Reseı qarý-jaraq naryǵy quldyrady

Reseıdiń qarý-jaraq eksporty 2019-2023 jyldary aldyńǵy besjyldyqpen salystyrǵanda 53 %-ǵa qysqardy.Nátıjesinde Reseı baıqaý kezeńinde alǵash ret bul kórsetkish boıynsha úshinshi orynǵa tómendedi. Reseı ekinshiorynda da emes. Bul úshinshi orynda, al reseılik qarýdyń álemdik naryqtaǵy úlesi 11 %-ǵa deıin qysqardy, delingen Stokgolm halyqaralyq beıbitshilikti zertteý ınstıtýtynyń nemese SPIRI baıandamasynda, onyń obektıvtiligine kúmán keltirýge bolmaıdy.

 

2019 jyly Reseı 31 elge qarýdyń negizgi túrlerin jetkizse, 2022 jyly – 14, al 2023 jyly – tek 12 elge jetkizildi. Taıaý Shyǵys jáne Afrıka elderi sáıkesinshe 13 % jáne 10 % qurady. Salystyrý úshin, Amerıka Qurama Shtattary 2019–2023 jyldary 107 memleketke negizgi qarý-jaraq jetkizgen, bul aldyńǵy barlyq kezeńderden kóp. Taıaý Shyǵysta amerıkandyq jetkizilimderdiń 38 % boldy.

 

Bul esepte taǵy ne qyzyqty: qarý-jaraq eksporty boıynsha TOP - 10-ǵa kiretin basqa elderdiń arasynda Italıa bul kórsetkishti 86 %-ǵa, Ońtústik Koreıa – 12 %-ǵa arttyrdy.Bul rette Qytaı qarý eksportyn 5,3 %-ǵa, Germanıa men Ulybrıtanıa – 14 %-ǵa, Ispanıa – 3,3 %-ǵa, Izraıl – 25%-ǵa qysqartty.

 

SPIRI esepteri árqashan qyzyqty jáne jahandyq qarý-jaraq naryǵyndaǵy aǵymdaǵy ózgeristerdi óte dál túsinýge jáne boljam jasaýǵa jáne onyń damý bolashaǵyn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Eń kóbi 3-5 jyl bolsa da, biraq qazirgi jahandyq týrbýlenttilik jaǵdaıynda bul múldem jaman emes.

 

Qandaı básekelester sózsiz paıdalanady. Tipti amerıkandyqtar men fransýzdar sıaqty moıyndalǵan kóshbasshylar emes - biraq on jarym jyl ishinde qarý-jaraq jasaý men óndirýde sapaly sekiris jasaǵan Túrkıa «ekinshi deńgeıli» memleketterdiń eń aıqyn mysaly bolyp tabylady.

 

Dúnıejúzilik qarý-jaraq naryǵy - bul shardy standarttar basqaratyn naryq, onyń ishinde jalpy alǵanda ekeýi ǵana bar - NATO standarty jáne keńestik standarty.Qalǵanynyń bári ártúrliligine qaramastan osy eki standart boıynsha jasalǵan tehnıka men qarýdyń úlgileri ǵana.

 

Osylaısha, keńestik standarty burynǵy tanymaldylyǵyn jáne sáıkesinshe suranysqa ıe bolǵan naryqtaǵy úlesin joǵaltady. Ol shyǵýy ekitalaı bolatyn quldyraýǵa kirdi, bul onyń artyndaǵy óndirýshiler úshin apatty saldardy bildiredi. Eń aldymen, árıne, reseılikter. Joq, reseılik áskerı-ónerkásiptik keshen ózdiginen joǵalyp ketpeıdi jáne áli de ártúrli deńgeıdegi tehnıkanyń jetkilikti mólsherin toıtarýǵa qabiletti.

 

Biraq reseılik qarý-jaraqshylar halyqaralyq naryqtardy umytýǵa májbúr bolady - nemese óz ónimderin metal synyqtarynan sál qymbatyraq baǵamen satýǵa týra keledi.Iaǵnı, Reseıdiń syrtqy naryqtar men satyp alýshylardy joǵaltýy sózsiz damý qarqynyn joǵaltýǵa jáne básekeles óndirýshilerden ǵana emes, standarttardan da artta qalýǵa ákeledi.

 

Sonyń saldarynan osy keńestik standartty satýǵa bolatyn naryqtar qysqardy. Bul básekelester úshin tamasha bolady.Tipti amerıkandyqtar men fransýzdar sıaqty moıyndalmaǵan kóshbasshylar - jáne «ekinshi deńgeıdegi» memleketterdiń arasynda on jarym jyl ishinde qarý-jaraq jasaý men óndirýde sapaly sekiris jasaǵan Túrkıa onyń aıqyn mysaly bolyp tabylady. Reseıdiń qarý-jaraq naryǵy tómendedi, biraq bul jaman emes. Eń bastysy, ol keńestik qarý standartyn qunsyzdandyrdy jáne bunytúzetý múmkin emes.

You Might Also Like