- 05 naý. 2024 02:07
- 223
Qabdesh Jumadilov “Qazdar qaıtyp barady”
Sabaqtyń taqyryby: Qabdesh Jumadilov “Qazdar qaıtyp barady” (slaıd)
Sabaqtyń maqsaty: Qabdesh Jumadilovtiń “Qazdar qaıtyp barady” áńgimesindegi jazýshynyń til
sheberliginen, kórkemdik ereksheligine toqtalý.
Sabaqtyń mindeti:
Bilimdilik - oqýshylarǵa suraqtar men tapsyrmalar bere otyryp, shyǵarmanyń mazmunyn, taqyrybymen ıdeıasyn ashý;
Damytýshylyq - oılaryn naqty dál jetkize bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tiline, sóıleý mádenıetine kóńil bólý, dúnıetanymyn keńeıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıelik - oqýshylardyń týǵan jerine, ata - mekenine súıispenshiligin oıatý, patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Sabaqtyń epıgrafy:
«... Qabdesh – tilge asa baı jáne ár sózdiń sıqyrly boıaýyn jan - tánimen názik sezinetin jazýshy». (Ákim Tarazı)
Úı tapsyrmasy
Q. Jumadilov “Qazdar qaıtyp barady”.
Áńgimeniń mazmunyn meńgerip kelý.
Aqparat kartasy
1. Qabdesh Jumadilov ------ dúnıege kelgen.
2. Qabdesh Jumadilov ---------------- bulaǵynyń boıynda dúnıege kelgen.
3. Jazýshy Qabdesh Jumadilovtiń “----------- “, “----------------”,“ -----------------” tárizdi áńgime, “--------------”, “-----------------”, “---------------”,
“---------------------” romandary jaryq kórgen.
4.... Alpysynshy jyldardyń orta sheninde jurtshylyq nazaryn birden eleń etkizgen -
“-------------------------” áńgimesi edi.
5. Jazýshy “--------------” romany úshin Memlekettik syılyqqa ıe bolǵan.
Jospary
1. Jolǵa shyqqan qart.
2. Joldaǵy qıyndyqtar.
3. Ótkenge oralý.
4. Qarttyń ókinishi.
5. Týǵan jerge oralý.
6. Qyryq jyl boıy saqtaǵan boıtumar.
Mátinmen jumys
a) Ádebıet teorıasy boıynsha: peızaj, portret, minezdeme, qaıtalaý tabý.
1. Turaqty tirkester degenimiz ne?
2. Tómendegi tirkesterdiń maǵynasyn ashý:
Tıtyǵy qurý
Kózi sharadaı janý
Barmaǵyn shaınaý
Jigeri qum bolý
Et júregi ezilý
Qaıyrymy tıý
Ózegi tala qoımaǵan
Sóz qorjyny
Beıneli sóz tirkesterin izdep, ózińe unaǵan, esińde erekshe saqtalǵan beıneli sózderdi jaz.
Mysaly: Óne boıy aǵashtaı siresip qaldy.
Basty keıipkerge minezdeme berý
Sabaqtyń maqsaty: Qabdesh Jumadilovtiń “Qazdar qaıtyp barady” áńgimesindegi jazýshynyń til
sheberliginen, kórkemdik ereksheligine toqtalý.
Sabaqtyń mindeti:
Bilimdilik - oqýshylarǵa suraqtar men tapsyrmalar bere otyryp, shyǵarmanyń mazmunyn, taqyrybymen ıdeıasyn ashý;
Damytýshylyq - oılaryn naqty dál jetkize bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tiline, sóıleý mádenıetine kóńil bólý, dúnıetanymyn keńeıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıelik - oqýshylardyń týǵan jerine, ata - mekenine súıispenshiligin oıatý, patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Sabaqtyń epıgrafy:
«... Qabdesh – tilge asa baı jáne ár sózdiń sıqyrly boıaýyn jan - tánimen názik sezinetin jazýshy». (Ákim Tarazı)
Úı tapsyrmasy
Q. Jumadilov “Qazdar qaıtyp barady”.
Áńgimeniń mazmunyn meńgerip kelý.
Aqparat kartasy
1. Qabdesh Jumadilov ------ dúnıege kelgen.
2. Qabdesh Jumadilov ---------------- bulaǵynyń boıynda dúnıege kelgen.
3. Jazýshy Qabdesh Jumadilovtiń “----------- “, “----------------”,“ -----------------” tárizdi áńgime, “--------------”, “-----------------”, “---------------”,
“---------------------” romandary jaryq kórgen.
4.... Alpysynshy jyldardyń orta sheninde jurtshylyq nazaryn birden eleń etkizgen -
“-------------------------” áńgimesi edi.
5. Jazýshy “--------------” romany úshin Memlekettik syılyqqa ıe bolǵan.
Jospary
1. Jolǵa shyqqan qart.
2. Joldaǵy qıyndyqtar.
3. Ótkenge oralý.
4. Qarttyń ókinishi.
5. Týǵan jerge oralý.
6. Qyryq jyl boıy saqtaǵan boıtumar.
Mátinmen jumys
a) Ádebıet teorıasy boıynsha: peızaj, portret, minezdeme, qaıtalaý tabý.
1. Turaqty tirkester degenimiz ne?
2. Tómendegi tirkesterdiń maǵynasyn ashý:
Tıtyǵy qurý
Kózi sharadaı janý
Barmaǵyn shaınaý
Jigeri qum bolý
Et júregi ezilý
Qaıyrymy tıý
Ózegi tala qoımaǵan
Sóz qorjyny
Beıneli sóz tirkesterin izdep, ózińe unaǵan, esińde erekshe saqtalǵan beıneli sózderdi jaz.
Mysaly: Óne boıy aǵashtaı siresip qaldy.
Basty keıipkerge minezdeme berý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.