Andalýsıa ámáýı memleketi

Andalýsıa ámáýı memleketi (756-1031) – Andalýsıada (ońt Ispanıada) bılik qurǵan ámáýı memleketi. Ámáýıler memleketi qulaǵannan keıin Ád-Dahıl (Mýhajır) laqabymen tanymal Abdýrrahman bın Muaýıa 755 j. áskerlerimen Andýlýsıa jerindegi ÁlMýnaqqab portyna kelip toqtaıdy. Andalýs ámirshisi Iýsýf ál-Fıhrımen bolǵan soǵysta jeńip 756 j. Kordobaǵa baryp óziniń ámirligin jarıalaıdy. Bul habardy estigen ámáýı jaqtastary bul ólkege kelip qonystanyp onyń kúshti memleket qurýyna kómekshi bolady.

Ámáýıler Islam dinin Ispanıa arqyly Evropaǵa engizdi. Fas (Marokko), Kordoba jáne Granada ýnıversıtetin quryp batysty ǵylymmen nurlandyrdy. Hrıstıan áleminiń oıanyp búgingi damýynyń negizin salýyna sebepshi boldy. Barlyq memleketterden adamdar bilim alý úshin Kordobaǵa aǵylyp kelip jatty. Kordobada úlken medısına fakýlteti quryldy. Bul Evropada alǵash qurylǵan medısına fakýlteti sanalady. Evropa korólderi, memleket qyzmetkerleri emdelý úshin Kordobaǵa kelip mádenıettiligin, kórkem minezdigin, qonaqjaılyǵyn kórip tańdanysyn jasyra almaıtyn. Alty júz myń kitaby bar kitaphanasy boldy. Teńdesi bolmaǵan, názik sheberlikpen salynǵan saraılary, meshitteri, baqshalary kóz tartatyn. Andalýsıada Ibn Arabı ál-Andalýsı, Nureddın Batrýjı, Ábý Abdýllah bın Muhammed Qýrtýbı t.b. sekildi ǵalymdar jetildi.

Andalýsıanyń sońǵy dáýirinde halqy Islamnyń ámirlerinen alystap, tipti áhlı súnnet seniminen aırylǵany úshin Pıren taýlarynan ary asa almady. Taq talastarymen el ishindegi búlikter nátıjesinde 1031 j. el birneshe ámirlikterge bólinip ketti. Hrıstıan memleketterine bul ámirlikterdi jaýlaý qıynǵa soqpady. Bulardyń ishinen Bánı Ahmar memleketi ǵana 1492 j. deıin ómir súrdi.

Andalýsıa ámáýıleriniń saldyrǵan Kordoba meshiti

Ál-Andalýsı kartasy, 1000 j.

 


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama