InfoHub Logo

Erte zamanda bir patsha ómir súripti. Patshanyń qısapsyz baılyǵy bolsa da, únemi qabaǵynyń astynan bir muń bary baıqalyp turady eken. Sóıtse, álgi patshanyń perzenti bolmapty. Patsha qapalanyp, qaıǵyryp júrgeninde, bir kúni jubaıy jylannyń tiline jerik ekenin aıtypty. Osy sózdi qanshama ret Qudaıdan jalynyp surasa da, estı almaǵan ol júregi jaryla qýanyp, jar salypty:

— Eger kimde-kim meniń jarlyǵyma qulaq asyp, jarymnyń jerik asy-jylannyń tilin ákelip berse,soǵan jalǵyz qaryndasymdy qosyp, ózime kúıeý bala etemin. Bir eskeretin jáıt: ol Saharadaǵy jylandar ordasynyń patshasy ataqty Afıta-Ábjylannyń tili bolýy tıis, – depti.

«Úmitsiz–saıtan» demekshi, baılyq pen asa sulý patsha qaryndasyn alýǵa qyzyqqandar Saharaǵa jol tartypty.

Olardyń ishinde sol shaharda turatyn bir saýdagerdiń Azý esimdi balasy da bar eken. Azý o basta ómirge kelgende, jylan terisin jamyla týypty. Óz terisiniń paıdasyn kórmekke ári synamaqqa ol da úmitpen jylandar ordasyna attanypty.

Azý jolda kele jatyp, ár jerde shashylǵan adam súıekterine kózi súrine beredi. «Bular da men sıaqty úmitkerler shyǵar» dep topshylaǵan ol ózi tek terisiniń arqasynda ǵana aman kele jatqanyn túsinedi. Aqyrynda kóp qıyndyq kórip, Saharaǵa jetedi. Ordaǵa kelgen soń ol jylandarmen tez aralasyp ketedi.

Birde jylandar patshasy taǵamdy óte jaqsy daıarlaı alatyn aspazshy kerek ekenin málimdeıdi. Synǵa túskenderdiń arasynan Azý ozyp shyǵady. Ol qolynan kelgen óneriniń barlyǵyn jumsaǵan eken. Sóıtip, az ýaqyt ishinde Azý Afıta-Ábjylannyń jaqsy kórer jaqynyna aınalady. Áńgimege tarta júrip, jylandar patshasynyń jany qolyndaǵy saqınada ekenin de bilip alady. Ony Afıta masańdaý kezinde aıtyp qoıady.

Bir kúni Azý tátti taǵam jasap, oǵan uıyqtatatyn dári qosady da, Afıta-Ábjylanǵa jegizedi. Ol qatty uıqyǵa ketken kezde saqınasyn alyp, qaq bóledi. Sodan soń tilin kesip alyp, tún qarańǵylyǵymen taıyp otyrady. Bul oqıǵany tań atqan soń bir-aq bilgen jylandar ony ári izdep, beri izdep, taba almaı qala beredi. Azýdyń ońaı qutylýynyń sebebi: Saharadan shyqqan soń, ol adam qalpyna qaıta aýysyp alady. Eline aman-esen oralǵan Azý patshaǵa jylannyń tilin ákep berip, onyń qaryndasyna úılenedi. Al, jerik asyn jegen patsha jary kóńili sýdaı tasyp, aıy-kúni jetip uldy bolady. Ulan-asyr toı jasalady.

«Toı dese, qý bas domalaıdy» demekshi, bul toıǵa baıaǵy Azýdy izdep júrgen jylan da kelipti. Ol Azýdy ıisinen tanyp qalyp, sanyn bir-aq soǵypty. İshine kek túıip, óz ordasyna qaıtypty. Kelgen soń bul jańalyqty basqalarǵa aıtyp beripti.

Muny esitken jylandar ashýlanyp, adamzattan kek almaqqa bekinedi. Ýly tili arqyly adam balasyna zıan keltirip, urpaǵyn keselge dýshar etpek bolady. Afıta-Ábjylannyń jubaıy Flıta-Ábjylan qatty yzalanyp, ony óltirmekke ózi attanatynyn málimdeıdi. Afıta-Ábjylan dúnıe salǵan kezde ol qasynda bola almapty, alysqa qonaqqa ketken eken.

Araǵa biraz ýaqyt salyp Flıta-Ábjylan patshalyqqa keledi. Azýdy izdep júrip, bir úıdiń túndiginen syǵalap qarasa, besiktegi jas balany kóredi. Bul jańa týǵan náreste patshanyń murageri edi. Ol bar ashýyn osy baladan almaqqa bekinedi. Úıde jan joq kezdi paıdalanyp, túndikten túsedi. Balanyń qasyna endi jaqyndaı bergende, esikten bir áıel kirip keledi. Jylan sasqalaqtap qalady. Al, patsha jarynyń abyrjyǵany sonsha, tili kúrmelip:

— O, Qudaıym. Jalǵyz sábıimdi ajalǵa qalaı qıam? Ony bosanarda jylannyń tiline jerik bolyp edim, endi ajaly da sol jylan tilinen bolmaq pa? Jo-joq, qutqara kór! – dep jalbarynypty.

Sol sátte qaıdan esine túskeni belgisiz, oshaqta turǵan sútke qaraı umtylady. Qazandaǵy sútti jylanǵa kórsetip turyp:

— O, Ábjylan! Meniń jalǵyzyma qıanat jasama!.. Júregim sezedi, sen kek almaqshysyń. Balamdy saǵan bermeımin. Bolmasa meni shaq. Men de anamyn, ana sútinen jaralǵanmyn. Balam da, basqa jan-janýarlar da ana sútinen jaralǵan. Sen de biz sıaqty ana sútinen nár alǵansyń. Tirshilik ıesiniń nári - sút. Ol qasıetti de qasterli. Ony Alla taǵalam syıǵa tartqan. Aqty jerge tókpe deýi sondyqtan. Al men sol sútti seniń basyńa tógemin. Tek balam úshin, tek jalǵyzymnyń ómiri úshin ǵana salttan attaımyn. O, Ábjylan, opasyz! Seniń ýyń osy sút arqyly qudiretinen aıyrylsyn! O, Jaratýshym, tilegimdi qabyl et! – dep eńirep turyp, sútti jylanǵa shashyp jiberedi. Sol sátte, shynynda da, jylan bar qudiretinen aıyrylady. Súttiń qasıetti kúshi onyń ýy men aıbatyn sıqyrlap tastaıdy. Jylan eseńgirep turyp-turyp, esikten shyǵyp ketedi.

Mine, osydan bastap barlyq jylan ataýly sútti kórse, aıbatynan aıyrylady eken. Olar úıge kirgende basyna aq quısa, sytylyp shyǵyp ketedi. Olarǵa bul qasıet sonaý zamanǵy óz analarynan darysa kerek.

Nazar aýdar:

Ertegiler álemi

Pınokkıo

Jumaqtan túsken jemis týraly jyr

---