Máshhúr Júsip Kópeıuly

Aqyn, qazaqtyń aýyz ádebıeti úlgilerin jınaýshy Máshhúr Júsip Kópeıuly qazirgi Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany óńirinde týyp-ósken. Jasynda aýyl moldasynan sabaq alady. 1870 jyldary Hameretdın hazirettiń medresesinde, odan keıin Buharada oqıdy. Aýyz ádebıeti nusqalarymen erte tanysyp, halyqtyq jyr-dastandardy jattap ósken. 1875 jyldan bastap biraz ýaqyt oqytýshy bolady. «Dala ýálaıaty» gazetine hat-habar, maqala jiberip, tilshi bolyp, «máshhúr» atanady. 1887-1890 jyldary Orta Azıany aralap, Samarqan, Tashkent, Túrkistan, Buhara qalalarynda boldy. Arab, parsy tilderin úırenip, Shyǵystyń klasıkalyq ádebıetimen jete tanysqan. Ol osy jyldary túrkolog-ǵalym V. Radlovpen tanysyp, aýyz ádebıeti úlgilerin jınap, bastyrý isimen aınalysty. Máshhúr Júsiptiń áleýmettik kózqarasyna 1905 jylǵy birinshi orys revolúsıasy tusyndaǵy oqıǵalar úlken áser etti.

Ol 1907 jyly Qazan qalasynda Husaıynovtar baspasynda «Hal-ahýal», «Saryarqa kimdiki?», «Tirlikte kóp jasaǵandyqtan kórgen bir tamashamyz» atty kitaptaryn bastyryp shyǵarady. Aqyn bul shyǵarmalarynda qazaq halqyna bostandyq berý, elde mektep-medreseler ashý, jer máselesi, sóz bostandyǵy sıaqty ózekti oılar tolǵaıdy. Máshhúr Júsip halyq aýyz ádebıetiniń kóptegen úlgilerin - dastandar men hıkaıalardy, tarıhı jyrlardy («Kóruǵly», «Er Kókshe», «Saıyn batyr», t.b.) jınap, Buqar jyraý, Shortanbaı, Shóje, t.b. aqyn-jyraýlardyń ádebı murasyn hatqa túsirip qaldyrdy. Qazaq aýyz ádebıeti men Shyǵys dastandarynyń úlgisinde «Gúlshat - Sherızat», «Ǵıbratnama», «Shaıtannyń saýdasy», «Baıannama», t.b. qıssa-dastandar jazdy.

Máshhúr Júsip Kópeıuly murasy aldmen asa kólemdiligimen, san túrli mazmun alýandyǵymen nazar aýdartady. Atap aıtqanda aqynnyń óleń, dastandar, tarıhı mátinder, shejireler, pýblısısıka, pedagogıka, til, fılosofıa, tabıǵat syrlary, din tarıhy týraly t.s.s. qundy eńbekter qaldyrǵany belgili.

Máshhúr Júsip 1858 jyly, qoı jyly, qazirgi Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany, Qyzyltaý degen jerde dúnıege kelgen. Aqynnyń 3 jasynda «Taýyq juty» degen jut bolyp, bar malynan aırylyp, bir at, bir sıyrmen ǵana qalǵan ákesi Kópeı: «Dúnıe joldas emes, ǵylym, bilim joldas» degen sheshimge kelip, balasyn oqytý úshin Baıanaýylǵa kóship keledi. Sol kezde aǵa sultan bolǵan Musa Shormanov Baıanaýylǵa medrese saldyryp, onda sabaq berýge Omby qalasynda turatyn Qamar haziretti kóshirip ákeledi. Ol kezinde Buhara qalasynda oqyp, kóp bilim alǵan adam bolsa kerek. Sabaqqa zeıindi bala Júsipke Qamar kóp kóńil bóledi. Aqyrynda 8 jastan 9-ǵa aıaq basqanda, ádebıet pen tarıhtan jatqa aıtqan sózderine súısingen Musa Shormanov(1818-1884) balanyń ákesine mynadaı sózder aıtady: «Sopy, munan bylaı myna balanyń bas kıimine úki taqtyryp qoıyńyz. Kóz-tilge shet bolmasyn! Bul óz zamanynda halyqqa Máshhúr bolatyn bala eken! - deıdi. Sodan bylaı qaraı burynǵy «Júsip» degen atyna «Máshhúr» - degen at qosylyp aıtyla bastaıdy».

15 jasynan bastap óleń jaza bastaǵan aqynnyń «Máshhúr» aty shyǵyp, halyqqa keń tanymal bolýyna eń aldymen tuńǵysh qazaq gazeti - «Dala ýálaıaty» betterinde HIH ǵasyrdyń sońǵy on jyldyǵynda jarıalanǵan óleń, maqalalarymen qatar, 1905 jylǵy halyq narazylyǵy ósýinen seskengen Reseı patshasynyń sóz bostandyǵyna jol ashqan Qazan manıfesi áserimen Qazan qalasynda basylǵan: «Tirlikte kóp jasaǵandyqtan kórgen bir tamashamyz», «Hal-ahýal», «Saryarqanyń kimdiki ekendigi» kitaptarynyń áseri mol boldy. Baspa betindegi ýaqytsha berilgen keńshilikti paıdalanyp, patshalyq Reseıdiń otarlaý saıasatynyń astaryn, jer tartyp alýyn, sóz, pikir aıtýǵa shekteý qoıýyn qazaq zıalylary ishinde eń alǵashqylardyń biri bolyp áshkereleı bastaǵan Máshhúr Júsip ekeni belgili. Sol eńbegi úshin 1912 jyldan bastap aqyndy qýdalaý bastalǵany, biraz ýaqyt onyń úıinen ketip, qaıda ekenin aıtpaı, el ishinde jasyryn júrgeni de málim.


You Might Also Like