Alash týraly aǵylshyn tilindegi zertteý maqalalary

Qazaqstandaǵy Alash partıasy týraly, osy tarıhı saıası qozǵalystyń san alýan aspektilerine tereń úńiletin aǵylshyn tilindegi zertteý maqalalary týraly aqparat berýdi jón kórdik. Bul týraly infohub.kz saıty jazdy.

Sondaı maqalalardyń biri Úndistannyń Space and Culture jýrnalynda jarıalanǵan «Alash partıasy: qozǵalys tarıhnamasy» dep atalady. Bul zertteý qazaqtyń tuńǵysh ulttyq partıasy Alash tarıhynyń tórt kezeńin anyqtaı otyryp, Alash qozǵalysyna tarıhnamalyq sholý jasaıdy. Ol partıanyń qozǵalystan onyń Quryltaı jınalysyna saılaý kezindegi róline deıingi evolúsıasyn jáne onyń Alash avtonomıasy men Alash Orda úkimetindegi bıleýshi partıa retindegi mártebesin qarastyrady. Maqalada ulttyq partıalardyń árbir sáıkes ult úshin qolaıly formalar men kombınasıalarda jańǵyrtýdyń sharttary men joldaryn belgileýdegi róli atap ótilgen.

Taǵy bir mańyzdy zertteý jumysy Open Access Journals (DOAJ) katalogynda bar. «ALASH PARTIASY QAZAQ MEMLEKETTİLİGİNDE» dep atalatyn bul maqalada Alash partıasynyń ustanymdary, ulttyq qozǵalysty jaqtaýshylar, Alash Ordanyń qurylý alǵysharttary taldanady. Alash partıasynyń jetekshileri Qazaqstandy avtonomıaly sýbekt retinde qarastyryp, onyń egemendigin nyǵaıtýǵa tyrysty, Qazaqstan avtonomıasyn damytýdyń saıası jáne ekonomıkalyq turǵydan negizdelgen baǵdarlamasyn usyndy. Alaıda olardyń ıdeıalary bólshevıkter tarapynan qoldaý tappady, bul 1920 jyly partıanyń taratylýyna ákeldi.

Sonymen qatar, Abaı ortalyǵy saıtyndaǵy «Alash» partıasy jáne onyń qazaq bolmysyna qosqan úlesi» atty maqalada Alash partıasynyń qazaqtyń ulttyq bolmysyna tıgizgen yqpaly jan-jaqty qarastyrylǵan. Onda patsha ákimshiligi kezindegi qazaq zıalylarynyń qıyndyqtary men tolǵandyrǵan máseleleri, ásirese, halyqty oqý-aǵartý arqyly orystandyrýǵa qatysty máseleler sóz bolady. Bul kezeń qazaq tarıhyndaǵy eleýli betburys boldy, óıtkeni zıaly qaýym ózderiniń ulttyq bolmysynan bas tartpaı, jańarýdyń joldaryn izdeı bastady. Maqalada qazaq zıalylarynyń Memlekettik Dýmaǵa qatysýy jáne qazaq ultshyldyǵyn nasıhattaýda jáne ımperıalyq saıasatqa toıtarys berýde sheshýshi ról atqarǵan «Aıqap» jáne «Qazaq» sıaqty ulttyq gazetterdi shyǵarý sıaqty kúsh-jigeri egjeı-tegjeıli baıandalǵan.

Bul maqalalarda Alash partıasynyń tarıhy, ustanymdary, Qazaqstannyń ulttyq bolmysy men memlekettiligine yqpaly týraly qundy oı-pikirler berilgen.

You Might Also Like