Segiz aıaq

Alystan sermep,
Júrekten terbep,
Shymyrlap boıǵa jaıylǵan.
Qıýadan shaýyp,
Qısynyn taýyp,
Taǵyny jetip qaıyrǵan —
Tolǵaýy toqsan qyzyl til,
Sóıleımin deseń óziń bil.

Ótkirdiń júzi,
Kesteniń bizi
Órnegin sendeı sala almas.
Bilgenge marjan,
Bilmeske arzan,
Nadandar báhra1 ala almas.
Qınalma beker, til men jaq,
Kóńilsiz qulaq – oıǵa olaq.

Basynda mı joq,
Ózinde oı joq,
Kúlkishil kerdeń nadannyń.
Kóp aıtsa kóndi,
Jurt aıtsa boldy —
Ádeti nadan adamnyń.
Boıda qaırat, oıda kóz
Bolmaǵan soń, aıtpa sóz.

Qaınaıdy qanyń,
Ashıdy janyń,
Minezderin kórgende.
Jigerlen, silkin,
Qaırattan, berkin
Dep nasıhat bergende,
Uıatsyz, arsyz saltynan,
Qalǵyp keter artynan.

Aýlaqqa shyqpaı,
Sybyrlap buqpaı,
Meıirlenbes esh sózge.
Paıdasyz taqyl —
Baılaýsyz aqyl,
Atadan bala oıy ózge.
Sanasyz, oısyz, jarym es,
Óz oıynda ar emes.

Tasysa ósek,
Ysqyrtsa kesek,
Qumardan ábden shyqqany.
Kúpildek maqtan.
Tabytyn qaqqan2 —
Ańdyǵany, baqqany.
Ynsap, uıat, tereń oı
Oılaǵan jan joq, jaýyp qoı.

Bolmasyn kekshil,
Bolsaıshy kópshil,
Jan aıamaı kásip qyl.
Orynsyz yrjań,
Bolymsyz qyljań
Bola ma dáýlet, násip bul?
Eńbek qylsań erinbeı —
Toıady qarnyń tilenbeı.

Eginniń ebin,
Saýdanyń tegin
Úırenip, oılap, mal izde.
Adal bol – baı tap,
Adam bol – mal tap,
Qýansań qýan sol kezde.
Birińdi qazaq, biriń dos
Kórmeseń, istiń bári bos.

Malyńdy jaýǵa,
Basyńdy daýǵa
Qor qylma, qorǵa, tatýlas.
Ótirik, urlyq,
Úkimet zorlyq
Qurysyn, kóziń ashylmas.
Uıatyń, aryń oıansyn,
Bul sózimdi oılansyn.

Tamaǵy toqtyq,
Jumysy joqtyq
Azdyrar adam balasyn.
Talasyp bosqa,
Jaý bolyp dosqa,
Qor bolyp, quryp barasyń.
Ótirik shaǵym toldy ǵoı,
Ókiner ýaqytyń boldy ǵoı.

Jumyssyz sandal,
Eriksiz maldy al
Degen kim bar senderge?
Qýlyqty kórgish,
Sumdyqty bilgish
Tabylar kisi jón derge.
Úsh-tórt jylǵy ádetiń
Ózińe bolar jendetiń.

Aýyrmaı tánim,
Aýyrdy janym,
Qańǵyrtty, qysty basymdy.
Taryldy kókirek,
Qysyldy júrek,
Aǵyzdy syǵyp jasymdy.
Súıenip kúlki toqtyqqa,
Tartypty óner joqtyqqa.

Qaıratym málim,
Kelmeıdi álim,
Maqsut – alys, ómir – shaq.
Ótken soń bazar,
Qaıtqan soń ajar,
Ne bolady qur qojaq?!
Kesh dep qaıtar jol emes,
Jol azyǵym mol emes.

Bir kisi myńǵa,
Jón kisi sumǵa,
Áli jeter zaman joq.
Qadirli basym,
Qaıratty jasym
Aıǵaımen ketti, amal joq.
Bolmasqa bolyp qara ter,
Qorlyqpen ótken qý ómir.

Sózýar bilgish,
Zakonshik, kórgish,
Atanbaq – maqsut, maqtanbaq.
Jasqanyp, qorqyp,
Jorǵalap, jortyp,
Imense eliń, baptanbaq.
Qarǵaǵanyn jer qylmaq,
Aldaǵanyn zor qylmaq.

Hosh, qoryqty eliń,
Qorqytqan seniń
Óneriń qaısy, aıtyp ber.
El ańdyp seni,
Sen ańdyp ony,
Qylt etkizbeı baǵyp kór.
Oınasshyl qatyn bolsa qar,
Ańdyǵan erde qala ma ar?

Kómeksiz kóziń,
Bir jalǵyz óziń
Baǵa almaı, basyń sandalar.
Baýyryńa tartqan,
Syryńdy aıtqan
Syrlasyń syrt aınalar.
Ol qany buzyq ury-qar,
Qapysyn taýyp seni alar.

Basy-kózi qan bop,
Arqa-basy shań bop,
Jáne turyp jalpyldap;
Jyǵylyp turyp,
Býyny quryp,
Taǵy qýyp salpyldap —
Abuıyr qaıda, ar qaıda?
Áz basyńa ne paıda?

It úrse, bala
Taıaǵyn ala,
Qýady ıtpen kektesip.
Urysqansyp "oı" dep,
"Uıat" dep, "qoı" dep,
Úlkender tyıar "tek" desip.
Ony bilseń, munyń ne?
Men de uıat is qyldym de.

Bilgenge jol bos,
Bolsaıshy qol bos,
Talaptyń dámin tatýǵa.
Bilmegen soqyr,
Qaıǵysyz otyr,
Tamaǵy toısa jatýǵa.
Ne ol emes, bul emes,
Meniń de kúnim – kún emes.

Ǵylymdy izdep,
Dúnıeni kózdep,
Eki jaqqa úńildim.
Qulaǵyn salmas,
Tilińdi almas,
Kóp nadannan túńildim.
Eki keme quıryǵyn
Usta, jetsin buıryǵyń.

Jartasqa bardym,
Kúnde aıǵaı saldym,
Onan da shyqty jańǵyryq.
Estisem únin,
Bilsem dep jónin,
Kóp izdedim qańǵyryp.
Baıaǵy jartas – bir jartas,
Qańq eter, túkti baıqamas.

Jaıaýy qapty,
Attysy shapty,
Qaırylyp sózdi kim uqsyn.
İshte dert qalyń,
Aýyzdan jalyn
Burq etip, kózden jas shyqsyn.
Kúıdirgen soń shydatpaı,
Qoıa ma eken jylatpaı?

Mamyqtan tósek,
Tastaı bop kesek,
Jambasqa batar, uıqy joq.
Sybyr bop sózi,
Máz bolyp ózi,
Oılanar eldiń sıqy joq.
Baıaǵy qýlyq, bir aldaý,
Qysylǵan jerde – jan jaldaý.

Atadan altaý,
Anadan tórteý,
Jalǵyzdyq kórer jerim joq.
Aǵaıyn bek kóp,
Aıtamyn eptep,
Sózimdi uǵar elim joq.
Molasyndaı baqsynyń
Jalǵyz qaldym – tap shynym

1 Báhra (parsysha) – paıda, bilimnen úles.
2 Tabytyn qaqqan – Kisi ólimi sıreı bastasa, meshittiń ashkez, nadan mázenderi meshit qoımasynda turatyn ólgen adamdy salyp shyǵaratyn tabytty taıaqpen qaǵyp, ólim shaqyratyn jaman ádeti bolǵan. Aqyn sony aýyspaly maǵynasynda qoldanǵan.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama