Áıel aty - ulylyq
Hımıa páni muǵalimi Jýmakýlova Gýlbaný Joldıevna
Taqyryby: «Áıel aty - ulylyq»
Maqsaty: balanyń anaǵa degen qurmetin dáripteý; adamgershilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý; anany súıý arqyly eline degen súıispenshilikti arttyrý; ustaz, ata – ana, oqýshy arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý.
Kórnekilikter: sharlar, gúlder, naqyl sózder jazylǵan plakattar, mýzykalyq ortalyq qurylǵylary, t. b.
Ashyq tárbıe saǵatynyń túri: ádebı sazdy montaj.
Ádis – tásilder: suraq – jaýap, oıyndar.
/Ashyq tárbıe saǵaty 11 – klass oqýshylaryna arnalǵan./
Naqyl sózder: 1. Áıelge málim kóp syryń,
Súrinseń, áıel dep súrin.
Álemge syıly bolmaısyń,
Áıelge bolsań jeksuryn.
Avtory: J. Erman.
2. Muhammed paıǵambarǵa zor kúná istegen bir adam kelip: «Endi maǵan táýbe etý múmkin be?» - dep suraıdy. Sonda paıǵambar: «Anań bar ma? Bolsa, anańa jáne anańa, taǵy da anańa qyzmet qyl» - depti. Bul hadıs – sharıf ákeden ananyń haqy úsh ese artyq ekenin kórsetedi.
Ashyq tárbıe saǵatynyń ótý barysy: (Mýzyka jáı oınap turady.)
Muǵalim: - Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar? Qosh keldińizder!
Sáýleli álem tórinen
Syr – sezim tasyp tógilgen.
Áıeldiń pák janynda
Bir patshalyq bar
Paıymda:
Balaýsa balǵyn baǵynda
Táńir bergen amanat
Senim, Úmit, Mahabbat
Úsh piri otyr taǵynda!
Shuǵylaly shalqar kóńilden
Aqjarqyn peıil órilgen
Anańnyń pák janynda
Bir patshalyq bar
Paıymda:
Mıýaly jomart baǵynda
Táńir bergen amanat
Senim, Úmit, Mahabbat
Úsh piri otyr taǵynda!
Avtory: Náziken Alpamysqyzy.
Iá, jas kezinde Senim, Úmit, Mahabbat atty úsh patshalyqta ómir súrip, odan keıingi ǵumyrynda ár isine sabyrlylyqpen qarap, urpaqqa úlgi – ónege qaldyryp, qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrda ózinen kishilerge marhabat dep jol kórsetip tórden oryn alatyn jáne de Qudaıdyń bergenine shúkirshilik etetin Áıel qaýymyna úlken qurmetpen bas ımeske bolmaıdy.
Áıel – Arý. Áıel – Ana. Áıel – Áje. Áıel – urpaq jalǵastyrýshy. Áıel bolmasa ómir de bolmaıdy. Sondyqtan da búgingi ashyq tárbıe saǵaty retinde ótkeli otyrǵan «Áıel aty - ulylyq» atty balalaryńyzdyń ádebı – sazdy merekelik tartýyn qabyl alyńyzdar. Merekelerińiz qutty bolsyn!
(Kezekti sózder oqýshylarǵa bariledi.)
Gaýhar: - Mereke demekshi, bul mereke áıel qaýymyna ońaılyqpen kelmegenin tarıhtyń ózi kórsetip otyr. Tarıhqa kóz jibersek…
Shynbolat: - 1908 j. 8 – naýryz. Kóktemniń jańbyrly kúni. Nú – Iork jumysshy áıelderi jumys ýaqytyn qysqyrtýdy, jalaqyny kóbeıtýdi talap etip demonstrasıaǵa shyqty.
Qýandyq: - Osy oqıǵadan soń 1910 j. Kopengagende jınalǵan sosıalıs áıelderdiń 2 – halyqaralyq konferensıasy 8 – naýryzdy Halyqaralyq Áıelder kúni retinde merekeleýge sheshim qabyldady.
Aısultan: - 1911 j. Germanıada, Avstrıada, Shveısarıada, Danıada, 1913 j. Peterborda Halyqaralyq Áıelder kúni merekelendi.
Gúlshat: - 1917 j. naýryzda áıelder: «Balalarǵa nan berilsin!», «Soǵys joıylsyn!», «Patsha joıylsyn!» - dep talap etse, 1945 j. 26 – qarashada Parıjde tuńǵysh ret halyqaralyq áıelder kongresi boldy. Kongreste áıelderdiń halyqaralyq federasıasy quryldy. Áıelder álemdegi beıbitshilik úshin aıbyndy ún kóterdi. Ana – beıbitshilik. Ekeýi egiz uǵym.
Nurjaýǵan: - Osyndaı beıbitshilikti jaqtaǵan kúresker analardyń biri sol dáýirde Germanıanyń jáne halyqaralyq jumysshy qozǵalysynyń qaıratkeri, Germanıa komýnıstik partıasyn qurýshylardyń biri, 1890 j. Germanıada sosıalısik – demokratıalyq áıelder qozǵalysyn basqarǵan Klara Setkındi aıtpaı ketýge bolmaıdy.
Lázzat: - Iá, durys aıtasyń. Árbir adam balasy tynyshtyq pen beıbitshilikti qalaıdy. Sonaý ótken «Tar jol – taıǵaq keshý» zamandarynda eliniń tynyshtyǵy men bostandyǵy úshin erlermen qatar júrip mańdaı terin, kúsh – jigerin, tipti ózderin de ólimge qıǵan apalarymyz da az bolmaǵan.
Muǵalim: - Eli úshin eńiregen Álıa, Mánshúk, Lázzat, Sábıra, t. b. apalarymyzdyń orny erekshe. Sonaý baǵzy zamanda da áıelderdiń eliniń qorǵany bolǵandyǵy jóninde ańyz áńgimeler jetip artylady. Solardyń keıbireýlerine toqtalsam:
- Bir kezeńde qazaq hanynyń sulý qyzyna jońǵardyń batyry quda túsipti. On altyǵa jańa tolǵan arý qyz orys knázynyń ulyn burynyraq kórip unatyp qalǵan eken. Ózi batyr, ózi keskindi orys jigiti qazaqtyń sulýyna ǵashyq bolyp, endi aıttyrǵaly júrgende jońǵar quda túsip, qyz ákesi qımasa da eldiń tynyshtyǵyn oılap kelisimin berip, quda bolysyp, qol alysqan. Bul jaıdy estigen orys jigiti: «- Súıiktim jońǵarǵa ketetin bolsa búkil qazaq balasyn ómirim jetkenshe oıran etemin.» - dep aıaýlysynyń aldynda ant etipti. Qyz júreginiń qalaýymen kete barsa ata – baba jerin joıqan jońǵar jaýlary haq. Jońǵarǵa ketse, ekinshi bir azýly el el – jurtyna qol salǵaly tur. «- Kórmegen raqatym, tatpaǵan lázzatym halqymnyń, jerimniń amandyǵynan sadaǵa!» - dep jas arý balǵyn tánin Edildiń asaý tolqynyna bergen eken.
- Al endi kelesi bir ańyz bylaı órbıdi: Erte zamandardyń birinde qazaq dalasyna shabýyl jasaǵan dushpannyń qalyń qoly bul kúnde qum astynda qalǵan bir qalany qorshap alypty. Qalaǵa keletin aýyz sýdy toqtatyp, qorǵannan óte almaǵan jaý qamaýdaǵy halyqtyń berilýin kútipti. Qala jym – jyrt. Birneshe kún ótse de qalaǵa kirgizer nyshan baıqalmapty. Sonda dushpannyń áskerbasy jarlyq shyǵarǵan: « - Qaladan kótergenderinshe zat alyp áıelderdiń ketýlerine ruqsat! Erleri joq áıelder báribir urpaq órbitpeıdi. Bul halyqty osylaı qurtamyz.» - dep jaý óz úkimine masaırapty.
Qalanyń baılyǵyn talasa – tarmasa bólisken jaý endi erkek ataýlyny qurtý úshin azamattardy izdese, qalanyń birde bir úıinde jan joq. Áıelder bir – bir er azamattardy qapqa salyp alyp ketken eken. Bir halyq osylaı aman qalypty deıdi ańyzda. Sonda budan shyǵatyn qorytyndy: keıde erlerimizdiń áli kelmeı jatqan nársege názik jandylarymyz ońtaıly áreket etip jatady. Árqashan da áıelder aqyldy bolyp jatady. Sondyqtan da jaǵdaıǵa saı olardyń aqyldarymen sanasyp, syılap, múddelerin qorǵaýymyz kerek.
Elýbaı: - Qazirgi tańda elimizde osy názik jandylardyń joǵyn joqtap, sózin sóılep júrgen áıelderdiń quqyqtaryn qorǵaıtyn ortalyqtar barshylyq.
Quralaı: - Endeshe osynaý jyl saıyn jastyqqa, balaýsa balǵyn shaqqa tán jalyndy tynysymen dúnıeni taǵy da qaıta túletip, búkil tirshilik ataýlyǵa jasampazdyq qýatyn, máńgilik ómir tynysynyń jańa, jarqyn lebin ala keletin kóktem qanatymen ilese kelgen, tabıǵat zańdylyǵyndaı jarasymdy áser beretin Halyqaralyq Áıelder kúni qutty bolsyn deı otyryp, analarymyzǵa arnap O. Imanálıevtiń sózine jazylǵan, E. Hasanǵalıevtiń áni «Anaǵa sálemdi» tartý etemiz.
Án: «Anaǵa sálem» /hor/
Muǵalim: - Óte tamasha, balalar! Endi barlyǵymyz da myna óleńge kóńilimizdi aýdaraıyqshy.
(Mýzykalyq qurylǵydan ana taǵdyry týraly án jiberiledi.)
Gúlshat: - …O, darıǵa, aspan astynda anańnyń baryn, jer basyp júrgenin sezinýden artyq baqyt bar ma? Kún nury, tań samaly, gúl ıisi… osynyń bári seni tapqan anańnyń qasıetinen taralǵan, meıiriminen jaralǵan rahat eken ǵoı. Tirshiliktiń bar qyzyǵy anańnyń saǵan dymy qalmaı, dińkesi quryp, eljirep qaraǵan kóz sharasyna syıyp, kóz sharasynda turady eken – aý! Jer ústinen anań ketti degenshe osynaý jaryq dúnıege degen jylylyǵyn jarymy qarań qaldy deseıshi!
Quralaı: - Ana, ana!… Seni qolymen jasap, saǵan jaryq kórsetip, bir ret kesher ǵumyr bergen qudireti kúshti qudaı ǵoı ana degen… Qudaıshyldar ne qylǵan qudaı atqandar edi? Qudaıy jerde, úıinde otyrǵanda aspannan izdep, ǵasyrlar boıy bosqa sandalyp kelgen. Qudaı degen Ana! Seni jaratýshy da, qashan ózińmen óziń bolyp ketkenshe janyńdy saqtaýshy da sol Ana!
Jańylaı: - Sen dúnıege keldiń, aıǵaı sala jylap, buldanyp keldiń. Kimge jylap, kimge buldandyń? Árıne, anańa jylap, anańa buldandyń. Al anań úshin seniń sonyńnyń ózi baqyt: qansyraǵan, qırap qalǵan denesin áreń qozǵap jatyp, seniń aıǵaıyńa júıkesi bosap, jan júregi eljirep, máz bolady. Qaıran ana, anajan, meıirimdi kózi mólt – mólt etip, eleńdep, kúsh jıady, medet qylady sony…
Lázzat: - Sen beımaza ǵana emes, beıkúná nárestesiń. Seniń bul halde jer tepkilep jylaýdan basqa ne bileriń bar? Sonda seni alaqanyna salyp, jerden alǵash kótergen, ystyq qushaǵyna alyp baýyryna basqan aıaýly ana ǵoı. Shirkin – aı, dúnıede ana keýdesinen asqan jupar hosh ıis, keń tynys bar ma?!
Elýbaı: - Eger sen tańǵy aýadaı taza, keń bolsań, keýdeń qasıetke toly maıtalman bolsań, jórgegińde ana kókiregimen erkin tynystaǵan ekensiń, azamat!
Eger sen byqsyǵan shaladaı tymyrsyq, tar bolsań, keýdeń bir ýys kúıki bolsań, eshqashan ana kókireginiń hosh ıisin sezbegen syǵyr ekensiń, jazǵan!
Qýandyq: - Sen jaryq dúnıege tuńǵysh ret kózińdi ashtyń, kórgeniń ózińe kúle qaraǵan anańnyń aq dıdary boldy. Sen tuńǵysh ret typyrlap, ózińniń tirlik ıesi ekenińdi tanyttyń, tepkilegeniń anańnyń keýdesi boldy. Sen tuńǵysh ret dámge umtyldyń, aýzyńa salǵanyń anańnyń aq mamasy boldy.
Gaýhar: - 9 aı qursaqta kóterdi. Sen anańnyń músinin buzyp, túrin aldyń ba, qaıttiń? Joq, joq, anańnyń eń sulý shaǵy sol seni kóterip júrgen kezi. Solaı emes pe? Jer ústinde aıaǵy aýyr áıeldiń dene bitiminen artyq qandaı sulýlyq bar? Anadan týǵan adam ananyń bul sulýlyǵyn tebirene uǵyp bilmes pe!
Shynbolat: - 9 kún tolǵatyp júrdi. Sen anańdy azapqa saldyń ba, qaıttiń? Árıne, sen anańdy ómir men ólimniń shegine aparyp qoıdyń. Sen anaǵa jasar ǵumyr boıǵy raqymyń onyń osy tusta tartqan azabynyń bir mınýtyna tura ma? Joq. Olaı bolsa, sen anaǵa máńgi baqı qaryzdarsyń.
Nurjaýǵan: - Ana seni jyldar boıy tún uıqysyn tórt bólip besikte terbetti. Qaz turǵyzyp, qasyna ertti… Sen ózińe óziń kel, óz qolyń óz aýzyńa jetsin, adam bol, uıadan ush, jónińde júr… Báribir ana kózi sende, ana tilegi seniń ústińde. Anań seniń qurbanyń bolýǵa árqashan daıar…
Batyrbek: - Sóıtken anaǵa sen ne minez kórsettiń? Kóp renjitken joqpysyń? Aı, aınalaıyn anajan – aı, bárin keshiredi – aý! Jáne sen qandaı tentektik jasasań da bir jola umyta keshiredi – aý, ol!… Saǵan qaraǵan kózinde árqashan kúdik emes, tap – taza úmit turady. Sol úmitti – ana úmitin qaıtip aqtadyń? Nemen aqtadyń?!
Muǵalim: - Adamǵa oı salatyn osy bir tebirenister akademık, jazýshy Zeınolla Qabdolovtyń «Jalyn» romanynan keltirilgen úzindiler bolatyn. Al endi jazýshy aǵamyzdyń suraqtaryna kim qalaı jaýap berer eken? Jalpy sen anńdy qalaı maqtan tutasyń? Jáne de joǵarydaǵy tyńdaǵan án mazmunyna óz pikiriń qandaı, neni túsindiń? Qoǵamda osyndaı qatigez adamdardy boldyrmaý úshin ne isteý kerek? /Oqýshylar óz oılaryn aıtady. Syılyqtaryn tabys etedi. Muǵalim de óz pikirin bildiredi./
Muǵalim: - Mynadaı oıynǵa kezek bereıik. Ol úshin ortaǵa úsh er balany shaqyramyz. Olar myna ydystardaǵy jemisterdi sándi etip jeke – jeke tárelkelerge ornalastyrýlary qajet. Qalaı jasaǵandary jóninde túsinik beredi. /Qajetti quraldar: jemis – jıdekter – 3 danadan, 3 tárelke, 3 taqtaısha, 3 pyshaq, t. b./
Muǵalim: - Sizderdiń qurmetterińizge balalaryńyz kelesi ónerlerin usynady. /Bı bıleıdi./
Muǵalim: - Klasymyzda gúldeı jaınap boıjetken alty qyzymyz bar, qudaıǵa shúkir. Sizderdi de búgingi merekelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyn. Klasymyzdaǵy jigitterimizdiń kelesi ónerleri sizderge arnalady.
Shynbolat: - Qyzdar, qyzdar – qyzǵaldaǵy kóktemniń,
Jadyraǵan jaryǵyndaı tókken kún.
Qyz qarasa jasarǵandaı dúnıe,
Jańarǵandaı bári – bári ótkenniń.
Elýbaı: - Qyzdar sender sezimderdiń móldiri,
Sender kóńil saraıynyń keńdigi.
Sender joqta jaýyp álem qabaǵyn,
Kerek bolmaı qalar ómir endigi.
Qýandyq: - Qyzdar, qyzdar – qýanyshtyń bazary,
Árbir tańnyń birge týǵan ajary.
Qyzǵaldaqtar gúl atyńdar sanada,
Qyz bolmasa dúnıe de azady.
Batyrbek: - Qyzdar sender – arqaýy da án – kúıdiń,
Aq jansyńdar páktigindeı sábıdiń.
Qandaı teńeý aıtsa – daǵy jetpeıtin,
Qyzdar sender – qyzǵaldaǵy ár úıdiń.
Bul óleńderdiń avtory Qadir Júsip.
Aısultan: - Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Netken ǵajap sulýsyńdar,
Darhan kóńil, dárý qyzdar!
Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Aqqý moıyn, arý qyzdar,
Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Óleń avtory: G. Ómirbekova.
Muǵalim: - Búgingi merekelik saǵatymyzdyń basty qonaqtary ózderińizdiń analaryńyz. Endi sol kisilerdi de sózge tarta otyraıyq. Áýeli ortaǵa úsh anamyzdy shaqyraıyq. Olar myna sózdermen aıaqtalatyn óleń joldaryn qurastyrýlary kerek.
……………. armanbysyńdar,
……………. alǵanbysyńdar?
……………. aqqýymsyńdar,
……………ushyńdar!
Negizgi mátini: Á. Qalmyrzaulynyń óleńi:
Aqqanat arý armanbysyńdar,
Janymdy jaýlap alǵanbysyńdar?
Taqyryby: «Áıel aty - ulylyq»
Maqsaty: balanyń anaǵa degen qurmetin dáripteý; adamgershilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý; anany súıý arqyly eline degen súıispenshilikti arttyrý; ustaz, ata – ana, oqýshy arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý.
Kórnekilikter: sharlar, gúlder, naqyl sózder jazylǵan plakattar, mýzykalyq ortalyq qurylǵylary, t. b.
Ashyq tárbıe saǵatynyń túri: ádebı sazdy montaj.
Ádis – tásilder: suraq – jaýap, oıyndar.
/Ashyq tárbıe saǵaty 11 – klass oqýshylaryna arnalǵan./
Naqyl sózder: 1. Áıelge málim kóp syryń,
Súrinseń, áıel dep súrin.
Álemge syıly bolmaısyń,
Áıelge bolsań jeksuryn.
Avtory: J. Erman.
2. Muhammed paıǵambarǵa zor kúná istegen bir adam kelip: «Endi maǵan táýbe etý múmkin be?» - dep suraıdy. Sonda paıǵambar: «Anań bar ma? Bolsa, anańa jáne anańa, taǵy da anańa qyzmet qyl» - depti. Bul hadıs – sharıf ákeden ananyń haqy úsh ese artyq ekenin kórsetedi.
Ashyq tárbıe saǵatynyń ótý barysy: (Mýzyka jáı oınap turady.)
Muǵalim: - Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar? Qosh keldińizder!
Sáýleli álem tórinen
Syr – sezim tasyp tógilgen.
Áıeldiń pák janynda
Bir patshalyq bar
Paıymda:
Balaýsa balǵyn baǵynda
Táńir bergen amanat
Senim, Úmit, Mahabbat
Úsh piri otyr taǵynda!
Shuǵylaly shalqar kóńilden
Aqjarqyn peıil órilgen
Anańnyń pák janynda
Bir patshalyq bar
Paıymda:
Mıýaly jomart baǵynda
Táńir bergen amanat
Senim, Úmit, Mahabbat
Úsh piri otyr taǵynda!
Avtory: Náziken Alpamysqyzy.
Iá, jas kezinde Senim, Úmit, Mahabbat atty úsh patshalyqta ómir súrip, odan keıingi ǵumyrynda ár isine sabyrlylyqpen qarap, urpaqqa úlgi – ónege qaldyryp, qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrda ózinen kishilerge marhabat dep jol kórsetip tórden oryn alatyn jáne de Qudaıdyń bergenine shúkirshilik etetin Áıel qaýymyna úlken qurmetpen bas ımeske bolmaıdy.
Áıel – Arý. Áıel – Ana. Áıel – Áje. Áıel – urpaq jalǵastyrýshy. Áıel bolmasa ómir de bolmaıdy. Sondyqtan da búgingi ashyq tárbıe saǵaty retinde ótkeli otyrǵan «Áıel aty - ulylyq» atty balalaryńyzdyń ádebı – sazdy merekelik tartýyn qabyl alyńyzdar. Merekelerińiz qutty bolsyn!
(Kezekti sózder oqýshylarǵa bariledi.)
Gaýhar: - Mereke demekshi, bul mereke áıel qaýymyna ońaılyqpen kelmegenin tarıhtyń ózi kórsetip otyr. Tarıhqa kóz jibersek…
Shynbolat: - 1908 j. 8 – naýryz. Kóktemniń jańbyrly kúni. Nú – Iork jumysshy áıelderi jumys ýaqytyn qysqyrtýdy, jalaqyny kóbeıtýdi talap etip demonstrasıaǵa shyqty.
Qýandyq: - Osy oqıǵadan soń 1910 j. Kopengagende jınalǵan sosıalıs áıelderdiń 2 – halyqaralyq konferensıasy 8 – naýryzdy Halyqaralyq Áıelder kúni retinde merekeleýge sheshim qabyldady.
Aısultan: - 1911 j. Germanıada, Avstrıada, Shveısarıada, Danıada, 1913 j. Peterborda Halyqaralyq Áıelder kúni merekelendi.
Gúlshat: - 1917 j. naýryzda áıelder: «Balalarǵa nan berilsin!», «Soǵys joıylsyn!», «Patsha joıylsyn!» - dep talap etse, 1945 j. 26 – qarashada Parıjde tuńǵysh ret halyqaralyq áıelder kongresi boldy. Kongreste áıelderdiń halyqaralyq federasıasy quryldy. Áıelder álemdegi beıbitshilik úshin aıbyndy ún kóterdi. Ana – beıbitshilik. Ekeýi egiz uǵym.
Nurjaýǵan: - Osyndaı beıbitshilikti jaqtaǵan kúresker analardyń biri sol dáýirde Germanıanyń jáne halyqaralyq jumysshy qozǵalysynyń qaıratkeri, Germanıa komýnıstik partıasyn qurýshylardyń biri, 1890 j. Germanıada sosıalısik – demokratıalyq áıelder qozǵalysyn basqarǵan Klara Setkındi aıtpaı ketýge bolmaıdy.
Lázzat: - Iá, durys aıtasyń. Árbir adam balasy tynyshtyq pen beıbitshilikti qalaıdy. Sonaý ótken «Tar jol – taıǵaq keshý» zamandarynda eliniń tynyshtyǵy men bostandyǵy úshin erlermen qatar júrip mańdaı terin, kúsh – jigerin, tipti ózderin de ólimge qıǵan apalarymyz da az bolmaǵan.
Muǵalim: - Eli úshin eńiregen Álıa, Mánshúk, Lázzat, Sábıra, t. b. apalarymyzdyń orny erekshe. Sonaý baǵzy zamanda da áıelderdiń eliniń qorǵany bolǵandyǵy jóninde ańyz áńgimeler jetip artylady. Solardyń keıbireýlerine toqtalsam:
- Bir kezeńde qazaq hanynyń sulý qyzyna jońǵardyń batyry quda túsipti. On altyǵa jańa tolǵan arý qyz orys knázynyń ulyn burynyraq kórip unatyp qalǵan eken. Ózi batyr, ózi keskindi orys jigiti qazaqtyń sulýyna ǵashyq bolyp, endi aıttyrǵaly júrgende jońǵar quda túsip, qyz ákesi qımasa da eldiń tynyshtyǵyn oılap kelisimin berip, quda bolysyp, qol alysqan. Bul jaıdy estigen orys jigiti: «- Súıiktim jońǵarǵa ketetin bolsa búkil qazaq balasyn ómirim jetkenshe oıran etemin.» - dep aıaýlysynyń aldynda ant etipti. Qyz júreginiń qalaýymen kete barsa ata – baba jerin joıqan jońǵar jaýlary haq. Jońǵarǵa ketse, ekinshi bir azýly el el – jurtyna qol salǵaly tur. «- Kórmegen raqatym, tatpaǵan lázzatym halqymnyń, jerimniń amandyǵynan sadaǵa!» - dep jas arý balǵyn tánin Edildiń asaý tolqynyna bergen eken.
- Al endi kelesi bir ańyz bylaı órbıdi: Erte zamandardyń birinde qazaq dalasyna shabýyl jasaǵan dushpannyń qalyń qoly bul kúnde qum astynda qalǵan bir qalany qorshap alypty. Qalaǵa keletin aýyz sýdy toqtatyp, qorǵannan óte almaǵan jaý qamaýdaǵy halyqtyń berilýin kútipti. Qala jym – jyrt. Birneshe kún ótse de qalaǵa kirgizer nyshan baıqalmapty. Sonda dushpannyń áskerbasy jarlyq shyǵarǵan: « - Qaladan kótergenderinshe zat alyp áıelderdiń ketýlerine ruqsat! Erleri joq áıelder báribir urpaq órbitpeıdi. Bul halyqty osylaı qurtamyz.» - dep jaý óz úkimine masaırapty.
Qalanyń baılyǵyn talasa – tarmasa bólisken jaý endi erkek ataýlyny qurtý úshin azamattardy izdese, qalanyń birde bir úıinde jan joq. Áıelder bir – bir er azamattardy qapqa salyp alyp ketken eken. Bir halyq osylaı aman qalypty deıdi ańyzda. Sonda budan shyǵatyn qorytyndy: keıde erlerimizdiń áli kelmeı jatqan nársege názik jandylarymyz ońtaıly áreket etip jatady. Árqashan da áıelder aqyldy bolyp jatady. Sondyqtan da jaǵdaıǵa saı olardyń aqyldarymen sanasyp, syılap, múddelerin qorǵaýymyz kerek.
Elýbaı: - Qazirgi tańda elimizde osy názik jandylardyń joǵyn joqtap, sózin sóılep júrgen áıelderdiń quqyqtaryn qorǵaıtyn ortalyqtar barshylyq.
Quralaı: - Endeshe osynaý jyl saıyn jastyqqa, balaýsa balǵyn shaqqa tán jalyndy tynysymen dúnıeni taǵy da qaıta túletip, búkil tirshilik ataýlyǵa jasampazdyq qýatyn, máńgilik ómir tynysynyń jańa, jarqyn lebin ala keletin kóktem qanatymen ilese kelgen, tabıǵat zańdylyǵyndaı jarasymdy áser beretin Halyqaralyq Áıelder kúni qutty bolsyn deı otyryp, analarymyzǵa arnap O. Imanálıevtiń sózine jazylǵan, E. Hasanǵalıevtiń áni «Anaǵa sálemdi» tartý etemiz.
Án: «Anaǵa sálem» /hor/
Muǵalim: - Óte tamasha, balalar! Endi barlyǵymyz da myna óleńge kóńilimizdi aýdaraıyqshy.
(Mýzykalyq qurylǵydan ana taǵdyry týraly án jiberiledi.)
Gúlshat: - …O, darıǵa, aspan astynda anańnyń baryn, jer basyp júrgenin sezinýden artyq baqyt bar ma? Kún nury, tań samaly, gúl ıisi… osynyń bári seni tapqan anańnyń qasıetinen taralǵan, meıiriminen jaralǵan rahat eken ǵoı. Tirshiliktiń bar qyzyǵy anańnyń saǵan dymy qalmaı, dińkesi quryp, eljirep qaraǵan kóz sharasyna syıyp, kóz sharasynda turady eken – aý! Jer ústinen anań ketti degenshe osynaý jaryq dúnıege degen jylylyǵyn jarymy qarań qaldy deseıshi!
Quralaı: - Ana, ana!… Seni qolymen jasap, saǵan jaryq kórsetip, bir ret kesher ǵumyr bergen qudireti kúshti qudaı ǵoı ana degen… Qudaıshyldar ne qylǵan qudaı atqandar edi? Qudaıy jerde, úıinde otyrǵanda aspannan izdep, ǵasyrlar boıy bosqa sandalyp kelgen. Qudaı degen Ana! Seni jaratýshy da, qashan ózińmen óziń bolyp ketkenshe janyńdy saqtaýshy da sol Ana!
Jańylaı: - Sen dúnıege keldiń, aıǵaı sala jylap, buldanyp keldiń. Kimge jylap, kimge buldandyń? Árıne, anańa jylap, anańa buldandyń. Al anań úshin seniń sonyńnyń ózi baqyt: qansyraǵan, qırap qalǵan denesin áreń qozǵap jatyp, seniń aıǵaıyńa júıkesi bosap, jan júregi eljirep, máz bolady. Qaıran ana, anajan, meıirimdi kózi mólt – mólt etip, eleńdep, kúsh jıady, medet qylady sony…
Lázzat: - Sen beımaza ǵana emes, beıkúná nárestesiń. Seniń bul halde jer tepkilep jylaýdan basqa ne bileriń bar? Sonda seni alaqanyna salyp, jerden alǵash kótergen, ystyq qushaǵyna alyp baýyryna basqan aıaýly ana ǵoı. Shirkin – aı, dúnıede ana keýdesinen asqan jupar hosh ıis, keń tynys bar ma?!
Elýbaı: - Eger sen tańǵy aýadaı taza, keń bolsań, keýdeń qasıetke toly maıtalman bolsań, jórgegińde ana kókiregimen erkin tynystaǵan ekensiń, azamat!
Eger sen byqsyǵan shaladaı tymyrsyq, tar bolsań, keýdeń bir ýys kúıki bolsań, eshqashan ana kókireginiń hosh ıisin sezbegen syǵyr ekensiń, jazǵan!
Qýandyq: - Sen jaryq dúnıege tuńǵysh ret kózińdi ashtyń, kórgeniń ózińe kúle qaraǵan anańnyń aq dıdary boldy. Sen tuńǵysh ret typyrlap, ózińniń tirlik ıesi ekenińdi tanyttyń, tepkilegeniń anańnyń keýdesi boldy. Sen tuńǵysh ret dámge umtyldyń, aýzyńa salǵanyń anańnyń aq mamasy boldy.
Gaýhar: - 9 aı qursaqta kóterdi. Sen anańnyń músinin buzyp, túrin aldyń ba, qaıttiń? Joq, joq, anańnyń eń sulý shaǵy sol seni kóterip júrgen kezi. Solaı emes pe? Jer ústinde aıaǵy aýyr áıeldiń dene bitiminen artyq qandaı sulýlyq bar? Anadan týǵan adam ananyń bul sulýlyǵyn tebirene uǵyp bilmes pe!
Shynbolat: - 9 kún tolǵatyp júrdi. Sen anańdy azapqa saldyń ba, qaıttiń? Árıne, sen anańdy ómir men ólimniń shegine aparyp qoıdyń. Sen anaǵa jasar ǵumyr boıǵy raqymyń onyń osy tusta tartqan azabynyń bir mınýtyna tura ma? Joq. Olaı bolsa, sen anaǵa máńgi baqı qaryzdarsyń.
Nurjaýǵan: - Ana seni jyldar boıy tún uıqysyn tórt bólip besikte terbetti. Qaz turǵyzyp, qasyna ertti… Sen ózińe óziń kel, óz qolyń óz aýzyńa jetsin, adam bol, uıadan ush, jónińde júr… Báribir ana kózi sende, ana tilegi seniń ústińde. Anań seniń qurbanyń bolýǵa árqashan daıar…
Batyrbek: - Sóıtken anaǵa sen ne minez kórsettiń? Kóp renjitken joqpysyń? Aı, aınalaıyn anajan – aı, bárin keshiredi – aý! Jáne sen qandaı tentektik jasasań da bir jola umyta keshiredi – aý, ol!… Saǵan qaraǵan kózinde árqashan kúdik emes, tap – taza úmit turady. Sol úmitti – ana úmitin qaıtip aqtadyń? Nemen aqtadyń?!
Muǵalim: - Adamǵa oı salatyn osy bir tebirenister akademık, jazýshy Zeınolla Qabdolovtyń «Jalyn» romanynan keltirilgen úzindiler bolatyn. Al endi jazýshy aǵamyzdyń suraqtaryna kim qalaı jaýap berer eken? Jalpy sen anńdy qalaı maqtan tutasyń? Jáne de joǵarydaǵy tyńdaǵan án mazmunyna óz pikiriń qandaı, neni túsindiń? Qoǵamda osyndaı qatigez adamdardy boldyrmaý úshin ne isteý kerek? /Oqýshylar óz oılaryn aıtady. Syılyqtaryn tabys etedi. Muǵalim de óz pikirin bildiredi./
Muǵalim: - Mynadaı oıynǵa kezek bereıik. Ol úshin ortaǵa úsh er balany shaqyramyz. Olar myna ydystardaǵy jemisterdi sándi etip jeke – jeke tárelkelerge ornalastyrýlary qajet. Qalaı jasaǵandary jóninde túsinik beredi. /Qajetti quraldar: jemis – jıdekter – 3 danadan, 3 tárelke, 3 taqtaısha, 3 pyshaq, t. b./
Muǵalim: - Sizderdiń qurmetterińizge balalaryńyz kelesi ónerlerin usynady. /Bı bıleıdi./
Muǵalim: - Klasymyzda gúldeı jaınap boıjetken alty qyzymyz bar, qudaıǵa shúkir. Sizderdi de búgingi merekelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyn. Klasymyzdaǵy jigitterimizdiń kelesi ónerleri sizderge arnalady.
Shynbolat: - Qyzdar, qyzdar – qyzǵaldaǵy kóktemniń,
Jadyraǵan jaryǵyndaı tókken kún.
Qyz qarasa jasarǵandaı dúnıe,
Jańarǵandaı bári – bári ótkenniń.
Elýbaı: - Qyzdar sender sezimderdiń móldiri,
Sender kóńil saraıynyń keńdigi.
Sender joqta jaýyp álem qabaǵyn,
Kerek bolmaı qalar ómir endigi.
Qýandyq: - Qyzdar, qyzdar – qýanyshtyń bazary,
Árbir tańnyń birge týǵan ajary.
Qyzǵaldaqtar gúl atyńdar sanada,
Qyz bolmasa dúnıe de azady.
Batyrbek: - Qyzdar sender – arqaýy da án – kúıdiń,
Aq jansyńdar páktigindeı sábıdiń.
Qandaı teńeý aıtsa – daǵy jetpeıtin,
Qyzdar sender – qyzǵaldaǵy ár úıdiń.
Bul óleńderdiń avtory Qadir Júsip.
Aısultan: - Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Netken ǵajap sulýsyńdar,
Darhan kóńil, dárý qyzdar!
Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Aqqý moıyn, arý qyzdar,
Qyzdar, qyzdar, sulý qyzdar –
Óleń avtory: G. Ómirbekova.
Muǵalim: - Búgingi merekelik saǵatymyzdyń basty qonaqtary ózderińizdiń analaryńyz. Endi sol kisilerdi de sózge tarta otyraıyq. Áýeli ortaǵa úsh anamyzdy shaqyraıyq. Olar myna sózdermen aıaqtalatyn óleń joldaryn qurastyrýlary kerek.
……………. armanbysyńdar,
……………. alǵanbysyńdar?
……………. aqqýymsyńdar,
……………ushyńdar!
Negizgi mátini: Á. Qalmyrzaulynyń óleńi:
Aqqanat arý armanbysyńdar,
Janymdy jaýlap alǵanbysyńdar?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
