Daýyssyz dybystardy qaıtalaý
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Daýyssyz dybystar týraly alǵan teorıalyq bilimderin bekitý. Qatań, uıań, úndi daýyssyz dybystardy ajyrata bilý daǵdylaryn qalyptastyrý.
2. Damytýshylyq: Oqý men jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, sóıleý. Jazý mádenıetin damytý. Logıkalyq oılaý daǵdysyn damytý.
3. Tárbıelik: Sport ónerine oqýshylardy úndeý, otan — súıgishtik, ujymdyq sezimderin, salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq.
Ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, taldaý, kórnekilik.
Kórnekiligi: qıma qaǵazdar, alqalar, taratpalar. Interaktıvti taqta (slaıd)
Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq daıyndyq: Balalar sabaqty jańashyl pedagog Sherhan Álenovtiń tálim sátinen bastaıyq:
Árbir adam? — Týys, dos, juraǵat
Árbir sabaq? — Úıretý, uǵý, ulaǵat
Árbir isiń? — tirlik, tirek adamdyq
Árbir sóziń? — Shyndyq, birlik, adaldyq.
Olaı bolsa, balalar, búgingi sabaǵymyzdy árbir isimizge muqıat bolaıyq.
2. Úı jumysyn tekserý.
— Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
132 - jattyǵý
— n - ń dybystarynan sózder qurastyryp kelý jáne unaǵan sózderden sóılem qurastyryńdar degen tapsyrma.
Bekitý: — Balalar n - ń dybystary qandaı daýyssyz dybystyń túrine jatady?
Jańa sabaq: Kirispe Muǵalimniń sózi: — Balalar búgin bizde erekshe sabaq bolady. Búgingi sabaqtaǵy maqsatymyz daýyssyz dybystardy qaıtalaý jáne búgingi kelip otyrǵan qonaqtarǵa bilim deńgeılerin kórsetý.
— Balalar, ótken qysta qandaı úlken sporttyq is - shara ótti?
— 7 - shi qysqy Azıa oıyndary.
— Durys aıtasyzdar, onda Qazaqstan memleketi 1 - shi orynǵa ıe boldy.
— Endi jazda da Azıa oıyndary ótkiziledi eken. Jazǵy olımpıada 2014 j. Koreıada ótkiziledi eken.
— Endeshe biz búgingi sabaqta Koreıada ótetin jazǵy Azıa oıyndaryna joldama alýymyz kerek. Altyn alqa alsaq sol 2014 jyly Koreıada ótetin jazǵy Azıa oıyndaryna baramyz.
— Qandaı jazǵy oıyn túrlerin bilesińder?
— kúres, gımnastıka, jeńil jáne aýyr atletıka, júzý, nysana kózdeý, tenıs,
— Búgin bizge sabaqqa Koreıa elinen kishkentaı panda qonaqqa kelip, ózimen birge tapsyrmalar ala kelipti. Biz oǵan ónerimizdi kórsetemiz be?
— Jaqsy nátıje kórsetken oqýshy jaqsy baǵa alady, Iaǵnı kim kóp upaı jınaıdy eken?
— Árbir durys jaýapqa dop beriledi. Osy jarysqa bárimiz jeńimpaz bolyp shyǵý kerekpiz. Sizderge sáttilik tileımin.
Pandanyń 1 - tapsyrmasyn oryndaý úshin qandaı oıyn túrin oınaıtynymyzdy jumbaq sheshý arqyly bilemiz:
Jasyl jelek kógalda
Birde alǵa,
Birde artqa
Jelaıaq kóp bala
Talasyp júr bir dopqa (fýtbolshylar)
Kórkem jazý mınýty Sh sh shana
2 - tapsyrma kelesi jumbaq
Ózdiginen júrmeıdi, jaryspaıdy,
Kisi minse jarystan qalyspaıdy.
Aıaǵy ekeý bolǵanmen izi jalǵyz
Saǵatta talaı jerdi qaryshtaıdy.(velosıped)
Oqýlyqpen jumys: 45 bet 1 - jattyǵý
Qaramen jazylǵan sózderdi kóshirip jaz.
Kezdesetin, bir jarym alyp, saqtaýly.
3 - tapsyrma Jumbaq:
Ári jumsaq, ári jumyr,
Ári júgir, beri júgir. (dop)
Sergitý sáti:
Aıaqpenen top - top
Aqylymen hlop - hlop
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
Qolymyzdy bir siltep
Basymyzdy shaıqaıyq
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
Sekiremiz joǵary
Qıyn emes sekirý
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
4 - tapsyrma: Jumbaq
Eki kisi oınaıdy bir doppenen,
Dopty urady ózderi raketkamen.
Bul jumbaqtyń sheshýin tapsań eger
Sol bala jeńiske jetedi eken. (tenıs)
Myna sózderdi úlgidegideı orynda
Oraq - oraǵy
Sabaq -
Sadaq -
Qalaq -
Quraq -
qorap -
tártip -
kitap -
árip -
Q men ǵ dybystyń qaı túrine jatady? «P» men «b» dybystyń qaı túrine jatady?
Qandaı ózgeris baıqadyńdar?
5 - tapsyrma Jumbaq
Al, bilip júr bilmeseń.
«Júz» — diń syry kóp áli
Eger: «Sýǵa...» — desem,
Qaı sóz taby bolady? (sýda júzý)
Endeshe barlyǵymyz sýda júzip kóreıik.
Rebýstardy sheshý. Laq, qara Osy sózderge dybystyq taldaý jasaıyq.
Sabaqty qorytý aýyzsha Balalar, qazaqtar qandaı qonaqjaı halyq ekenin bilesińder. Bizde qonaqjaılyǵymyzdy kórsetemiz. Kelgen qonaqtarǵa sybaǵa tartamyz.
— Qandaı soǵym múshelerin bilesińder?
— qazy, qarta, jal - jaıa, jambas,
— endeshe soǵym músheleri jazylǵan kartochkalar beriledi, sonda berilgen suraqtarǵa aýyzsha jaýap beremiz.
— Qazaq tilinde neshe árip bar? 42
— Qazaq tilinde neshe daýysty dybys bar?
— Neshe daýyssyz dybys bar?
— Daýyssyz dybystardyń túrlerin ata?
— Qatań daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
— Uıań daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
— Úndi daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
Jaqsy jaýap berdińder
— Balalar sender oılaý qabiletteriń, ushqyr, bilimdi, ekenderińdi oıyn barysynda kórsettińder. Denimiz saý, shymyr bolyp ósý úshin ne isteý kerekpiz?
— Sportpen shuǵyldaný kerekpiz.
— Iá sportpen shuǵyldanyp, elimizdiń namysyn qorǵap, táýelsizdik týyn bıikterge jelbiretetin baqytty urpaq sender bolasyńdar. Senderge rahmet.
Úı tapsyrmasy:
Baǵalaý. — Kim kóp dop jınady? Sonymen jazǵy Azıadaǵa baratyn oıynshylar....
1. Bilimdilik: Daýyssyz dybystar týraly alǵan teorıalyq bilimderin bekitý. Qatań, uıań, úndi daýyssyz dybystardy ajyrata bilý daǵdylaryn qalyptastyrý.
2. Damytýshylyq: Oqý men jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, sóıleý. Jazý mádenıetin damytý. Logıkalyq oılaý daǵdysyn damytý.
3. Tárbıelik: Sport ónerine oqýshylardy úndeý, otan — súıgishtik, ujymdyq sezimderin, salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq.
Ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, taldaý, kórnekilik.
Kórnekiligi: qıma qaǵazdar, alqalar, taratpalar. Interaktıvti taqta (slaıd)
Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq daıyndyq: Balalar sabaqty jańashyl pedagog Sherhan Álenovtiń tálim sátinen bastaıyq:
Árbir adam? — Týys, dos, juraǵat
Árbir sabaq? — Úıretý, uǵý, ulaǵat
Árbir isiń? — tirlik, tirek adamdyq
Árbir sóziń? — Shyndyq, birlik, adaldyq.
Olaı bolsa, balalar, búgingi sabaǵymyzdy árbir isimizge muqıat bolaıyq.
2. Úı jumysyn tekserý.
— Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
132 - jattyǵý
— n - ń dybystarynan sózder qurastyryp kelý jáne unaǵan sózderden sóılem qurastyryńdar degen tapsyrma.
Bekitý: — Balalar n - ń dybystary qandaı daýyssyz dybystyń túrine jatady?
Jańa sabaq: Kirispe Muǵalimniń sózi: — Balalar búgin bizde erekshe sabaq bolady. Búgingi sabaqtaǵy maqsatymyz daýyssyz dybystardy qaıtalaý jáne búgingi kelip otyrǵan qonaqtarǵa bilim deńgeılerin kórsetý.
— Balalar, ótken qysta qandaı úlken sporttyq is - shara ótti?
— 7 - shi qysqy Azıa oıyndary.
— Durys aıtasyzdar, onda Qazaqstan memleketi 1 - shi orynǵa ıe boldy.
— Endi jazda da Azıa oıyndary ótkiziledi eken. Jazǵy olımpıada 2014 j. Koreıada ótkiziledi eken.
— Endeshe biz búgingi sabaqta Koreıada ótetin jazǵy Azıa oıyndaryna joldama alýymyz kerek. Altyn alqa alsaq sol 2014 jyly Koreıada ótetin jazǵy Azıa oıyndaryna baramyz.
— Qandaı jazǵy oıyn túrlerin bilesińder?
— kúres, gımnastıka, jeńil jáne aýyr atletıka, júzý, nysana kózdeý, tenıs,
— Búgin bizge sabaqqa Koreıa elinen kishkentaı panda qonaqqa kelip, ózimen birge tapsyrmalar ala kelipti. Biz oǵan ónerimizdi kórsetemiz be?
— Jaqsy nátıje kórsetken oqýshy jaqsy baǵa alady, Iaǵnı kim kóp upaı jınaıdy eken?
— Árbir durys jaýapqa dop beriledi. Osy jarysqa bárimiz jeńimpaz bolyp shyǵý kerekpiz. Sizderge sáttilik tileımin.
Pandanyń 1 - tapsyrmasyn oryndaý úshin qandaı oıyn túrin oınaıtynymyzdy jumbaq sheshý arqyly bilemiz:
Jasyl jelek kógalda
Birde alǵa,
Birde artqa
Jelaıaq kóp bala
Talasyp júr bir dopqa (fýtbolshylar)
Kórkem jazý mınýty Sh sh shana
2 - tapsyrma kelesi jumbaq
Ózdiginen júrmeıdi, jaryspaıdy,
Kisi minse jarystan qalyspaıdy.
Aıaǵy ekeý bolǵanmen izi jalǵyz
Saǵatta talaı jerdi qaryshtaıdy.(velosıped)
Oqýlyqpen jumys: 45 bet 1 - jattyǵý
Qaramen jazylǵan sózderdi kóshirip jaz.
Kezdesetin, bir jarym alyp, saqtaýly.
3 - tapsyrma Jumbaq:
Ári jumsaq, ári jumyr,
Ári júgir, beri júgir. (dop)
Sergitý sáti:
Aıaqpenen top - top
Aqylymen hlop - hlop
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
Qolymyzdy bir siltep
Basymyzdy shaıqaıyq
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
Sekiremiz joǵary
Qıyn emes sekirý
Bir ońǵa, bir solǵa
Aınalaıyq kel munda
4 - tapsyrma: Jumbaq
Eki kisi oınaıdy bir doppenen,
Dopty urady ózderi raketkamen.
Bul jumbaqtyń sheshýin tapsań eger
Sol bala jeńiske jetedi eken. (tenıs)
Myna sózderdi úlgidegideı orynda
Oraq - oraǵy
Sabaq -
Sadaq -
Qalaq -
Quraq -
qorap -
tártip -
kitap -
árip -
Q men ǵ dybystyń qaı túrine jatady? «P» men «b» dybystyń qaı túrine jatady?
Qandaı ózgeris baıqadyńdar?
5 - tapsyrma Jumbaq
Al, bilip júr bilmeseń.
«Júz» — diń syry kóp áli
Eger: «Sýǵa...» — desem,
Qaı sóz taby bolady? (sýda júzý)
Endeshe barlyǵymyz sýda júzip kóreıik.
Rebýstardy sheshý. Laq, qara Osy sózderge dybystyq taldaý jasaıyq.
Sabaqty qorytý aýyzsha Balalar, qazaqtar qandaı qonaqjaı halyq ekenin bilesińder. Bizde qonaqjaılyǵymyzdy kórsetemiz. Kelgen qonaqtarǵa sybaǵa tartamyz.
— Qandaı soǵym múshelerin bilesińder?
— qazy, qarta, jal - jaıa, jambas,
— endeshe soǵym músheleri jazylǵan kartochkalar beriledi, sonda berilgen suraqtarǵa aýyzsha jaýap beremiz.
— Qazaq tilinde neshe árip bar? 42
— Qazaq tilinde neshe daýysty dybys bar?
— Neshe daýyssyz dybys bar?
— Daýyssyz dybystardyń túrlerin ata?
— Qatań daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
— Uıań daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
— Úndi daýyssyz dybystarǵa qandaı áripter jatady?
Jaqsy jaýap berdińder
— Balalar sender oılaý qabiletteriń, ushqyr, bilimdi, ekenderińdi oıyn barysynda kórsettińder. Denimiz saý, shymyr bolyp ósý úshin ne isteý kerekpiz?
— Sportpen shuǵyldaný kerekpiz.
— Iá sportpen shuǵyldanyp, elimizdiń namysyn qorǵap, táýelsizdik týyn bıikterge jelbiretetin baqytty urpaq sender bolasyńdar. Senderge rahmet.
Úı tapsyrmasy:
Baǵalaý. — Kim kóp dop jınady? Sonymen jazǵy Azıadaǵa baratyn oıynshylar....
You Might Also Like
