Jippen beıneleý tásili
Jippen beıneleý tásili
Sabaqtyń taqyryby: «Jip dızaıny týraly túsinik». Oryndaý erekshelikteri (ızonıt)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. Ár túrli jipter dızaınmen tanysý, jippen beıneleý tásili jáne sándik kórkem óner shyǵarmalar qurylymynyń jasalý tásilin ıgerý.
2. Tárbıelik. Oqýshylardyń qolónerge degen qyzyǵýyn oıatyp, uqyptylyqqa, jumysty óz betimen oryndaýǵa tárbıeleý.
3. Damytýshylyq. Estetıkalyq talǵamdar men shyǵarmashylyq qabiletin arttyrý.
Sabaqtyń túri: praktıkalyq.
Kórnekiligi: eskızder, daıyn buıymdar.
Tehnıkalyq oqý quraldary: grafoprektor.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy túgendep, olardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
II. Oqýshylardyń bilimin tekserý. Test kartochkalaryn suraq - jaýap arqyly bilimin tekserý.
III. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
IV. Jańa sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý. Jip dızaıni týraly túsinik, oryndaý erekshelikteri (ızonıt).
V. Jańa sabaqty túsindirý.
Jumystyń mazmuny.
1. Teorıalyq túbirin uǵyndyrý.
2. Ine, jip arqyly geometrıalyq denelerdi, buryshtardy ońaı tásildermen toltyrý, jattyǵýlaryn oryndap úırený.
3. Sándi kórkem óner shyǵarmalar qurylysynyń jasalý tásiliniń sýreti men eskızin daıyndaý.
4. Beınelerdi barqyt qaǵazy nemese qatyrma qaǵaz betine túsirý, jippen toltyrý.
Jańa sabaq.
Jippen beıneleý tásili (ızonıt) – jipterden jasalǵan dızaındardyń ár túri. Olardyń negizi tegis jerde qol ınemen jáne jipterden beıneleý jasaý. Kórnektelgen qaǵaz betine tikke tartylǵan jipter arqyly beıneleý.
Kórinistiń kórkem sulýlyǵy árbir ınemen tesken tesikterdiń berilgen alystyqqa kezek - kezek tartylǵan jáne tikke kesip ótken túrli - tústi jipterden paıda bolady.
Jippen sýretteý óneri alǵashqyda Anglıada paıda bolady. Aǵylshyn toqymashylary jip qıylystarynyń ózgeshe tásilin tapty. Olar taqtaıǵa shege qadap shartty kezekpen oǵan jipterdi keretin. Nátıjesinde úıge paıdalanatyn ásem kórnekti beınelengen buıymdar paıda boldy. Qazirgi tańda osy tásil arqyly merekelik ashyq hattar, sándi buıymdar, muqabalar sándi órnektelip, áshekeılenip salynatyn órnekter, kıim elementterin bezendirýge bolady.
Izonıt tásilimen sýrettemeler, beıneleý taǵy kóptegen zattar jasaýǵa bolady. Bul tásil qıyn bolmaǵanymen, jasaýshy adamnan uqyptylyqty, ıkemdilikti, shydamdylyqty talap etedi.
Eger beıne taqta ústinde jasalatyn bolsa oǵan shablon qajet bolady, jumys sýreti, paraqtyń ortasynan ótetin ara qashyqtyqtary teń tike syzyqtar. Shablonnan basqa sýrettiń kóshirmesi qajet. Ol úshin sýrettiń túp nusqasyna kálkany steplermen qystyryp, tek núktelerin belgileý kerek. Kálka normasyna kádimgi paraqty paıdalanyp, kóshirme qaǵazy arqyly núktelerdi belgileıdi. Núktelerdi qaǵazdan qaǵazǵa jaryq arqyly da túsirýge bolady.
Mýlıne jipterin de paıdalanýǵa bolady. Jipterdi uzartý úshin eki tásil bar:
Beıneniń teris jaǵyna jipti túıindep janasyn engizý kerek.
Aldynǵy jipke deıingi jipti jalǵap jumysty jalǵastyra berýge bolady.
Daıyndyq jattyǵýlar:
1. Buryshty toltyrý:
a) qalyń qaǵazdyń teris jaǵyna kez - kelgen burysh syzyńyz;
á) buryshtyń árbir betin 6 - ǵa, bárin 12 - ge teń bólikke bólińiz;
b) tabylǵan ár núkteniń shyńynan bastap ret sanyn qoıyńyz. Burysh shyńyn “0” dep belgileńiz
v) ınege jip ótkizińiz;
g) buryshty kórsetilgen syzbamen (shema) toltyryńyz;
2. Dóńgelek aınasyn toltyrý:
A) radıýsy 50m dóńgelekti syzyńyz;
á) sol aınany teń 12 bólikke bólińiz;
b) barlyq núktelerdi shuqı belgileńiz;
v) ıne jipti ótkizińiz;
g) aınalany kórsetilgen syzbamen (shema) toltyryńyz.
Aǵymdaǵy nusqaý. Qorytyndy nusqaý.
VI. Sabaqty pysyqtaý.
VII. Sabaqty qorytyndylaý, belsendilik tanytqan oqýshylardy baǵalaý.
Úıge tapsyrma: Jip dızaın tehnıkasynda óz betterinshe bir kompozısıa qurastyryp kelý.
Sabaqtyń taqyryby: «Jip dızaıny týraly túsinik». Oryndaý erekshelikteri (ızonıt)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. Ár túrli jipter dızaınmen tanysý, jippen beıneleý tásili jáne sándik kórkem óner shyǵarmalar qurylymynyń jasalý tásilin ıgerý.
2. Tárbıelik. Oqýshylardyń qolónerge degen qyzyǵýyn oıatyp, uqyptylyqqa, jumysty óz betimen oryndaýǵa tárbıeleý.
3. Damytýshylyq. Estetıkalyq talǵamdar men shyǵarmashylyq qabiletin arttyrý.
Sabaqtyń túri: praktıkalyq.
Kórnekiligi: eskızder, daıyn buıymdar.
Tehnıkalyq oqý quraldary: grafoprektor.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy túgendep, olardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
II. Oqýshylardyń bilimin tekserý. Test kartochkalaryn suraq - jaýap arqyly bilimin tekserý.
III. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
IV. Jańa sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý. Jip dızaıni týraly túsinik, oryndaý erekshelikteri (ızonıt).
V. Jańa sabaqty túsindirý.
Jumystyń mazmuny.
1. Teorıalyq túbirin uǵyndyrý.
2. Ine, jip arqyly geometrıalyq denelerdi, buryshtardy ońaı tásildermen toltyrý, jattyǵýlaryn oryndap úırený.
3. Sándi kórkem óner shyǵarmalar qurylysynyń jasalý tásiliniń sýreti men eskızin daıyndaý.
4. Beınelerdi barqyt qaǵazy nemese qatyrma qaǵaz betine túsirý, jippen toltyrý.
Jańa sabaq.
Jippen beıneleý tásili (ızonıt) – jipterden jasalǵan dızaındardyń ár túri. Olardyń negizi tegis jerde qol ınemen jáne jipterden beıneleý jasaý. Kórnektelgen qaǵaz betine tikke tartylǵan jipter arqyly beıneleý.
Kórinistiń kórkem sulýlyǵy árbir ınemen tesken tesikterdiń berilgen alystyqqa kezek - kezek tartylǵan jáne tikke kesip ótken túrli - tústi jipterden paıda bolady.
Jippen sýretteý óneri alǵashqyda Anglıada paıda bolady. Aǵylshyn toqymashylary jip qıylystarynyń ózgeshe tásilin tapty. Olar taqtaıǵa shege qadap shartty kezekpen oǵan jipterdi keretin. Nátıjesinde úıge paıdalanatyn ásem kórnekti beınelengen buıymdar paıda boldy. Qazirgi tańda osy tásil arqyly merekelik ashyq hattar, sándi buıymdar, muqabalar sándi órnektelip, áshekeılenip salynatyn órnekter, kıim elementterin bezendirýge bolady.
Izonıt tásilimen sýrettemeler, beıneleý taǵy kóptegen zattar jasaýǵa bolady. Bul tásil qıyn bolmaǵanymen, jasaýshy adamnan uqyptylyqty, ıkemdilikti, shydamdylyqty talap etedi.
Eger beıne taqta ústinde jasalatyn bolsa oǵan shablon qajet bolady, jumys sýreti, paraqtyń ortasynan ótetin ara qashyqtyqtary teń tike syzyqtar. Shablonnan basqa sýrettiń kóshirmesi qajet. Ol úshin sýrettiń túp nusqasyna kálkany steplermen qystyryp, tek núktelerin belgileý kerek. Kálka normasyna kádimgi paraqty paıdalanyp, kóshirme qaǵazy arqyly núktelerdi belgileıdi. Núktelerdi qaǵazdan qaǵazǵa jaryq arqyly da túsirýge bolady.
Mýlıne jipterin de paıdalanýǵa bolady. Jipterdi uzartý úshin eki tásil bar:
Beıneniń teris jaǵyna jipti túıindep janasyn engizý kerek.
Aldynǵy jipke deıingi jipti jalǵap jumysty jalǵastyra berýge bolady.
Daıyndyq jattyǵýlar:
1. Buryshty toltyrý:
a) qalyń qaǵazdyń teris jaǵyna kez - kelgen burysh syzyńyz;
á) buryshtyń árbir betin 6 - ǵa, bárin 12 - ge teń bólikke bólińiz;
b) tabylǵan ár núkteniń shyńynan bastap ret sanyn qoıyńyz. Burysh shyńyn “0” dep belgileńiz
v) ınege jip ótkizińiz;
g) buryshty kórsetilgen syzbamen (shema) toltyryńyz;
2. Dóńgelek aınasyn toltyrý:
A) radıýsy 50m dóńgelekti syzyńyz;
á) sol aınany teń 12 bólikke bólińiz;
b) barlyq núktelerdi shuqı belgileńiz;
v) ıne jipti ótkizińiz;
g) aınalany kórsetilgen syzbamen (shema) toltyryńyz.
Aǵymdaǵy nusqaý. Qorytyndy nusqaý.
VI. Sabaqty pysyqtaý.
VII. Sabaqty qorytyndylaý, belsendilik tanytqan oqýshylardy baǵalaý.
Úıge tapsyrma: Jip dızaın tehnıkasynda óz betterinshe bir kompozısıa qurastyryp kelý.
You Might Also Like
-
Ǵaryshqa saıahat (prezentasıa sabaq)
