Eńbekpen tapqan tıyn
Sabaqtyń taqyryby: Eńbekpen tapqan tıyn
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunyn ıdeıasy ashý. Baılanystyryp sóıleý daǵdylaryn damytý. Eńbekke degen súıispenshilikterin arttyrý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy eńbeksúıgishtikke, úlkendi syılaı bilýge tárbıeleý.
Sabaq túri: Jańa bilimdi ıgerý sabaǵy
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń júrisi:
I. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq ıkem.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Jospar:
1. Qurylysta. Sabaq 2 - 3 oqýshydan suralady.
2. Júk mashınasynyń maqtanýy. Joldastyq maqtanshaqtyq týraly maqal - mátel aıtylady.
3. Kótergish kran.
4. Kún laısań.
5. Dostyq kómek.
/Jaman ádet pen jaqsy ádetti Venn dıagramsyn syzý arqyly ornalastyrý/
JAQSY ÁDEPKE:
Amandasý, ádeptilik, ınabatty, izgilik, syılastyq, jomart, ádepti, bilimdi, tártipti, uqypty, shynshyl.
JAMAN ÁDEPKE:
Nadandyq, ádepsiz, til almaıtyn, ótirikshi, nashar oqıtyn, maqtanshaq osylar jatady.
- Maqtanshaqtyqqa qarsy etetin ne dep oılaısyń?
- Eńbek adamǵa nege kerek?
Adam eńbek etpeı «A qudaı aldyma sal» dep ne otyrmaıdy?
Oı ashar.
- Eńbek týraly qandaı maqal – mátelder bilesińder?
Endeshe búgin bizdiń sabaǵymyz eńbekpen baılanysty. Eńbekpen tapqan tıyn dep atalady.
Káne bárimiz dápterlerińizge kún jadysyn jazyp taqyrypty jazaıyq. Bárimiz maǵan qaraıyq.
Erte, erte, ertede Eshki júni keltede qyrǵaýyly qyzyl eken quıryq júni uzyn eken. Káne kim jalǵastyrady? Toqtar jalǵastyra qoıshy. Jaraısyń.
- Balalar kishkentaı kezderimizde bárimizde ertegi tyńdadyq. Ata ájelerimiz sizderge ertegi aıtqan bolar. Káne kim qandaı ertegi biledi?
«Masha men aıý», «Qyzyl telpek», «Túlki men qyrǵaýyl» t. b. Sender endi ózderiń kitaphanadan ertegi kitaptaryn alyp oqı alasyzdar. Kim ertegi aıtady? 2 oqýshy.
Qazaq ertekteri týraly ınteraktıvti taqtaǵa shema syzyp qoıý.
ERTEGİ
↓
QIAL ǴAJAIYP
HAIÝANAT
SHYNSHYL
- Sonyń ishinde Eńbekpen tapqan tıyn degen ertegi. Bizdiń týysqan halyq ertegisi grýzın. Teledıdardan túrli ertegilerdi kóremiz. Erden ataı ertegisin qazaq radıosynan da aıtylady. Ertegi – bul qıalymyzdy arttyrady. Ertegi arqyly biz ǵajaıyp dúnıege enemiz. Ertegi bala bitkenniń súıikti týyndysy. Ertegi eńbek taqyrybynda jazylǵan. Ideıasy Eńbekti súıý, jalqaýlyqtan jırený, jaqsylyqqa beıimdelý. Bul ertegide jalqaýlyqtyń adamǵa keri yqpaly, uıatqa qalatyny týraly aıtylady. Jalqaýlyqpen ósken bala anasynyń aqylymen eńbektenedi. Eńbektiń nátıjesinde jalqaýlyqtyń, onyń adamnyń boıyndaǵy jaqsy qasıetti joǵaltatynyn aıqyn sezinemiz.
Maǵynany taný.
a) Rolge bólip oqý.
á) Mátinge jospar qurý.
b) Túsiniksiz sózben jumys.
v) Suraqtar men tapsyrmamen jumys.
Mátinge jospar:
1. Qarıanyń qartaıýy.
2. Ulynyń jalqaýlyǵy.
3. Anasynyń ulyna jany ashýy.
4. Ulynyń ákesine ótirik aıtýy.
5. Aqadal eńbek.
6. Ákesiniń ulynyń eńbektengenine kózi jetýi.
5 jol óleń strategıasy.
1. Zat esim ertegi, eńbek.
2. Syn esim qyzyq, uzaq, adal, aram.
3. Etistik oqıdy, tyńdaıdy, aıtady, isteıdi.
4. Biz ertegini súıip oqımyz.
5. Ádebı janr.
Sózdik jumys:
Kári – qart
buljytpaı - eki etpeı
Tıyn – aqsha
qýlyq – aramdyq
Uly - bala
Kýbızm strategıasy:
1. Ertegi túrin ata?
2. Myna ertegi qaı janrǵa jatady?
3. Keıipkeri kim?
4. Anasy balasyna ne aıtty?
Úıge tapsyrma:
Mátindi mazmundaý.
«Eńbek etseń erinbeı» shyǵarma.
Baǵalaý:
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunyn ıdeıasy ashý. Baılanystyryp sóıleý daǵdylaryn damytý. Eńbekke degen súıispenshilikterin arttyrý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy eńbeksúıgishtikke, úlkendi syılaı bilýge tárbıeleý.
Sabaq túri: Jańa bilimdi ıgerý sabaǵy
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń júrisi:
I. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq ıkem.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Jospar:
1. Qurylysta. Sabaq 2 - 3 oqýshydan suralady.
2. Júk mashınasynyń maqtanýy. Joldastyq maqtanshaqtyq týraly maqal - mátel aıtylady.
3. Kótergish kran.
4. Kún laısań.
5. Dostyq kómek.
/Jaman ádet pen jaqsy ádetti Venn dıagramsyn syzý arqyly ornalastyrý/
JAQSY ÁDEPKE:
Amandasý, ádeptilik, ınabatty, izgilik, syılastyq, jomart, ádepti, bilimdi, tártipti, uqypty, shynshyl.
JAMAN ÁDEPKE:
Nadandyq, ádepsiz, til almaıtyn, ótirikshi, nashar oqıtyn, maqtanshaq osylar jatady.
- Maqtanshaqtyqqa qarsy etetin ne dep oılaısyń?
- Eńbek adamǵa nege kerek?
Adam eńbek etpeı «A qudaı aldyma sal» dep ne otyrmaıdy?
Oı ashar.
- Eńbek týraly qandaı maqal – mátelder bilesińder?
Endeshe búgin bizdiń sabaǵymyz eńbekpen baılanysty. Eńbekpen tapqan tıyn dep atalady.
Káne bárimiz dápterlerińizge kún jadysyn jazyp taqyrypty jazaıyq. Bárimiz maǵan qaraıyq.
Erte, erte, ertede Eshki júni keltede qyrǵaýyly qyzyl eken quıryq júni uzyn eken. Káne kim jalǵastyrady? Toqtar jalǵastyra qoıshy. Jaraısyń.
- Balalar kishkentaı kezderimizde bárimizde ertegi tyńdadyq. Ata ájelerimiz sizderge ertegi aıtqan bolar. Káne kim qandaı ertegi biledi?
«Masha men aıý», «Qyzyl telpek», «Túlki men qyrǵaýyl» t. b. Sender endi ózderiń kitaphanadan ertegi kitaptaryn alyp oqı alasyzdar. Kim ertegi aıtady? 2 oqýshy.
Qazaq ertekteri týraly ınteraktıvti taqtaǵa shema syzyp qoıý.
ERTEGİ
↓
QIAL ǴAJAIYP
HAIÝANAT
SHYNSHYL
- Sonyń ishinde Eńbekpen tapqan tıyn degen ertegi. Bizdiń týysqan halyq ertegisi grýzın. Teledıdardan túrli ertegilerdi kóremiz. Erden ataı ertegisin qazaq radıosynan da aıtylady. Ertegi – bul qıalymyzdy arttyrady. Ertegi arqyly biz ǵajaıyp dúnıege enemiz. Ertegi bala bitkenniń súıikti týyndysy. Ertegi eńbek taqyrybynda jazylǵan. Ideıasy Eńbekti súıý, jalqaýlyqtan jırený, jaqsylyqqa beıimdelý. Bul ertegide jalqaýlyqtyń adamǵa keri yqpaly, uıatqa qalatyny týraly aıtylady. Jalqaýlyqpen ósken bala anasynyń aqylymen eńbektenedi. Eńbektiń nátıjesinde jalqaýlyqtyń, onyń adamnyń boıyndaǵy jaqsy qasıetti joǵaltatynyn aıqyn sezinemiz.
Maǵynany taný.
a) Rolge bólip oqý.
á) Mátinge jospar qurý.
b) Túsiniksiz sózben jumys.
v) Suraqtar men tapsyrmamen jumys.
Mátinge jospar:
1. Qarıanyń qartaıýy.
2. Ulynyń jalqaýlyǵy.
3. Anasynyń ulyna jany ashýy.
4. Ulynyń ákesine ótirik aıtýy.
5. Aqadal eńbek.
6. Ákesiniń ulynyń eńbektengenine kózi jetýi.
5 jol óleń strategıasy.
1. Zat esim ertegi, eńbek.
2. Syn esim qyzyq, uzaq, adal, aram.
3. Etistik oqıdy, tyńdaıdy, aıtady, isteıdi.
4. Biz ertegini súıip oqımyz.
5. Ádebı janr.
Sózdik jumys:
Kári – qart
buljytpaı - eki etpeı
Tıyn – aqsha
qýlyq – aramdyq
Uly - bala
Kýbızm strategıasy:
1. Ertegi túrin ata?
2. Myna ertegi qaı janrǵa jatady?
3. Keıipkeri kim?
4. Anasy balasyna ne aıtty?
Úıge tapsyrma:
Mátindi mazmundaý.
«Eńbek etseń erinbeı» shyǵarma.
Baǵalaý:
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın «Balanyń aılasy» (prezentasıasymen)
