatý maqsatymen qoıylǵan esim.

Aqjan — qazaq esimi adal, taza adam, ak kóńil jan. Aqmuqan, Aqjol, Aqtanlaq sıaqty esimderdiń erkelete aıtý túri.

Aqjibek — Jibek esimine aq sózin ústemeleı qosyp jasalǵan qyz esimi. Appaq, ádemi, jibekteı bolsyn degen maǵynada qoıylǵan.

Aqmaral — bul esim sulý ańdy qasıet tutýmen baılanysty qoıylǵan.

Aqnázik — názik, meırimdi, ádemi qyz bala.

Aqtilek — bala baqytty bolsyn, ata-ananyń aq nıet, tilegi oryndalsyn, degen maqsatpen qoıylǵan esim.

Aqtoqty — tól attaryn balaǵa qoıý qazaq turmysynda erteden bar.

Alma — qyz balalarǵa esim retinde qoıylady. Birikken tulǵaly esimder — Almagúl, Almaqan, Almajan.

Araı — qazaq esimi, tań shapaǵy, shuǵylaly sáýle.

Araısha — araı sózine sha qosymshasynyń qosylýy arqyly jasalǵan esim.

Ardaq — qurmet, qadir.

Arna — bir adamǵa baǵyshtaý, arnaıy qoıý.

Arý — sulý, kórkem.

Ádemi — qazaqtyń sózi kórkem, ásem.

Áıgerim — áı jane kerim sózderinen jasalǵan birikken tulǵaly esim. M. Áýezovtiń «Abaı joly» romanynda osy esimniń qoıylý tarıhy baıandalady. Abaı alǵash Shúkiman degen sulý qyzdy kórgende onyń nurly da sulý kórkine tańdanady. Qyzdyń asqan kórki men sulýlyǵyna, ádepti júris-turysyna qyzyǵyp, áı kerim, aı kerim dep tandanýdan keıin ol Aıgerim atalyp ketken.

Álemgúl — álemniń, dúnıeniń ádemisi, sulýy.

Ásem — sán, kórik, ádemi.

Ásemgúl — gúl sıaqty ádemi, kórikti, sulý.

Ásemqan — ásem jáne hanym, hansha sózderinen jasalǵan esim, ıaǵnı sulý hanym.

Áshekeı — ádemi oıý, órnek, naqysh.

Balǵanym — súıkimdi, súıikti, aqyldy, oıly, esti hanym. Túri – balǵyn.alaýsa — óndirdeı jas.

Balbala — baldaı tátti bala degen mándi esim; arab tilinen bal – parasat, aqyl, es, zerde, ıaǵnı aqyldy, esti bala.

Balgúl — baldaı, shyryndy gúl; ıaǵnı ata-ananyń eń súıikti, baldaı tátti balasy bolsyn degen maǵynada qoıylǵan esim.

Baldaı — ata-anasyna baldaı tátti, qymbat bolsyn dep qoıylǵan esim.

Baljan — baldaı tátti ári aqyldy bolsyn dep qoıylǵan esim.

Balqadısha — aqyldy Qadısha.

Balqy — eljireý, nasattaný. birikken tulǵaly túri — balqybek.

Balsheker — bal men shekerdeı bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Balym — meniń balym, aqyldym, qymbattym. Balǵanym degen esimniń erkelete qysqartyp aıtý túri.

Barjaqsy — barlyǵy oıdaǵydaı, kónildegideı degen maǵynany bildiredi.

Baıansulý — ǵashyqtyq jyrdaǵy aqyldy da sulý qyzdyń esimi.

Beıbitgúl — bala beıbit ómirdiń gúli, qýanyshy bolsyn dep qoıylǵan esim.

Beksulý — tym sulý, asa kórikti.

Belasyl — eń qymbat, naǵyz myqty taıanysh, súıenish degen mándegi esim.

Belberdi — bel + berdi, ómirge taıanysh, súıenish berdi, er bala berdi degen mándegi esim.

Bıbihanym — hanym sóziniń ózgergen túri. Qysqarǵan túri — Bıǵanym.

Bıǵalym — qazaq tilinen alynǵan bı – úlken + arab tilinen alynǵan ǵalym.

Gúljeńis — jeńistiń gúli. Uly Otan soǵysynyń jeńisi kúni týǵan qyz balaǵa osyndaı esim qoıylǵan. Sınonımi — Jeńisgúl.

Dámeli — úmitti, úmitker.

Demesin — balanyń ómirde tiregi, járdemshisi bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

Erkejan — erke bop óssin dep qoıylǵan esim. Túri – Janerke.

Jaına — gúldeı jaına, jaıqal degen mándegi esim.

Jaınaq — ashyq-jarqyn, jaıdary.

Janar — kózdin janary; kúnniń shapaǵy; aýyspaly maǵynasy kórik, ajar, reń.

Janat — eń asyl, kórkem, keremet, rahat.

Jansulý — jan bitkenniń sulýy, ádemisi, kórkemi degen maǵynaly esim.

Jaryq — sáýle, nur.

Jas — ýyljyǵan balǵyn, sábı.

Jibek — minezi jibekteı, ári ádemi, sulý bolsyn degen nıetpen qoıylǵan.

Juldyzaı — juldyz ben aıdaı jarqyraǵan sulý bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

Jupar — hosh ıis.

İnjú — teńiz astynan alynatyn túsi aq, qyzǵylt nemese sary, keıde qara ádemi sedepti tastar; Marjan.

Kelbet — kórik, ajar, ár, tulǵa.

Kórik — ádemi, sulý kelbet, ádemilik.

Kórkemjan — bala kórikti, nurly bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Kúlaı — gúl jáne aı sózderinen jasalǵan esim. Aı men gúldeı bop jaınap, qulpyryp tursyn, ádemi bolsyn dep qoıylǵan esim.

Kúlaıhan — gúl + aı + han, ıaǵnı gúl men aıdaı ádemi, sulý hanym. Qysqarǵan túri – Kúlán.

Kúmis — qymbat baǵaly aq metal. Birikken tulǵaly esimder — Kúmisbek, Kúmisbaı.

Kúmisaı — qyz balany kúmis pen aıǵa balaı, kúmisteı jarqyraǵan appaq sulý, ádemi, asa kórikti, nurly bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Kúnaı — kún men aıdaı bolsyn dep qoıylǵan esim.

Kúnjamal — kúndeı sulý, kórkem. Erkeletip aıtylǵan tulǵasy — Kúnke.

Kúnsulý — kúndeı sulý, ádemi.

Qundyz — terisi baǵaly ań. Bala qundyzdaı ádemi, kórkem bolsyn degen tilekpen qoıylǵan.

Quralaı — kıiktiń laǵy; ýaqyt mezgili (15—20 mamyr arasy). Ádemi, qara kózdi quralaı kóz degen teńeý de bar.

Qyzǵaldaq — qyrmyzy qyzyl gúl atynan qoıylǵan esim.

Qymbat — asa baǵaly, qundy, narqy artyq.

Qyrmyzy — shymqaı qyzyl, alqyzyl, qyzyl jibek; nurly, árli.

Lashyn — alǵyr, qyran qus, suńqar.

Mereı — baqyt, qýanysh.

Mıra — jańa esim – beıbit, tynyshtyq ómir.

Nárzán, narzan — mıneraldy qaınar bulaq Narzan ataýymen qyz balany ashyq, taza, adal oıymen óssin degen maǵynany bildiredi.

Órzıa —asqan sulý, ademi qyz.

Órim — jas óspirim, óndirdeı jas jetkinshek.

Saryn — qatty dybys, ún; qatty aǵyn úni, ekpin.

Sezim — jańa esim, dostyq, adaldyq, mahabbat sezimder balaǵa serik bolsyn degen qoıylǵan esim.

Saǵıda — arab tilinen — baqytty, tabysty bolý, rahat ómir súrýshi, aýqatty.

Saǵıra — arab tilinen — til alǵysh, qurmetti, kishi, kishkene.

Saǵıda — arab tilinen alynǵan — sagııe — qyz bala.

Sadıda — arab tilinen — naǵyz, durys, paıdaly; laıyqty.

Saıda — arab tilinen alynǵan seııd , saıd — myrza, bastyq, ákim; qurmetti.

Saılaýgúl — saılaý kúni týǵan qyz bala.

Saıra — arab tilinen alynǵan saıera — juldyzdar, ıakı juldyzy jarqyrap týǵan qyz.

Saqyp — arab tilinen alynǵan sahıb — serik, joldas, dos; tanys.

Saqypjamal — arab tilinen alynǵan — sulý, kórkem, ádemi. Sulýlyq serigi degen maǵynada.

Samal — arab tilinen alynǵan — sultandyq, patshalyq; maqtanysh, abyroı, tákapparlyq, baılyq; ásemdik, asqan ádemilik, sán-saltanat.

Sandýǵash — kóne túrki tilinen sandývach — bul-bul.

Sara — ıran tilinen alynǵan — eń tańdaýly, eń saly, asa jaqsy; arab tilinen — hanym, áıel; kóne evreı tilinen sarra — ataqty, danqty, aqsúıek.

Sarıa — arab tilinen alynǵan sarı — ataqty, asyl, meıirimdi.

Safýra — arab tilinen — shydamdy, tózimdi, myqty.

Sábıǵp — arab tilinen alynǵan sábáhat — Kórkem, sulý qyz.

Sábılá — arab tilinen — jol, sapar.

Sábıra — arabá tilinen alynǵan sabır — tózimdi, shydamdy, bekem, sabyrly.

Sájıda — arab tilinen — ıbadat qylýshy.

Sálıma — arab tilinen alynǵan salım — saý, bútin, tolyq, aman-esen; naǵyz, tynysh; qarapaıym, shynaıy, ádil.

Sánıa — arab tilinen alynǵan — ekinshi bala (san jaǵynan úıdegi ekinshi týǵan bala).

Sánámaı — qyz bala kórkem, ádemi, ásem de sulý bolsyn dep qoıylǵan esim.

Sápına — arab tilinen — úlken qoıma, qazyna.

Sárýár – ıran tilinen — basshy, bastyq, jetekshi.

Súıin — yrza bolý, súıiný, kóńil tolý.

Sulý — óte ádemi, asa kórkem.

Sulýke sulý — aq, ádemi-aq, kórkem.

Sulýhan — asa kórkem, óte ádemi hanym.

Sulýshash — ádemi qolań qara shash. Túri — Gúlshash.

Talshyn — aǵashtyń bir túri. ádemi, ádemi tús degen maǵynasyn bildiredi.

Tamasha — kórinistik, erekshe, óte ádemi qyz bolsyn dep qoıylǵan esim.

Tańsyq — qumar, áýes; sırek zat.

Tańsholpan — tań juldyzy, jaryq juldyz.

Táttibala — súıikti, súıkimdi qyz bala.

Tolǵanaı — tolǵan aıdaı appaq sulý bolsyn degen tilekpen qoıylǵan esim.

Tolqyn — teńiz, kól betindegi shaıqalys, ádemi kórinispen baılanysty berilgen esim.

Ulpa — qazaq— japyraqtap mamyr aıynda jaýǵan jumsaq, appaq aq qar. Páktiktiń, aqtyqtyń, tazalyktyq sımvoly.

Shamjan — shamsha jarqyraǵan, ashyq júzdi, aq jarqyn adam.

Shapaq — tańǵy jaryq.

Shara — qazaq esimi — kózdiń uıasy, oıdymy, kózdiń aýmaq kólemi; amal, ádis, aıla.

Shattyq — qýanysh, kóńildilik.

Shuǵa — bıazy, jumsaq mata.

Sholpan — qazaq tilinen alynǵan tańǵy jaryq juldyz.

Shuǵa — bıazy, jumsaq mata.

Shynar — qazaq tilinen alynǵan — bıik, taý teregi, shynar aǵashy; jadyraqty záýlim bıik aǵash; aýyspaly maǵynasy koljetpes bıik, asqaq.

Shynargúl — shynar aǵash gúli sıaqgy ádemi, sulý.

Shyraıgúl — gúldeı kórikti, ádemi sulý qyz.

Yrysty — baqytty, qutty.

You Might Also Like