Ladtyń basqa túrleri
Ashyq sabaq jospary:
Pán aty: Negizgi mýzyka teorıasy
Kýrs, bólimi: II kýrs, «Án – hor» bólimi
Sabaqtyń taqyryby: «Ladtyń basqa túrleri»
Sabaq jospary:
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: oqýshylardy negizgi ladtardan basqa da ladtarmen tanystyrý.
Damytýshylyǵy: oqýshylardyń oılaý qabiletterin jetildirý, pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıeligi: jan – jaqty bilimdi bolýyn tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: komandalyq, toptastyrý, suraq – jaýap, Venn dıagramsy,
Polıglot, Oılan da aıaqta.
Sabaqtyń túri: birikken sabaq
Sabaq tıpi: aralas
Pánaralyq baılanys: mýzyka ádebıeti
Kórnekilik quraldar: taqta, netbýk, mýltımedıa proektor, kompúter, oqýlyqtar.
Sabaqtyń barysy:
VI. Uıymdastyrý kezeńi
II. Kirispe nusqaýy
1. Ótken taqyrypty qaıtalaý.
I kezeń: «Polıglot» ár komanda bir – birine suraq qoıady. Suraqtyń jaýabyn eki tilde jaýap beredi ( qazaq, orys )
II kezeń: «Venn dıagramsy» arqyly ótken málimetterdi eske túsirý.
III kezeń: Qyzyǵýshylyqty oıatý. « Oılan da aıaqta» ( toptastyrý )
IV kezeń: Sergitý sáti: «Fotoaparat»
III. Jańa taqyrypty túsindirý.
1. Maǵynany taný (Djıgso, « Mátin bólikteri», qysqasha leksıa – konspekt taratý).
2. Mýzyka tyńdaý.
3. «Oı qozǵaý» test – suraqtar arqyly jańa taqyrypty eńgizý.
4. Mýzykalyq vıktorına.
IV. Sabaqty qorytý.
V. Baǵalaý.
VI. Úıge tapsyrma.
Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý, tizim boıynsha túgendeý.
2. Kirispe nusqaýy. Ótken taqyrypty qaıtalaý.
I kezeń: «Polıglot» ár komanda(«Major jáne Mınor») bir – birine suraq qoıady. Suraqtyń jaýabyn eki tilde jaýap beredi ( qazaq, orys ).
«Major»
1. Ladtyń bıiktigi? - Tonaldik.
2. Ladtarǵa qaı aımaqtardyń aty berildi? – Gresıa.
3. Tabıǵı mınorda kezdesetin kóne halyq lady?- Eolıılik.
4. 5 dybystan turatyn lad?- Pentatonıka.
5. 7 dybystan turatyn lad?- Dıatonıka.
«Mınor»
1. Narodnyı lad, s povyshennoı 7stýpenú?- Mıksolıdııskıı.
2. Lad, sostoıashıı ız 3 - h zvýkov?- Trıhord.
3. Sıstema vzaımootnoshenıı mejdý ýstoıchıvymı ı neýstoıchıvymı zvýkamı?- Lad.
4. Narodnyı lad, ravnyı natýralnomý majorý?- Ionııskıı.
5. Vıd mınora, s povyshennoı VII stýpenú?- Garmonıcheskıı.
II kezeń: «Venn dıagramsy» arqyly ótken málimetterdi eske túsirý.
Major ---- 1. Negizinde Ú5/3.
2. Úılesimdi túrinde - VI↓.
3. Áýendik túrinde -↓VI VII↓.
4. Halyq ladtary - ıonıılik, lıdıılik, mıksolıdıılik.
Mınor --- 1. Negizinde K5/3.
2. Úılesimdi túrinde - VII↑.
3. Áýendik túrinde -↑ VI VII↑.
4. Halyq ladtary - eolıılik, dorıılik, frıgıılik.
Ekeýi de -- 1. Ladtar.
2. Úsh túri bar.
3. Pentatonıka lady bar.
4.║tonaldikter t5.
IV kezeń: Sergitý sáti: «Fotoaparat». Toppen jumys.
Stol ústinde nárselerdi 1sekýnd qarap, kózin jumyp otyryp, jatqa aıtyp berý.
III. Jańa taqyrypty túsindirý.
Maǵynany taný (Djıgso, « Mátin bólikteri», qysqasha leksıa – konspekt taratý).
Paraleldi major jáne mınor paıdalanylatyn lad – paraleldi aýyspaly lad dep atalady.
Aýyspaly ladtyń taǵy bir túri major – mınor nemese mınor – major dep ataıdy. Osy ladta bir attas major men mınor kezektesedi.
Keıbir halyqta – vengr, bolgar, evreı, syǵan, ázirbaıjan, túrik, arab, t. b. – mýzykalyq fólklorda eki garmonıalyq tetrahordtardan turatyn lad kezdesedi. Osy ladtar qos garmonıalyq major jáne qos garmonıalyq mınor dep atalady.
1. qos garmonıalyq major – II men VI s. tómendetilgen /arab lady/
2. qos garmonıalyq mınor – IV men VII s. joǵarlatylǵan /vengr nemese sygan lady/.
XIX ǵ. bastap keıbir mýzykalyq shyǵarmalarda erekshe bir lad kezdesedi, ulǵaıtylǵan degen lad. Ulǵaıtylǵan lad – bútin ton arqyly qurylǵan alty satyly gamma (bútintondyq, selotonnaıa gamma). Alǵash ret osy ladty M. I. Glınka «Rýslan men Lúdmıla» operasynda paıdalanyldy.
Basqa orys kompozıtor N. A. Rımskıı - Korsakov kishireıtilgen ladty alǵash ret «Sadko» operasynda qoldalandy. Muna lad ton men jarty ton kezektesip segiz satyly gamma bolady.
Osy ladtar fantasıkalyq, ańyz – ertegilerdegi beınelerdi berýde qoldalynǵan.
Mýzyka tyńdaý:
1. E. Krylatov - Iý. Entın «Krylatye kachelı»
2. Saint - Preux Allegories g moll - B dur.
3. M. Mýsorgskıı «Kartınkı s vystavkı» «2 evreıa»
4. M. Glınka «Marsh Chernomora» «Rýslan men Lúdmıla» operasynan.
«Oı qozǵaý» test – suraqtar arqyly jańa taqyrypty eńgizý.
Test №1
Pán aty: Negizgi mýzyka teorıasy
Kýrs, bólimi: II kýrs, «Án – hor» bólimi
Sabaqtyń taqyryby: «Ladtyń basqa túrleri»
Sabaq jospary:
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: oqýshylardy negizgi ladtardan basqa da ladtarmen tanystyrý.
Damytýshylyǵy: oqýshylardyń oılaý qabiletterin jetildirý, pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıeligi: jan – jaqty bilimdi bolýyn tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: komandalyq, toptastyrý, suraq – jaýap, Venn dıagramsy,
Polıglot, Oılan da aıaqta.
Sabaqtyń túri: birikken sabaq
Sabaq tıpi: aralas
Pánaralyq baılanys: mýzyka ádebıeti
Kórnekilik quraldar: taqta, netbýk, mýltımedıa proektor, kompúter, oqýlyqtar.
Sabaqtyń barysy:
VI. Uıymdastyrý kezeńi
II. Kirispe nusqaýy
1. Ótken taqyrypty qaıtalaý.
I kezeń: «Polıglot» ár komanda bir – birine suraq qoıady. Suraqtyń jaýabyn eki tilde jaýap beredi ( qazaq, orys )
II kezeń: «Venn dıagramsy» arqyly ótken málimetterdi eske túsirý.
III kezeń: Qyzyǵýshylyqty oıatý. « Oılan da aıaqta» ( toptastyrý )
IV kezeń: Sergitý sáti: «Fotoaparat»
III. Jańa taqyrypty túsindirý.
1. Maǵynany taný (Djıgso, « Mátin bólikteri», qysqasha leksıa – konspekt taratý).
2. Mýzyka tyńdaý.
3. «Oı qozǵaý» test – suraqtar arqyly jańa taqyrypty eńgizý.
4. Mýzykalyq vıktorına.
IV. Sabaqty qorytý.
V. Baǵalaý.
VI. Úıge tapsyrma.
Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý, tizim boıynsha túgendeý.
2. Kirispe nusqaýy. Ótken taqyrypty qaıtalaý.
I kezeń: «Polıglot» ár komanda(«Major jáne Mınor») bir – birine suraq qoıady. Suraqtyń jaýabyn eki tilde jaýap beredi ( qazaq, orys ).
«Major»
1. Ladtyń bıiktigi? - Tonaldik.
2. Ladtarǵa qaı aımaqtardyń aty berildi? – Gresıa.
3. Tabıǵı mınorda kezdesetin kóne halyq lady?- Eolıılik.
4. 5 dybystan turatyn lad?- Pentatonıka.
5. 7 dybystan turatyn lad?- Dıatonıka.
«Mınor»
1. Narodnyı lad, s povyshennoı 7stýpenú?- Mıksolıdııskıı.
2. Lad, sostoıashıı ız 3 - h zvýkov?- Trıhord.
3. Sıstema vzaımootnoshenıı mejdý ýstoıchıvymı ı neýstoıchıvymı zvýkamı?- Lad.
4. Narodnyı lad, ravnyı natýralnomý majorý?- Ionııskıı.
5. Vıd mınora, s povyshennoı VII stýpenú?- Garmonıcheskıı.
II kezeń: «Venn dıagramsy» arqyly ótken málimetterdi eske túsirý.
Major ---- 1. Negizinde Ú5/3.
2. Úılesimdi túrinde - VI↓.
3. Áýendik túrinde -↓VI VII↓.
4. Halyq ladtary - ıonıılik, lıdıılik, mıksolıdıılik.
Mınor --- 1. Negizinde K5/3.
2. Úılesimdi túrinde - VII↑.
3. Áýendik túrinde -↑ VI VII↑.
4. Halyq ladtary - eolıılik, dorıılik, frıgıılik.
Ekeýi de -- 1. Ladtar.
2. Úsh túri bar.
3. Pentatonıka lady bar.
4.║tonaldikter t5.
IV kezeń: Sergitý sáti: «Fotoaparat». Toppen jumys.
Stol ústinde nárselerdi 1sekýnd qarap, kózin jumyp otyryp, jatqa aıtyp berý.
III. Jańa taqyrypty túsindirý.
Maǵynany taný (Djıgso, « Mátin bólikteri», qysqasha leksıa – konspekt taratý).
Paraleldi major jáne mınor paıdalanylatyn lad – paraleldi aýyspaly lad dep atalady.
Aýyspaly ladtyń taǵy bir túri major – mınor nemese mınor – major dep ataıdy. Osy ladta bir attas major men mınor kezektesedi.
Keıbir halyqta – vengr, bolgar, evreı, syǵan, ázirbaıjan, túrik, arab, t. b. – mýzykalyq fólklorda eki garmonıalyq tetrahordtardan turatyn lad kezdesedi. Osy ladtar qos garmonıalyq major jáne qos garmonıalyq mınor dep atalady.
1. qos garmonıalyq major – II men VI s. tómendetilgen /arab lady/
2. qos garmonıalyq mınor – IV men VII s. joǵarlatylǵan /vengr nemese sygan lady/.
XIX ǵ. bastap keıbir mýzykalyq shyǵarmalarda erekshe bir lad kezdesedi, ulǵaıtylǵan degen lad. Ulǵaıtylǵan lad – bútin ton arqyly qurylǵan alty satyly gamma (bútintondyq, selotonnaıa gamma). Alǵash ret osy ladty M. I. Glınka «Rýslan men Lúdmıla» operasynda paıdalanyldy.
Basqa orys kompozıtor N. A. Rımskıı - Korsakov kishireıtilgen ladty alǵash ret «Sadko» operasynda qoldalandy. Muna lad ton men jarty ton kezektesip segiz satyly gamma bolady.
Osy ladtar fantasıkalyq, ańyz – ertegilerdegi beınelerdi berýde qoldalynǵan.
Mýzyka tyńdaý:
1. E. Krylatov - Iý. Entın «Krylatye kachelı»
2. Saint - Preux Allegories g moll - B dur.
3. M. Mýsorgskıı «Kartınkı s vystavkı» «2 evreıa»
4. M. Glınka «Marsh Chernomora» «Rýslan men Lúdmıla» operasynan.
«Oı qozǵaý» test – suraqtar arqyly jańa taqyrypty eńgizý.
Test №1
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
