InfoHub Logo

Deńgeılik tapsyrmalar jınaǵy 8 – synyp
Otbasy syılastyǵy
Bizdiń otbasymyz.
Bizdiń otbasymyz úlken. Otbasynda: ájem, atam, sheshem, aǵam, inim jáne sińlim bar. Sáýleniń atasy men ájesi qurmetti demalysta. Olar zeınetkerler. Ákesi – sýretshi. Sheshesi dáriger bolyp jumys isteıdi. Aǵam segizinshi synypta oqıdy. Sińlisi alty jasta, onyń aty – Qarlyǵash. Ol bala - baqshaǵa barady. Qarlyǵash sýret salǵandy jaqsy kóredi. İnisi kitap oqyǵandy jaqsy kóredi. Sáýle besinshi synypta oqıdy. Sabaǵy jaqsy. Úıdiń janynda baý - baqsha bar. Baqshada jemis aǵashtary kóp.
İ - deńgeı
1. Mátindi oqy.
2. Sózdermen sóılem qurastyr.
Sińli, qaryndas, qonaq, dástúr, qurmetti, zeınetker, jemis.
İİ - deńgeı
1. Dıalogti tolyqtyr.
- Bul otbasy qandaı?
-......
- Otbasynda kimder bar?
-.....
- Kimder qurmetti demalysta ma?
-.....
- Sáýleniń áke - sheshesi qanda jumys isteıdi?
-.....

- Aǵasy men inisi neshinshi synypta oqıdy?
-.....

-- Sińlisi neshe jasta, aty kim?
-.....
- İnisi ne istegendi jaqsy kóredi?
-.....
- Sáýle neshinshi synypta oqıdy?
-.....
- Baqshada neler ósedi?
-.....
2. Sóılemderge sıntaksıstik taldaý jasa.
Sáýleniń atasy men ájesi qurmetti demalysta. Sheshesi dáriger bolyp jumys isteıdi. İnisi kitap oqyǵandy jaqsy kóredi. Sáýle besinshi synypta oqıdy. Sabaǵy jaqsy.

İİİ - deńgeı
1. Mátinniń mazmunyn aıt.
2. «Óz otbasyń týraly» esse jaz.
Qazaq otbasy. Jeti ata.
Ótken ómirdiń bári – sabaq. Qazaq otbasy úshin tarıh pen ata - baba shejiresi óte mańyzdy. Ár adam jeti ataǵa deıin jaqyn týys sanalady. Ómir tájirıbesi mol halqymyz keıingi urpaqqa jeti atasyn bilýdi mindettegen jáne ony úıretken, jattatqan. Burynǵy adamdar bir - birimen tanysqan - da, júzdeskende rýyn, tegin suraýy osydan shyqqan. Qazir de solaı.
Jeti ata ákeden tómen emes, joǵary taratylady. Onyń dáleli retinde «Jeti atasyn bilgen ul, jeti jurttyń qamyn jer» degen qazaq danalyǵyn aıtýǵa bolady. Ár adam ózinen keıingi balasynyń, nemeresiniń, ári ketse shóberesiniń atyn bilýi kerek. Jeti ata – bir kisiden taraǵan atalas qaýym. Olar: áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat.
İ - deńgeı
1. Mátindi oqy
2. Sózdermen sóılem qurastyr.
Qasıetti, paryz, urpaq, jeti ata, naǵashy, nemere, shóbere, otbasy. İİ - deńgeı
1. Dıalogti tolyqtyr.
- Mátinde ne týraly aıtylǵan?
-....
- Urpaq úshin ne mańyzdy?
-....
- Halqymyz keıingi urpaqqa neni mindettegen?
-....
- Qandaı danalyq sóz bar?
-.....
- Ár adam neni bilýi kerek?
-....
- Adamdar bir - birimen tanysqanda neni suraǵan?
-....
- Jeti ata qalaı taralady?
-....
- Jeti ata degen ne?
-....
- Olar kimder?
-....
2. Sóılemderge sıntaksıstik taldaý jas.
Ótken ómirdiń bári – sabaq. Qazaq otbasy úshin tarıh pen ata - baba shejiresi óte mańyzdy. Ár adam jeti ataǵa deıin jaqyn týys sanalady.

İİİ - deńgeı.
1. Mátinniń mazmunyn aıt.
2. Jeti atańdy jazyp ber.
Otbasyndaǵy dástúrler.
Bizdiń otbasymyz óte tatý. Otbasymyzda jaqsy dástúrler kóp. Olar: úlkenge qurmet kórsetý, kishige qamqor bolý, merekelerdi birge qarsy alý.
Mysaly: Naýryz meıramynda ájem naýryz kóje pisiredi. Biz dastarhan jaıýǵa kómektesemiz. Kelgen qonaqty qarsy alamyz. Merekeni kóńildi ótkizemiz. Úlkender bata beredi.

Astana qalasy
№ 3 mektep-gımnazıasynyń qazaq tili pániniń muǵalimi
Syzdyqova Sáýle Serikqyzy