Jylan qabyqty jigit

Baıaǵyda bir kedeı shal men kempir bolypty. Qolynda mal degennen jalǵyz esegi bar eken. Qalaǵa otyn satyp kún kóredi eken. Shal men kempirdiń jasy alpysqa kelgenshe bir perzentke zar bolyp, kúni-túni jylap júrgende, shaldyń kempiri aıdahardyń etine jerik bolypty. Shal aıdahardy izdep kele jatsa, bir shań kórinedi. Jaqyndasa, qara aıdahar men sary aıdahar arbasyp-alysyp jatyr eken. Qara aıdahar sary aıdahardy óltiredi. Shal ólgen aıdahardyń san etinen kesip alyp úıine kelse, kempiri jerigi asyp, aýyryp jatyr eken. Shal kelip: «Aý, kempir, súıinshi ber! Jerik asyń tabyldy!» – depti. Ańsap jatqan kempir ornynan ushyp turyp, shaldyń ákelgen etin shıkileı jeı beripti. Jerigi qanǵan kempir toǵyz aı, toǵyz kúnde aman-esen bosanǵan eken. Biraq bala jylanǵa uqsaǵan eken deıdi. Kempir-shal ne de bolsa, ishinen shyqqan soń asyraı beripti. «İshten shyqqan shubar jylan» degen naqyl sodan qalypty. Jylan balanyń sózinde aǵattyq joq eken. Bir kúni balasy ákesin qasyna shaqyryp alyp: «Áke, meniń úılenetin ýaqytym boldy. Maǵan osy eldiń hany Babahannyń jurttan asqan sulý qyzy bar, sony áper», – deıdi. Ákesi aıtady: «Eı, balam, mal degende jalǵyz qoldaǵy otyn satyp, kún kórip otyrǵan kók esekten basqa eshnárse joq. Ózi halyqtyń hany, saǵan malsyz bere me?» – deıdi. Balasy aıtyp qoımaǵansyn, kóp bolsa han meni óltirer, ne de bolsa baraıyn dep kele jatsa, shaldyń aldynan hannyń bir jendeti shyǵypty. Jendet shalǵa: «Naǵyp júrsiń?» – depti.

Sonda shal aıtypty: «Meniń jalǵyz balam bar edi. Sol maǵan “Babahan hannyń qyzyn alyp bermeseń bolmaıdy, basqa adamnyń qyzyn peri bolsa da almaımyn” dep mazamdy alǵan soń, táýekel dep, Babahanǵa kele jatyrmyn», – depti. Oǵan jendet aıtady: «Seniń balań joq edi, kúni keshe esekpen otyn satyp júr ediń. Ol bala saǵan qaıdan paıda boldy?» – depti de, taǵy da: «Eger balań bar bolsa, balańnyń aty kim?» – deıdi.

Shal aıtady: «Balamnyń aty Shahımardan», – dep jaýap beredi. Sonda jendet: «Babahanǵa beretin malyń joq. Hanǵa qyzyńdy ber deseń, ol saǵan ashýlanyp basyńdy alady ǵoı. Onan da basyń amanynda osy jerden tike úıińe qaıt», – dep aqyl beredi. Shal ne bolsa da kóreıin dep, Babahannyń úıine keledi. Shal hanmenen amandasyp bolǵan soń, shalǵa han: «Ne jumyspen júrgen adamsyń?» –  depti. Sonda shal aıtady:

— Taqsyr, meniń Shahımardan degen jalǵyz ulym bar edi. Ol bala maǵan Babahan hannyń qyzyn alyp ber dep mazamdy alyp, úıimde otyrǵyzbady. Soǵan bola, taqsyr, sizdiń aldyńyzǵa kelip otyrmyn, – dedi. Buǵan hannyń ashýy kelip, jendetterdi shaqyrtyp: «Shaldy óltirip, teń ortasynan eki bólip, esegine teńdep úıine qaraı aıdap jiberińder», – dep ámir etti. Qasapshynyń ıtindeı jalańdaǵan jendetter shaldy ortaǵa alyp, býyndyryp óltirip, ortasynan eki bólip, qapqa salyp, esegine teńdep jiberipti. Jem jep úırengen esek basqa jaqqa burylmastan, óz úıine oralady. Esek kelse, ústinde shal joq. Teńdeýli turǵan eki qapty kóripti. Sonda kempir: «Qudaı maǵan kári shaldy da kópsindiń be?» – dep jylaı beripti.

Kempirdiń balasy: «Sheshe, sen jylama, maǵan ákemniń óligin ákep ber», – deıdi. Ólikti aldyrǵan bala úsh ret dem salyp, tiriltedi. Tań atqan soń: «Áke, sen Babahanǵa qaıta bar, ol saǵan bilgenin ister, sen qorqýshy bolma», – deıdi. Shal hanǵa qaıta baryp, qyzyn ekinshi ret suraǵan eken, «Myna tamaǵyn asyraı almaı júrgen shaldyń yzasyn-aı!» – dep, jendetterin taǵy shaqyryp, shaldy múshe-múshege bólip, esegine teńdep jiberipti. Balasy ákesin qaıta qurastyryp alypty. Úshinshi ret taǵy jiberedi.

Han ashýlanyp: «Bul shalǵa, sirá, ólim joq shyǵar jáne bir kóreıin», – dep shaldy aınalyp turǵan jel dıirmenge salyp maıdalatady da esegine teńdep úıine jiberedi. Balasy kúndegi ádeti boıynsha ákesin taǵy tiriltip, tórtinshi ret hanǵa jiberipti. Endi han qorqyp: «Bul shaldyń balasy meniń túbime jetetin bále shyǵar, qyzymdy bermeımin demeıin, shaldan kóp mal suraıyn», – degen aqylǵa kelipti.

— Qyzymdy shyn suratsań, meniń qalamnyń ústinen kóp jylqy aıdap ótesiń, sonda jylqynyń kóptiginen qala halqy tańdanatyn bolsyn. Eger ony taba almasań, endi qaıtyp meniń aldyma kelme! – depti han. Shal úıine kelip, balasyna aqyldasady. Onda balasy aıtady: «Azanda meniń izime erip júrip otyr. Ekeýimiz bir jerge baramyz», – depti. Bir jerge kelgensin balasy ákesine ótkir almas qylysh beripti. «Qazir biz bir inniń aýzyna baramyz, sol innen uzyn qara jylan shyǵady, sony ózinen buryn kórip, basyn qaǵyp almasań, onda ol seni óltiredi, odan soń qaıta kelmeısiń», – deıdi. Osyny aıtyp bolyp, bala inge kirip ketedi. Kópten keıin uzyn qara jylan innen shyǵady. Ańdyp turǵan shal jylannyń basyn shaýyp túsiredi. Sodan keıin innen qaptaǵan qalyń jylqy shubyryp shyǵyp, hannyń qalasynyń ústin basady. Hannyń ámiri boıynsha kóptiginen qala kórinbeı qalady. Bul isti kózi kórgen han qatty qorqyp: «Bul bala emes, pále shyǵar, ne bolsa da buǵan qyzymdy berip qutylmaı bolmas», – dep, han eriksiz qyzyn shaldyń balasyna beretin bolady. On bes kúnnen keıin qyzyn beretin bolady. Ýádeli kún bitkesin shal kempirin alyp, balasyn ertip, hannyń aýylyna quda túse kelipti. «Kúıeý keldi» dep, qyz-kelinshekter aldynan shyqsa, attyń moınyna oralǵan sary jylandy kórip: «Aý, kempir-shaldyń balasy qaıda?» – depti.

Shal-kempir: «Balamyz mine» – dep attyń moınyna oralǵan adam basty sary jylandy kórsetipti. Bul sózdi estigen han da, onyń áıeli de, qyzy da qatty qorqady. Hannyń jalǵyz qyzynyń kúıeýi keledi dep, ońasha jerge aq otaý tiktirip qoıǵan eken. Ne de bolsa, soǵan aparyp kúıeýdi kirgizedi. Kúıeý tósektiń ústinde úıindegi jatysyndaı domalanyp jatpaı, uzynynan jatady. Kesh bolǵanda halyqtyń ádeti boıynsha qyzdy kúıeýge kúıeýletip qasyna aparady da ózderi bul jylan ne qylar eken dep, syrtta jasyrynyp turady. Qyz úıge kelse de balanyń qasyna barýǵa qorqyp, qasyna jaqyn barmaıdy.

Sonda jigit aıtady: «Sen menen qoryqpa, qasyma kelip basymnan aıaǵyma deıin sıpa», – deıdi. Qorqyp turǵan qyz amalsyz jylandy basynan aıaǵyna deıin sıpaıdy. Sol ýaqytta jigittiń syrtyndaǵy jylan qabyǵy sypyrylyp túsip, dúnıede joq, bir sulý jigit bolyp otyrady.

Qyz jigittiń sulýlyǵyna qyzyǵyp ketip, esi aýady, sonda jigit qyzǵa aıtady: «Mynaý jylan qabyq – meniń ekinshi janym. Sony adamǵa sezdirme jáne adamǵa kórsetpe, óziń de joǵalta kórme! Eger bul kıimnen aıyrylsaq, men saǵan joqpyn!» – deıdi. Qyz jigittiń jylan qabyǵyn oramalyna orap, kóıleginiń ishine qoltyǵynyń astyna tigip qoıady. Biraq bul syrdy ne ister eken dep, syrttan ańdyp turǵan adamdar «ol ne dep» qyzdan surasa, qyz ne ekenin aıtpaıdy. Sonsyn ańdyp turǵan adamdar qyzdan tartyp alýǵa aınalǵanda, jigit qyzdyń qoltyǵynyń astyndaǵy óziniń jylan qabyǵyn qaǵyp alyp, qarlyǵash bolyp ushyp, shańyraqqa qonyp otyryp, qyzǵa aıtady: «Endi saǵan men joqpyn. Meni izdeı qoısań, basyńdaǵy qalpaǵyń oımaqtaı, qolǵa ustaǵan temir taıaǵyń tebendeı bolǵanda tabasyń», – dep, qyzǵa «kórgenshe, qosh bol» dep, qarlyǵash ushyp ketedi. Qyzdyń jigitke esi aýǵany sonsha, úsh kúnge deıin as-sý ishpesten, shańyraqqa qaraýmenen otyrady.

Muny estigen Babahan qudasy men qudaǵıy shal-kempirdi shaqyrtyp alyp bylaı deıdi: «Meniń jalǵyz qyzym da, seniń jalǵyz balań da endi bizge joq eken. Meniń basymnan handyq taıatyn boldy. Seniń kóziń ólgenshe jylaýmen ótetin boldy. Bul halyq maǵan dushpan eken. Endi qashan basymyzǵa is túskenshe, sender de elderińe qaıtyńdar», – deıdi.

Shal úıine qaıtyp ketkensin, hannyń qyzy Nursulý ákesine kelip: «Áke, endi meni basqa bir adamǵa beremin degen úmitten kúder úzińiz. Endi meniń qalǵan ómirim sol jylan qabyqty jigittiń jolyna qurban bolady. Sondyqtan sony ólgenimshe izdeýge ruqsat etińiz», – depti.

Sonda han: «Ne de bolsa, úlken isti óziń basta, bar, balam», – dep kúıeýdi izdeýine ruqsat beredi. Keterinde Nursulý týǵan elge, ata-anaǵa, jasynan kórgen qyzyq dáýrenine qosh aıtyp, basyna qalpaq kıip, qolyna temir taıaq alyp jolǵa shyǵady.

Eki aı júrip, tabany tilinip, júrýge dármeni bolmaı, zaryǵyp kele jatyp, bir úlken báıterektiń túbine kelip, demalyp otyrady, zarlanyp óleń aıtady:

 

Qyzy edim men bir hannyń Nursulýhan,

Esh qyzyq kóre almadym dúnıadan.

Qarlyǵash kóz aldymnan boldy ǵaıyp,

Deregin izdep tabam endi qaıdan?!

Jaratqan, jas tilegi ketti qaıda,

İshimde ketkeni me shyqpaı arman.

Shahımardan dedi atyn suraǵanda,

Ketkenshe izdenermin dúnıadan!

 

Osy óleńdi aıtyp, ózine-ózi qýat berip, azdap demalǵansyn, báıterektiń bıik basyna shyǵyp qarasa, aıdalada kóz ushynda tigýli turǵan jalǵyz aq otaýdy kóripti. «Ne de bolsa osy otaýǵa baryp, ushqan qus, kórgen jan bar ma eken, bir habaryn bileıin», – dep júre beripti. Otaýǵa kelse, ishinde bir sulý kelinshek otyr eken. Ol kelinshek qyzdy kórip ornynan ushyp turyp, tas qylyp qushaqtap, qyzǵa jylap kórisedi.

Sodan keıin qyz aıtady: «Neǵyp otyrǵan jansyń bir óziń?» – deıdi. Kelinshek aıtady: «Men Gúlstan patshasynyń qyzy edim, atym Marjan edi. Meniń ataǵymdy dıý patshasy estip, óziniń bes dáýin jiberip, olar meniń ákemniń áskerin qıratyp, meni tartyp alyp osy jerge ákelgenine bıyl bes jyl boldy. Sodan beri adam balasyn kórgen emespin. Sonyń úshin seni kórgende, el-jurtymdy tegis kórgendeı bolyp, muńymdy shaǵyp jatqanym ǵoı», – deıdi. Sonda qyz da óziniń basynan ótken oqıǵany túgel aıtyp, endi sol súıgen jigittiń kóz aldynan qarlyǵash bolyp ushyp ketkenin aıtyp ekeýi muńdasady. Sol ýaqytta kelinshektiń kúıeýi Qaradáýdiń keletin ýaqyty jaqyndaǵan. Sosyn kelinshek aıtady: «Meniń kúıeýimniń keletin ýaqyty boldy. Seni men jasyraıyn, mynaý úlken qazannyń astyna kir», – dep qyzdy jasyrady. Bir ýaqyttary búrkitterin shańqyldatyp, tazysyn ertip kelip dáý úıine túsedi. Attan túsken boıda Qaradáý kelinshekten: «Bul jerge adam keldi me, adamzattyń ıisi shyqty?» – dep suraıdy.

Sonda kelinshek baıyn sendirý úshin bylaı deıdi: «Meniń senimenen ómirlik joldas bolǵanyma bıyl bes jyl boldy. Sen úıden ketseń, qashan qaıtyp kelgenshe shydamym bolmaı, men birese dalaǵa, birese úıge kirip kezemin de júremin. Sen oıyńnyń bólektigin bildirip, meniń ıisimdi basqa adamnyń ıisi dep senbeısiń. Óıtetin bolsań, jalǵyz súıgenim de sen, kórgenim de sen, olaı deseń maǵan ómirdiń keregi joq, ózimdi ózim óltirip, bul dúnıeden kúder územin», – depti. Muny estigen Qaradáý Marjandy aıap: «Saǵan oınap aıtamyn», – deıdi. Sonda otyryp, Marjan dáýden suraıdy: «Bul jaqta ushqan qus, júgirgen ań bolmaı ma? Meniń saǵan qosylyp serik bolǵanyma bes jyl boldy, sodan beri daladan kelseń kórdim, bildim dep esh nárse aıtpaısyń. Maǵan eń bolmasa qarlyǵash kórseń de aıtyp kelseń, meniń kóńilim qosh bolyp qalar edi», – depti. Marjannyń bul sózine eljiregen Qaradáý: «Osydan tórt aı buryn ań aýlap júrsem, bir qara qarlyǵash Arqadan qubylaǵa qaraı ushyp bara jatyr eken. Sony saǵan atyp ákep bereıin dep sadaq tarttym, biraq oǵym jetpedi. Ony qýa bermedim», – deıdi.

Bul sózdi esitken Marjan: «Ol qarlyǵashtyń qaıda bara jatqany, jaqyn jerde el bar ma, bolmasa kól bar ma? Eskiden kele jatqan adam barmaıtyn kól bar ma?» – dep surapty. Sonda dáý aıtypty: «Osy aradan úsh kúndik jerde eskiden kele jatqan bir Mertik degen qala bar edi, sony bir kezde osy dáý patshalyǵy hanyn óltirip, halqyn tozdyryp jibergen eken. Sodan keıin ol Mertik qalasy jyn-shaıtan, perilerdiń arasyna aınalyp ketken. Ol qarlyǵash sol jerge baryp toqtaýy múmkin. Bolmasa, bul mańaıda odan basqa adam túgil qus aınalatyn jer joq», – dep dáý sózin aıaqtady. Muny qazan astynda jasyrynyp jatqan Nursulý da estip, jata beredi. Sol jerde jatyp: «Qaıda álsiz jan bolsa, qaıdaǵy kúshti jaýyzdardyń tyrnaǵynyń ushynda júredi eken ǵoı. Árbir maqulyq árbir jándik jáne ósimdikter óziniń negizine tartpaı qalmaıdy eken. Sonyń úshin myna dáýdiń ómirlik joldasym dep alǵan Marjany, asyly adam bolǵany úshin, meniń sózimdi sóılep, meniń janǵan júregimdi basqandaı ne sóz aıtar dep, dáýdi arbap, biraz sózderdi surady. Ne de bolsa osydan aman qutylyp, izdegen ózimniń Shahımardanymdy tabatyn kún bolsa, osy Marjandy Qaradáýden qutqaryp, óz násiline, adam balasyna qosýǵa sert eter edim», – dep oılady. Sóıtip otyrǵanda dáý kúndegi ádeti boıynsha qusyn qolyna qondyryp, tazysyn ertip, atyna minip ańǵa shyǵyp ketedi. Dáý ketken soń, Nursulý da qazan astynan shyǵyp, Marjanmen qoshtasyp jolǵa shyǵady. Dáýdiń aıtqan shamasymen osy jerden úsh kúndik jol degen Mertik qalasyn izdeıdi. Sol júrispen izdep, Mertik qalasyn tórt jylda zorǵa tabady. Tún ishinde eski bir qalanyń ústinen túsedi. Qalany aralap júrse, ol qaladan qybyrlaǵan bir jan taba almaıdy. Tek bir tartylǵan jaqsy qobyzdyń úni estiledi. Sol únniń shyqqan jaǵyna qaraı júrip otyrsa, tún ortasy aýǵan ýaqta bir úlken saraıdyń ishinen jaryq kórinedi. Soǵan kelse, ol saraı altynnan salynǵan, ishine gaýhar men jaquttan jaryq berip qoıypty. Qyz kelip, saraıdyń áıneginiń syrtynan syǵalap qarasa, qobyz tartyp otyrǵan baıaǵy óziniń qarlyǵash bolyp kóz aldynan ǵaıyp bolǵan súıgen jigiti Shahımardan eken. Altyn taqtyń ústinde otyryp túrli qaıǵyly kúılerdi tartyp otyr eken. Qyz tyńdap tursa, qobyzǵa qosylyp, yńyldap tómendegi sózderdi aıtady:

 

Týmadym men anadan bolyp adam,

Ne kórdi tilep alyp ata-anam,

Estip habarymdy ketkennen soń,

Baıqaldy halyq úshin meniń shamam.

Nursulý, janym súıgen ómir serik,

Jolymda osy kúni izdep tabam.

Zarlaǵan zary kelip qulaǵyma,

 

Senimen qashan janym ushyrasam, – dep zaryǵyp otyrǵan jigit ózinen-ózi oılamaǵan jerden sekem alyp, ornynan turyp, ústine jylan qabyǵyn kıip, qarlyǵash bolyp ushyp, áınekten shyǵyp ketedi. Buny kórgen qyz jasyrynyp qalyp, qarlyǵash ketkesin saraıǵa kirip, jigittiń jatatyn tóseginiń astyna tyǵylyp jatady. Munan habarsyz qarlyǵash qaıtyp kelip, ústindegi jylan qabyq kıimin sheship, baıaǵy qaıǵyly kúılerdi tarta beripti. Qyz tyqqan jerinen jigittiń jylan qabyqty qasıetti kıimin urlap alyp, tósektiń astynan shyǵa kelipti. Sonda jigit ne isterin bilmeı sasyp qalady. Sodan soń ekeýi bastarynan ótken ómirin syr ǵyp shertedi. Ekeýi aıyrylysqannan beri jeti jyl ýaqyt ótken eken. Qyz ǵashyq jaryn izdep jolǵa shyqqanda, basyna temir qalpaq kıip, qolyna temir taıaq ustap shyqqan eken. Jigittiń qarlyǵash bolyp usharda aıtqanyndaı, qyz ǵashyǵyn temir qalpaǵy teńgedeı, temir taıaǵy tebendeı bolǵanda taýyp kezdesipti.

Oǵan razy bolǵan jigit: «Nursulýjan, men saǵan endi shyn sendim, meniń ómirlik joldasym sensiń», – depti. Dúnıege kelgeli birine-biri ǵashyq bolǵan ekeýi qosylyp, jeti kún qyzdy demaldyryp, ózderiniń týǵan eline qaıtpaq bolypty.

Sonda turyp Nursulý aıtady: «Meniń seni taýyp alýyma sebepshi bolǵan bir jan bar. Sol jannan seniń deregińdi bilgenime qazir tórt jyl boldy. Ol osydan alys emes, sol jandy temir tordan qutqaryp ala keteıik», – depti. Sonda jigit: «Ol qandaı jan?» – deıdi. Nursulý aıtady: «Gúlstan patshasynyń Qaradáý tartyp áketken qyzy - Marjan. Sony qalaı bolsa da bosatyp elge ala keteıik», – dep ótinipti. Buǵan Shahımardan da qarsy bolmaıdy. Sol kezde qarlyǵash úlken qaraqus bolyp, saraıdan kereginshe altyn, gaýhar alyp, qyzdy ústine mingizip ushypty. Usharda qyzǵa aıtady: «Óziń jolyn bilesiń, kiriptarda otyrǵan qyzdyń ústine barǵanda, jelke jaǵymnan bir tal túgimdi tart, sonda jerge qonamyn», – deıdi. Qaraqustyń ústinde kele jatqan Nursulý bir jerge kelgende, qustyń bir tal qanatyn tartyp, qusty jerge qondyrsa, baıaǵy Qaradáýdiń mekeniniń ústinen shyǵypty, baıaǵy otaý ornynda áli tur eken. Nursulý otaýǵa kelse, Qaradáý joq. Marjan ǵana otyr eken.

Eki muńly qushaqtasyp kórisip bolǵansyn, Nursulý Marjanǵa: «Ketemiz be?» – depti. Sonda Marjan: «Meni qalaı alyp júresińder, eki adam bir qustyń ústine jaıǵasa ma?» – depti. «Eger ketkiń kelse, ekeýińdi de alyp kete alamyn», – depti jigit. Sóıtip, jigit Marjandy da ústine mingizip ushyp, eline kelipti. Kelse, jalǵyz qyzynan aıyrylǵan Babahan jylaýmen eki kózinen aıyrylyp, soqyr bolyp kalǵan eken. Óziniń ákesi men sheshesi kańǵyp qalypty. Shahımardan soqyr bolyp qalǵan Babahan hannyń kózine súrme degen dári jaǵyp, jazypty. Óziniń áke-sheshesin jýyndyryp, kıindirip ómirlerin uzartypty.

Sóıtip, ǵashyqtar qosylyp, muratyna jetip, uzaq jyl ómir súripti.


You Might Also Like