Dúısenbi kúni bolǵanda...
Dúısenbi kúni bolǵanda,
Uly sáske tolǵanda,
Baryp edim shóp sala,
Oqyrandy Qońyr at.
Oqyranǵanda ol aıtty,
Jaqsy tyńda, neni aıtty:

– Japanda jalǵyz jatqan shal,
Arqama meniń erdi sal,
Kún ashyldy kórdiń be?
Maǵan min de elge bar.
Ne boldy eken el men mal?
Baıqoshqardyń qalasy,
Ońynan az ǵoı panasy.
Sen óldi dep, keıip júr
Erkegi, qatyn-balasy.
İzdegeli jatyr el,
Kelse búgin shamasy.

Áýre qylmaı, óziń bar,
Jazyp alǵan sóziń bar.
Oqy da, uqtyr syryńdy,
Syrly óleń men jyryńdy,
Uqpasa da barshasyn,
Keıbirin uǵar danasy.
Osy sózge qulaq sal!
Ústime meniń minip al,
Baıqoshqar men qoranyń,
Aıańdap júrgen adamǵa,
Úsh aq saǵat arasy.

Sózin qabyl aldym da,
Tamǵa qulyp saldym da,
Baıqoshqarǵa jóneldim.
Aýylǵa taıaý kelgende,
Atym toqtap bógeldi,
Bógelip atym sóıledi,
Sóılegende ne dedi:

– Tós aıylǵa qatqan muz,
Tósime batyp ketti ǵoı.
«Keshegi ketken jalmaýyz
Taǵy da kelip jetti ǵoı»,–
Dep júre me bul aýyl.
Ketirgen shyǵar kúıisin.
Údire boran, kók daýyl.

Atyma jaýap qaıyrdym:
– «Elge qaıt» dep sen aıttyń,
Jaman tamnan aıyrdyń,
Muny bilseń, nege aıttyń?!
Jalǵyz meni kútýge
Renjimeıdi bul qaýym,
Jalǵyz tamǵa jatýǵa,
Bularǵa málim shydaýym.

Óz azyǵym ózimde,
Salmaǵymdy salmaıym.
Jatar oryn bolmasa,
Bir tıynyn almaıym.
Shaqyryp qonaq qylmasa,
Tamaq izdep barmaıym.
Násıhat óleń oılanyp,
Jazbaq bolsam tolǵanyp,
Qaryndash, qaǵaz qolǵa alyp,
Jaman tamǵa baramyn,
Birjola munda qalmaıym!


You Might Also Like