InfoHub Logo

 1848 jyldyń qońyr kúzinde qyrǵyzdyń baı shonjar manaby Ormanhan sheshesine as beredi. Bul jıynǵa aralas quralas otyrǵan qazaqtyń Tezek tóre, Bóltirik sheshen bastaǵan ıgi jaqsylary bir qaýym el bolyp qatysady. Astyń aqyndarsyz ótpesin bilgen aqyn jandy Tezek tóre  elge ataǵy jaıylyp, tanyla bastaǵan Súıinbaı aqyndy ala barady.

As ishilip qyzyq dýman bastalarda qyrǵyzdyń shoń manaby Qara Báıtik Tezek tórege Bóltirik sheshenniń qasynda otyrǵan badana kóz, sulý jigitti kórsetip:

- Ana otyrǵan bala Súıinbaı aqyndaryń emes pe dep suraıdy.

Bóltirik: «Iá», - dep jaýap bergenshe, Súıinbaı dombyrasyn qaǵyp-qaǵyp jiberip zaýlata jóneldi.

 

Assalaýmaǵaleıkúm, sálem berdik,

Múbárák júzderińdi jańa kórdik.

Ataqty as jıyndy quttyqtaýǵa,

Baýyrlas qyrǵyz eli,  saǵan keldik.

Júırikter qosylmaǵan qoıý shańǵa,

Qosylar qyran búrkit, qashqan ańǵa.

Han Jantaı, Qara Báıtik, Átekeńe,

Kelip ek amandasa Ormanhanǵa.

 

Arǵy atań er Áteke, batyr Jantaı,

Basyna kıdi bórik qyzyl altaı.

Qanattas qyrǵyz elin kórmek úshin,

Bolaryn osy astyń kúttik alty aı.

Bas qosqan eki halyq bul jıynda,

Kelgen soń sóıleý kerek sózden qaıtpaı.

 

Qol jaıyp, quran oqyp ótkenderge,

Árýaǵyn atań, qyrǵyz, keldim joqtaı.

Aldyna qalyń qyrǵyz kelgennen soń,

Jaraı ma qaıtyp ketý kóńil aıtpaı?!

Qyraǵy aspandaǵy aqıyqpyn,

Qumary basylmaıtyn borandatpaı.

 

 

Súıinbaı osylaı dep toqtaǵanda, Báıtiktiń  tasasynda otyrǵan  qaǵylez qaıystaı qara jigit qarǵyp turyp pernesi joq qomýzyn joǵary tómen túsire oınata sabalap, ashshy aıqaıdan bet aýyzy qubylyp ashýyn toqtata almaı:

 

Aý, Súıinbaı, Súıinbaı,

Toqtat endi sózińdi.

Oıaıyn ba kózińdi!

Aqynmyn dep oılaısyń,

Men turǵanda ózińdi.

Basyńnan óleń jaýdyryp,

Bir quraıyn tezimdi.

Baryń bolsa qaryshta,

Barar jeriń sezildi.

Kelip qapsyń baıqamaı,

Óletuǵyn jerińe.

Qazýly turǵan kórińe,

Kórseteıin kózińe.

Ajal aıdap kelgen soń,

Saǵan ólim tegindi.

Tentirep júrip qańǵyryp,

Bylǵama shalqar kólimdi.

Qara jalym Ormanhan,

Jantaı, Báıtik begimdi.

Syrtyńnan izdep, júrshi em,

Keltirdi Qudaı kezińdi.

Tústińbe bálem, qolyma,

Úrleıin mes qyp terińdi.

Qatyrlatyp shaınaıyn,

Qybyrlaǵan jerińdi!

 

Áı, Súıinbaı, Súıinbaı,

Súıinbaı maǵan buıymba-aı

Súıinbaıdy jeńbesem,

Kirmeımin qaıtyp jıynǵa-aı.

Aıtysatyn aqynsyń,

Bir qalashtyq tıynǵa-aı.

Keregi joqsyń qyrǵyzǵa,

Dombyrańdy qoltyqtap,

Qaıt aýlyńa salpaqtap,

Topyraq saǵan buıyrmaı.

Kelip qapsyń ordama,

Qataǵan baryn baıqamaı.

Boz japalaq sen ediń,

Qıaqty suńqar men edim,

Tyrnaǵyma iliktiń,

Qalmaıdy jelkeń qıylmaı.

Osy jerde jeńilseń,

Buıyrmas saǵan buıymtaı.

Elińdi tappaı qalarsyń,

Kózińniń jasy tıylmaı.

Armanda qalma, Súıinbaı,

Aqyn bolsań baıqaıyn.

Basyńnan óleń jaýdyryp,

Mıyńdy biraz shaıqaıyn.

Aıtyspaımyn da senimen,

Ses kórsetip qaıtaıyn.

Kóptigimdi aıtaıyn,

Baılyǵymdy aıtaıyn,

Meniń atym, Qataǵan,

Qońyr Bórik asynda,

Bes júz jylqy mataǵam.

Súıinbaı táýir aqyn dep,

Munyń nesin ataǵan.

Qus moıyndy, qoıan jon,

Tulpar týǵan jataǵan.

Baı myrzańdy qosaqtap,

Aıtysam dep menimen,

Óltirip alma qapadan.

Súıinbaı, senen jeńilsem,

Qataǵan bolmaı qataıyn,

Kók sheshekten jataıyn.

Qyrǵyzǵa ákep malyńdy,

Besh tıynǵa sataıyn.

Ásker tartyp barǵanmyn,

Sózimniń tapshy jalǵanyn.

Ásker tartyp barǵanda,

Ózimdiki bolmap pa ed,

Qoınyńdaǵy jarlaryń,

Atqa mingen jastaryń.

Kenesary tóreńniń,

Basyn kesip alǵanmyn.

Naýryzbaıdaı begińdi,

Itime súırep salǵanmyn.

Zaty jaman Súıinbaı,

Qane kegińdi alǵanyń?

Kek alam dep júrgende,

İshińde keter armanyń.

Kóptigimdi aıtaıyn,

Qulaq sap, tyńda, Súıinbaı!

Shala sóılep jatpaıyn,

Oraýyz, qara býradaı.

Kúnine shaýyp jaraǵan,

Quıryq jalyn taraǵan,

Qara Báıtik begim bar,

Aq patshadan shen alǵan.

Ormanhanǵa baǵynyp,

Aýyzyna qyrǵyz qaraǵan.

Batyr Jantaı begim bar,

Egizek pen Toǵyzaq,

Buǵy degen qyrǵyzym,

Mańdaıǵa bitken juldyzym.

Qyrǵyz bolyp attansam,

Ózimdiki emes pe,

Qazaqtaǵy bar qyzyń.

Qyzyń turmaq qul bolar,

Bosaǵańdaǵy jalǵyzyń.

Qańǵyryp júrgen qazaǵym,

Qımyldashy, qanekı,

Minin  tapsań qyrǵyzdyń?

Súıinbaı aqyn, jyrlashy,

Menen búgin jeńilseń,

Kirgizermin ákeńniń,

Daıyn turǵan kórine.

Naýryzbaıdaı begińe,

Buıyrmaǵan janaza,

Júrmegen soń jónine.

Kezeńdi jerden asyrǵan,

Qazaqtyń shaýyp jylqysyn.

Aldyna salyp aıdaǵan,

Baılyq deseń bizde bar,

Batyrlyq deseń bizde bar,

El shetinen aıtaıyn,

Sarybaq úsh myń dýlym.

Jaǵamdaǵy qundyzym,

Mańdaıdaǵy juldyzym,

Buǵy degen jurtym bar,

Baılyq deseń munda bar,

Kóptik deseń munda bar.

Bektik deseń munda bar,

Kókshe qoıan qumda bar,

Bizdeı erler qaıda bar?

Qasar ury qyrǵyzym,

Urlyqpenen kóz ashyp,

Jylqynyń kórgen qyzyǵyn.

Sary rýdan qozǵasam,

Teń kelmes oǵan qarýyń.

Aýadan bylaı kóp Solta,

Naızasyn tasqa janyǵan.

Tulpar minip jaratqan,

Jandy aýzyna qaratqan.

Sol Soltynyń ishinde,

Qalyń qara Qanaıym.

Qanaıymdy qaptatyp,

Qazaǵym saǵan salaıyn.

Qazaq qandaı, men qandaı,

Súıinbaı,  sonda kórersiń.

Dalada qalar ıt mújip,

Kómýge kelmes óleksiń.

Aıtysam degen aqynnyń,

Zar jylatqam talaıyn.

Onan beri  Tanaıym,

Tynaıymnyń shoqparyn,

Qaq shekeńnen uraıyn.

Qımyldashy, qanekı,

Qaı jaqsyń bar eı, qazaq,

Syrtyńan baǵyp turaıyn.

 

Alataýdan tótelep,

Taý eshkideı tik basyp,

Saıaǵyma shyǵaıyn.

Tynaı menen Saıaqtyń,

Artyq qylyp násilin,

Jaratqan joq pa, Qudaıym,

Saıaǵym aman turǵanda,

Súıinbaıdyń ústinen,

Qalar ma eken taıaǵym!

Burynǵy men sońǵyda,

Ońalyp edi baıaǵym.

Ormanhandaı begimniń,

Qushaqtap súıgen aıaǵyn.

Súıinbaı aqyn baıqadym,

Qaǵylyp qaldy saıtanyń.

Kezegińdi alyp sóıleshi,

Syrtyńnan baıqap qaraıyn?! –

 

Dep entigin basyp «qatyrdym ba?» degendeı qasynda otyrǵan qara Báıtikke qarap quptaý kútkendeı bolyp edi. Báıtik quptaý yqlasyn bildirmedi de birden sóz bastamaı bógelip qalǵan Súıinbaıdan kózin aýdarmady. Qataǵannyń ekpinenen jasqanǵan Tezek tóre mysy basylǵandaı bolyp qabaǵyn kótermeı otyrǵanda Bóltirik sheshen:

- Eı, Tórem, kóter basyńdy, qashyrma qanyńdy! Súıinbaı óleń tappaı otyr deısiń be? Azdap býlyǵyp otyr. Súıinjan, shyǵar daýsyńdy! – degende Tezek tóreni uıqysynan shoshytyp oıatqandaı selk etkizip aıqaıǵa basty. Súıinbaı báıgeden oza shaýyp, shashasyna shań juqtyrmaıtyn júırikteı, qamshy saldyrmaı tolǵap ketti.

 

Qashyrma tórem, qanyńdy,

Kirgizeıin janyńdy.

Qataǵannan jeńilsem,

Talap alǵyn malymdy.

İzdegenim osy edi,

İzdegenim tabyldy.

Qataǵan sózden jańylyp,

Ózinen ózi qaǵyndy.

Qyzyp turǵan temirge,

Ózi kelip qaryldy.

Narkeskenge jolyqtyń,

Shashamyn sýdaı qanyńdy.

Bolattan soqqan qylyshpyn,

Altyndatqan sabymdy.

Qabaǵyn shytsa Súıinbaı,

Tartý qylyp tartarsyń,

Qoınyńdaǵy jaryńdy.

Aıdap kelip berersiń,

Aldyńdaǵy malyńdy.

Malyń túgil baryńdy.

Júırik attaı kósilsem,

Kóre almassyń shańymdy.

Aljyǵan tazy sekildi,

Ańdamaı shaptyń ańyńdy.

Zaty jaman Qataǵan,

Ittigiń qashan aryldy!

 

Maqtanyp júrsiń, Qataǵan,

Bes-alty bitken tanaǵa.

Kenesary, Naýryzbaı,

Qyrǵyzdy kelip bes shaýyp,

Keltirgen aýyzyn tobaǵa.

Manaptaryn kergilep,

Aparyp tyqqan molaǵa.

Bul Qudaıdyń qazasy,

Qazaǵa qarsy bola ma?

Zaty jaman Qataǵan.

Qaıta týsań jaqsy edi,

Kúnádan pák bop anadan.

Ár nárseni bir sóılep,

Árkimdi bir dattaısyń.

Aljyp aqyn bolǵansha,

Úıde nege jatpaısyń.

Baılyǵyń seniń belgili,

Butyńdy otqa qaqtaısyń.

Jazdaı egin aıdaısyń,

Jalǵyz buzaý baılaısyń.

Túlkilikti qoımaısyń,

Súıinbaı syndy aqyndy,

Jeńemin dep oılaısyń.

Qarsy shapqan qyrǵıǵa,

Ajaly jeten torǵaısyń.

Kók shoqaıyń bultyldap,

Kómekeıiń jyltyldap,

Az qonaqqa aq surap,

Kóp qonaqqa et surap,

Qazaq jaqyn qonǵanda,             

Kelýshi ediń mal surap.

Kóppin deısiń, Qataǵan,

Kóptigiń seniń qaıda bar,

Úsh atanyń ulysyń.

Qazaǵymdy qaptatsam,

Jurtta qalǵan kúshikteı,

Aıdalada ulyrsyń.

Shapyrashty elim bar,

Asqar taýdaı belim bar,

Baıtaq jatqan elimnen,

Shapyrashtyǵa senim bar.

Tulpar minip jaratqan,

Jaýdy jeńip qaratqan.

Maǵan qandaı teńiń bar?

Suranshy, Saýryq attansa,

Syrtqy jaýǵa ólim bar.

Qarasaılap attansam,

Dushpanǵa qazǵan kórim bar.

Shapyrashty qalyń el,

Jaýdy kórse qaptaǵan.

Kóptiginen qoryqpaı,

Sabyr qylyp saspaǵan.

Qarasaı úlken er edi,

Esimi elge belgili,

Bahadúrlerdiń biri edi.

Árýaǵy dúrkirep,

Basylmaı áli keledi.

Bar qazaqtyń ulynda,

Odan asqan bolmaǵan.

Dańqty batyr er edi,

Qol bastasa joryqta,

Qarasaı bilsin der edi.

Men Qarasaı ulymyn,

Nar keldeniń túrimin.

Aıtýly erdiń birimin.

Menmensingen myqtynyń,

Talaıyn jeńgen er edim.

Suranshy, Saýryq kezinde,

Qaıssyń betke kep ediń?

Qudıar men Ormandy,

Qarshyǵa tıgen shildeı ǵyp,

Aldyma salyp qýǵanda,

Bilinbeı ketti deregiń.

Búrkitteı búrgen jonyńnan,

Sondaǵy týǵan men edim.

Qyrǵyz, Qazaq eldesip,

Tynyshtyqta turǵanda,

Tilińdi tartyp sóılegin.

Shapyrashty ishinde,

Shybyl menen Aıqynym,

Mańdaıdaǵy aıbynym.

Ekeı degen aqyn el,

Óleń tappaı qınalsań,

Kómek surap bizge kel.

Esqoja degen batyr el,

Uly júzdiń ishinde,

Oǵan erlik jetpegen.

Onan beri aıtaıyn,

Qalyń jatqan Oshaqty,

Atamyz qoıǵan osy atty.

Batyrlary kóp shyǵyp,

Altynnan saýyt jasatty.

 

Qataǵan aqyn ońbaıdy,

Til tıgizgen halyqqa.

Árýaqqa tas atty,

Bararsyń áli-aq, Qataǵan,

Dozaq emes tamuqqa.

Onan beri Ystym bar,

Alataýdaı kúshtim bar.

Ystylar atqa qonǵanda,

Artyńnan seniń jel shyǵar.

Sol Ystynyń ishinde,

Oıyq penen Tiligim.

Barlyǵy túgel qozǵalsa,

Syrqyrar seniń jiligiń.

Eldesip otyrǵan eki eldiń,

Qalaımysyń búligin?

Shatastyrǵan jurtymdy,

Jaqpady maǵan qylyǵyń.

Qarǵys atqan Qataǵan,

Qurysyn seniń yrymyń.

Onan beri Saryúısin,

Uly júzdiń bári Úısin.

Osylardy qaptatsam,

Eseńgirep eldespeı,

Qaıta kóship ketersiń,

Jer túbine jetersiń,

Súıinniń kim ekenin,

Qataǵan sonda bilersiń.

Kóship qonyp  júrgende,

Umyt bolar tarıhyń.

Onan beri Qańlym bar,

Qańlylardy qaptatsam,

Aýyzy basyń qan bolar.

Qatar jatqan qaıratty el,

Shanyshqylyny qaptatsam,

Ne bolady jaǵdaıyń,

Tasqa tıer mańdaıyń.

Arasynda olardyń,

Qoja menen Tobashyq,

Sáldeleri bir qushaq.

Qalı pirim, óz jurtym,

Saharany jaılaǵan,

Myńdap túıe aıdaǵan.                                                                   

Bostan bosqa, Qataǵan,

Sala berme  baıbalam.

Odan beri Sirgeli,

Ol da bir jurt irgeli.

Jigiti de,  qyzy da,

Teke jáýmit mingeni.

Sal serilik dástúrmen,

Qyzyq dáýren súrgeni.

 

Al tyńdaı ber, Qataǵan,

İleden ári óteıin.

Barmaǵyn basqan qyrǵyzǵa,

Jalaıyrǵa jeteıin.

On eki atadan taraǵan,

Abaq, Taraq  jurtym bar.

Aq Kóbikti óltirgen,

Oraq batyr sonda bar.

Arǵy atasyn aıtaıyn,

Qoǵaly kóldi  shalqytqan,

Týǵan aıdy balqytqan.

Sózge sheshen Balpyqtan,

On eki ata Jalaıyr,

Arshynǵa qolyn sermegen,

Mańyna dushpan kelmegen.

Batyr degen sol elde,

Naızamen shanshyp et jegen.

Ajaldan buryn óledi,

Yńǵaıyna kónbegen.

Tulpar degen sol elde,

Altyn ordada baǵylyp,

Astaýdan jent, jem jegen.

Sulý degen sol elde,

Ashpaǵan betin pendege.

Kúıeýlerin ardaqtap,

Basqa erkekti kórmegen.

Batyrlary jasanyp,

Attary ketpes kermeden.

Qazaq degen batyr el,

Jaýyna namys bermegen.

Onan ári Dýlatty,

Batyrlary kóp shyǵyp,

Talaı jerdi shýlatty.

Sadaq tartyp naızamen,

Qylyshpen kesip týrapty.

Tórt Dýlattyń balasy,

Kúnniń kózin jasyrǵan.

Bir balasy Sıqymym,

Sıqymymdy qozǵasam,

Basyńa salar qıqýyn..

Onan ári Janysym,

Janysymdy qozǵasam,

Aıaǵyńdy serippeı,

Tarylar seniń tynysyń.

Onan beri Botpaıym,

Botpaıymdy qozǵasam,

Ketersiń janyp ottaıyn.

Etim qyzyp kelgende,

Sabyr qyp qalaı toqtaıyn.

Menmenen egesseń,

Jerge uramyn doptaıyn.

Onan beri Shymyrym,

Shymyrymdy qozǵasam,

Keýdeńnen shyǵar shybynyń.

Artyńnan shyǵar dybysyń.

Sózimdi endi baıqap kór,

Qataǵan qaıda barasyń?

Kóptigine qazatyń,

Áli de bar ma, talasyń?

Alty ataly Albanym,

Albanymdy qozǵasam,

Saǵan túser salmaǵym.

Kóbikti sózdi kóp sóılep,

Mazany aldyń, Qataǵan.

Árkimge tıdi saldaryń,

Týmaı ketkir atadan.

Onan ári Sýanym,

Azda bolsa jýanym.

Tyrp etkizbeı qyrǵyzdy,

Shógip jatqan munarym.

Eshkisindeı kedeıdiń,

Azǵantaı ǵana qyrǵyzsyń!

Aldymnan jutyp, Qataǵan,

Artymnan qaıta tyshamyn.

Aıta bersem taýsylmas,

Jalpaq jatqan Uly júz.

Orta júzge keleıin,

Áýseleńdi kóreıin.

Saryarqanyń jerinde,

Arǵyn degen jurtym bar.

Tyǵylatyn jer tappaı,

Jatar kóriń tarylar.

Arǵynym atqa qonǵanda,

Basyńnan seniń qarǵydym.

Eshkim basyp kórgen joq,

Olardyń ekpin, arynyn.

Arǵyn degen sansyz el

Qonys qylyp jaılaǵan,

Dúnıeniń jarymyn.

Jerge kirip ketersiń,

Bassań onyń tamyryn.

Súıinbaı piriń, men bolam,

Endi baıqap tanyǵyn.

Qataǵan degen adam ba?

Aıtqanda sózdiń anyǵyn!

Sol Arǵynnyń ishinde,

Qaraksek elim bar.

Meniń de aıtar jónim bar!

Qarakesektiń kindigi,

Kerneı degen qalyń el.

Qondyrsam atqa qaptatyp,

Ketemin seni taptatyp.

Kókshetaýdy jaılaǵan,

Atyǵaı men Qaraýyl.

Ár qaısysy ár aýyl.

Odan ári baraıyn,

Jaýǵan qardaı boraıyn.

Tobyqty men Ýaqpen,

Aldy artyńdy oraıyn.

Baılyq penen tektikte,

Myrzalyq pen kóptikte,

Bar qyrǵyzdy jısań da,

Kóre almaısyń mańaıyn.

Bes ata degen kóp jurtym,

Ol da meniń bek jurtym.

Janquty degen shesheni,

Eshkimge des bermegen.

Ýyqqa altyn jaqtyrǵan,

Kerneı syrnaı tartqyzǵan,

Sen sıaqty, Qataǵan,

Aqyly joq aqyndy,

Qul qylyp qoıyn baqtyrǵan.

Odan ári baraıyn,

Kereıge qolqa salaıyn.

Atqa minse naıza ustap,

Qalaı bolar jaǵdaıyń.

Mamaǵa atyn baılaǵan,

Daladaǵy attary,

Qulyn taıdaı oınaǵan.

Qarsy kelgen dushpanyn,

Qoraly qoıdaı aıdaǵan.

          Ór Altaıdy jaılaǵan,

Naımandarǵa keleıin,

Qaptaǵaılap qaptatyp,

Áýseleńdi kóreıin.

Qabanbaı shyqan Naımanym.

«Jaıyl qyrǵynynda» jaıratyp,

Qulashty keń jaıǵanmyn.

Beıbit kúnde toı toılap,

Úıge kelgen meımanyn,

Qudaıyndaı sılaıtyn.

Áı, Qataǵan, Qataǵan,

Túlkilikti qoımadyń,

Súıinbaı syndy aqyndy,

Jeńemin dep oıladyń.

Ajaly jetken qarǵasyń,

Búrkitpenen oınadyń.

Súıinbaıǵa jetem dep,

Qan qusyp júrme, Qataǵan!

Qazanymnan as ishken,

Sadaǵa ket, Qataǵan.

Sol Naımannyń ishinde,

Begimbet pen Qyzaıym.

Qyza-qyza kelgende,

Tóbeńnen óleń quıaıyn.

Tóbeńnen óleń saýlasa,

Sonda bolar ýaıym.

Oral taýǵa bir qonyp,

Qıǵashtan tómen túseıin.

Baq ornap qyzyr jaılaǵan,

Myńdap túıe saýǵyzǵan.

Qarsy kelgen dushpanyn,

Qan josa etip jatqyzǵan.

Kishi júzge jeteıin.

Elimniń qandaı ekenin,

Túsingen shyǵar kókeıiń.

Kókten túsken kók tuman,

Kishi júzdiń balasy.

Aınalasy kók teńiz,

Sol teńizge quıatyn,

Edil, Jaıyq eki ózen.

Syrdarıa, Araldyń,

Shartarabyn jaılaǵan,

Sultansıyq, Baqsıyq.

On eki ata baıuly,

Jeti ataly jeti rý,

Álim menen Shómekeı,

Alshyn menen Jappasym,

Qanekı betke qarashy,

Jete aldyń ba sanyna?

Kele almas eshkim mańyna.

Odan ári shý deıin,

Esken jeldeı gýleıin.

Qaıta burdym at basyn,

Arasyna barýǵa,

Toqsan baýly Qońyrattyń.

Toqsan eki uly bar,

Bilýshi me ediń, Qataǵan,

Kim ekenin Qypshaqtyń?

Estip pe ediń, Tamanyń,

Kókbórisi dalanyń.

Jabylyp atqa qonǵanda,

Kózińniń jasyn tógýden,

Ashylmas seniń qabaǵyń.

Tilińdi shaınap, qan qusyp,

Astynda tastyń jatarsyń.

Áı, Qataǵan, Qataǵan,

Kúniń qandaı bolady?

Qazaqty jınap alǵanda.

          Qanekı betke, qarashy,                                                                   

         Tolyp jatqan kóp qazaq,

         Kók penen jerdiń arasy.

         Kóppin degen qazaqtan,

         Qataǵannyń joq sanasy.

Manaptary qyrǵyzdyń,

Qataǵandy aqyn dep,

Alyp keldiń uıalmaı,

Qataǵan aqyn sóılse,

Kúlesiń ezý jıa almaı.

Endi mine otyrsyń,

Orynyńnan tura almaı.

Myna otyrǵan Qataǵan,

Qaıta-qaıta maqtanyp,

Jantaıdyń shenin qoımaıdy.

Ańǵa shyqqan tazyǵa,

Oǵanda qarǵy baılaıdy.

Emennen kúshti aǵashpyn

Maıyssa da synbaıtyn.

Aldaspanǵa jolyqtyń,

Basyńdy kespeı tynbaıtyn.

Top bastaǵan bulbulmyn,

Sóz bastaǵan júırikpin,

Sýdan shyqqan súırikpin,

Báıgeden ozǵan dúldilmin

Shyǵarma Qataǵan únińdi,

Esińe saqta búgingi,

Qanatyń synǵan kúnińdi.

Jardaǵy ósken japalaq,

Buralqy ıtteı abalap,

Keltirme meniń jynymdy.

Qyrǵyz, Qazaq qosylyp,

Endi topqa kirgizbe,

Aqyn dep maqtap munyńdy?! -  dep toqtaǵanda batyr Jantaı:

- Súıinbaı botam! Sen jeńdiń. Qataǵan jeńildi. Kóppin dep maqtanǵany basyna sor boldy. Attyń túgindeı qazaqtan qyrǵyz qashan kóp bolyp edi? Qazaqtyń alaýyz halyq ekenin aıta almady, - dep ashýlanǵan Jantaı ekpindegen Qataǵanǵa sóz bermeı, keıin serpip tastady. Aıtysty qortyndylǵan Qara Báıtik:

        -Ózińdeı qazaqtyń júırik, alǵyr aqynyna qandaı sılyq jasasaqta jarasady. Erligińdi, erkeligińdi qyrǵyz halqy kóterip alady. Jeńgen júldeńe ne tańdaısyń? Sony óleńmen jetkizshi, Súıinjan! - deıdi eki eldiń aıtysyn basqaryp otyrǵan Qara Báıtik.

 

Aıt deseńiz, aıtaıyn,

Myrzalyǵyńdy baıqaıyn.

Er toqymy altynnan,

Bir at mingiz arǵymaq.

Keregesi kúmisten,

Bosaǵasy asyl tas,

Bir aq otaý úı bergiz.

Altyn qynap qylysh ber,

Bilegime ilerge.

On jeti jasar bir qyz ber,

Onymen oınap kúlerge.

On bes atan túıe ber,

Júgimdi artyp júrerge.

Bir qos jylqy berersiń,

Elime aıdap bararǵa.

Qos jambas altyn berersiń,

Sandyǵyma salarǵa.

Aıtysty jeńgen Súıinbaı,

Kem berseń budan alar ma?!

Kelistirip sóılese,

Jaqsylardan sóz qalar.

Sýyrylǵan júırik bolmasa,

Topqa túsip ne tabar?

Aq, qarany sheshetin,

Kórip turǵan Alla bar! - deıdi Súıinbaı.

 

-         Súıinbaı botam, eki eldiń bas qosqan úlken aıtysynda Qataǵandy jeńgeniń úshin Ystyqkóldiń aq kóbiginen jaralǵan asqan sulý Meıiz atty qyz, alty qanat aq orda, altyn besik, bir búrkit, moıynynda kúmis qarǵysy bar eki tazy sılaımyz. Rıza bol, qaraǵym! - deıdi Qara Báıtik asqa jınalǵan kúlli qazaq pen qyrǵyzdyń ortasynda.

 

P.S. 1966 jyly, oktábr revolúsıasynyń 50 jyldyǵyn merekeleýge daıyndyq qarsańynda, aýdandyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Japar Túıebekov aqyndar aıtysyn uıymdastyr dep maǵan  tapsyrma berdi. Aýdannan alty aqyn daıyndap (Baltabaı, Saýran, Rahıa Qyzdarbekova - Abaı atyndaǵy sovhozdyń saýynshysy, ol týraly maqala «Pravda» gazetine shyqqan. Sultan Kenbaev - «Jas qazaq» ánin aıtyp Júsipbek Elebekovtyń ózin tamsandyrǵan. Sádý Shákirov - Sovet Odaǵynyń batyry, «Drýjba» sovhozynyń partkom hatshysy. Smaıl Qalıpanov - Sáken Seıfýllınniń kózin kórip, Moıynqum aýdanynyń jerinde Shý ózeninen ótkizýge kómektesip, óleńderin tyńdatqan aqyn.) kórshi jatqan Qordaı, Merki aýdandaryn aralap aqyndarmen kezdesip aqyndarymyz sóz saıystyrdy. Sol kezde merkelik Ómirzaq aqynmen tanystym. Ómirzaqtyń aqyn ǵana emes, tógilip turǵan jyrshy bolyp shyqty. Sol jyrshylyǵyn  unatyp Ómirzaqty úıime eki kún qonaq etip, Súıinbaı men Qataǵannyń aıtysyn jazyp alǵan edim. Sypataı týraly da kóp syrdy sol kezde estip, qaǵazǵa túsirgen edim. Qadege jarady. Ótken jyldarda abai.kz portalynda jarıalandy. Topyraǵy keppeı, qazaqtardyń ashý yzasy basylmaı turǵanda Kenesary hannyń kegin alǵan jalǵyz aqyn – Súıinbaı. Ómirzaqtyń aýzynan jazyp alǵan aıtysty, ıaǵnı Súıinbaı  men Qataǵannyń aıtysyn usynyp otyrmyn, qabyl kórińiizder.

SADYQ SMAǴULOV