InfoHub Logo

Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Til – rýhanı qazyna
Maqsaty:
bilimdilik: stýdentterdi kolejde oqytylatyn qazaq tili páni, onyń maqsat, mindetteri, baǵyttary, kútiletin nátıjelerimen tanystyrý; tildiń qaı halyqtyń bolsa da rýhanı qazynasy ekenin, «til joq jerde ult ta joq» naqylynyń mánin túsindirý;
damytýshylyq: stýdentterdiń jan - jaqty bilimin tekserý, jetildirý, sabaqqa degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý, tanym qabiletterin shyńdaý;
tárbıelik: tilgen degen súıispenshilikterin arttyrý, týǵan tilin qurmetteýge, lastamaýǵa, til tazalyǵyn saqtaýǵa dáripteý; ózara syılastyqqa, til tabysa bilýge, ózin - ózi durys ustaýǵa baýlý.
Sabaqtyń túri: kirispe sabaq
Ádisi: baıandaý, suraq - jaýap, suhbat, izdendirý, oı qozǵaý
Kórnekiligi: dıdaktıkalyq materıaldar, til týraly danalyq sózder
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
1. Sálemdesý.
2. Túgendeý.
3. Nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Oı qozǵaý.
Týǵan tilim – babam tili – óz tilim!
Týǵan tilim – anam tili – óz tilim!
Týǵan tilim – dalam tili – óz tilim!
Týǵan tilim – adam tili – óz tilim!

Týǵan tilde syry tereń janym bar,
Týǵan tilde ánim menen sánim bar.
Týǵan tilim til bolýdan qalsa eger,
Júregimdi sýyryp - aq alyńdar! (Dıqan Ábilov)

1. Óleńdi mánerlep oqyp shyǵyńyzdar
2. Óleńnen túıgen oılaryńyzdy, áserlerińizdi ortaǵa salyńyzdar.

İİİ. Jańa sabaq.
1. Oqytýshy dárisi (qajettisin stýdentter dápterlerine túrtip otyrady): Qazaqstan Respýblıkasynyń “Tilder týraly” Zańynda: “ Til – ulttyń uly asa ıgiligi, onyń ózine tán ajyraǵysyz belgisi, ulttyq mádenıettiń gúldenýi men adamdardyń tarıhı qalyptasqan qaýymdastyǵy retinde ulttyń óziniń bolashaǵy – tildiń damýyna, onyń qoǵamdyq qyzmetiniń keńeıýine tyǵyz baılanysty” delingen.
Tildiń kómegimen óner - bilimdi, ǵylymdy ıgeremiz, ótken - ketkenimizdi saralap, sabaq alamyz. Til arqyly rýhanı baılyǵymyzdy meńgeremiz. Ózimiz tanyp qana qoımaı, sol asyl qazynalarymyzdy álemge tanytamyz. Álemdi tanımyz, sondyqtan adam balasynyń baılyǵynyń biri – sóz óneri. ”Óner aldy – qyzyl til” degen ataly sózdiń astynda qanshama syr bar? Árbir eldiń qatty kúshi, baılyq - baqyty ekonomıkalyq damý deńgeıimen ǵana emes, sonymen birge mádenı, rýhanı óresimen aıqyndalady. Al mádenı óre, rýhanı talǵam degen halyqtyń aqyl - oıynyń kórinisi – tilge tikeleı táýeldi. Halyqtyń saqtalýy tiline baılanysty. Til – halyqtyń jany, sáni, tutastaı keskin - kelbeti, bolmysy. Adamdy muratqa jetkizetin ana tili men ata dástúri. Bizdiń osyndaı halyqtyq qasıetti muramyz – ana tilimiz, qazaq tili.

Qazaq tili – dúnıe júzindegi eń baı, oralymdy da beıneli tilderdiń biri. Ol – ónerkásip pen tehnıkanyń, ǵylym men mádenıettiń jáne qoǵamdyq - saıası ómirdiń barlyq salasyn qamtyp kórsetetin leksıkalyq baılyǵymen, qalyptasqan jazý júıesimen, saralanǵan stıldik normalarymen tanylǵan kórkem til. Uly Abaı:
Ótkirdiń júzi,
Kesteniń bizi,
Órnegin sendeı sala almas,- dep tańyrqap, taǵzym etken til.
Ómir, tirshilik adamdardyń bir - birimen qarym - qatynas jasaýyn qajet etedi. Olardyń túsinisýdegi negizgi quraly – til. Ár adam durys sóıleı bilýi, sóılesý mádenıetin meńgerip, ony óz boıynda qalyptastyra bilýi tıis.
Qarym - qatynas – adamdardyń otbasymen, ósken, aralasqan ortasymen, elimen, jerimen, dástúri, mádenıet qazynasymen etene ári jandy baılanysy.

Qarym - qatynasta adamdardyń jan dúnıesi, ómir tirshiligindegi beınesi kórinedi.
Ádep – sóılesýdegi, pikirlesýdegi mádenıet tiregi.
Mádenıet – adamdardyń rýhanı jáne materıaldyq, bilimdarlyq pen sezimtaldyq qasıetter ańǵarylatyn belgileriniń jıyntyǵy.
Mádenıettiń týy – til, ol adamzattyń muratymen astasyp, sol ultpen birge paıda bolyp, damyp otyrady. Óz tarıhyn, ulttyq dástúrin, týǵan jerin, tilin qadirleı bilgen adam ǵana mádenıetti bolady.
Sóz mádenıeti – sózdi oryndy qoldanyp, qıýlastyryp, úndestirip aıta bilý, emle men tynys belgileri erejelerin durys saqtaý, tildiń ǵasyrlar boıy saqtalyp kelgen kórkemdigi men tarıhyn, ásemdigin saqtaı bilý. Qazaq ádebıetiniń klassıgi Ǵabıt Músirepov: «Tildi qadirleý durys sóıleýden bastalady. Júıesin taýyp aıtylǵan sóz júrekke tıip, júıkeni bosatady. Adam mádenıetiniń alǵy sharty – durys sóıleı bilý. Túsine bilgenge sóıleı bilý – óner. Tilin túsinbegen túbin bilmeıdi», - degen eken.

2. Maqal – sózdiń máıegi. Top ekige bólinip, aıtylǵan maqaldy tolyqtyrady, maǵynasyn túsindiredi.
* Jaqsy (baıqap) sóıler, jaman (shaıqap) sóıler.
* Bir jyly sóz bitirer (myń kóńildiń) jarasyn.
* Sóz (qadirin) bilmegen, óz (qadirin) bilmeıdi.
* Sálemi (jaraspaǵanyń), sózi de (jaraspaıdy).
* Sóıleı bilmegen kisiden (úre bilgen ıt) artyq.
* Sóıleı bilmes jamannyń,
Sózi ótpes bir (pyshaq).
Sóz biletin adamnyń,
Ár sózine bir (tusaq).

3. Tapqyr bolsań, taýyp kór. Kestedegi sózderdi baılanystyra otyryp, turaqty tirkesterdi taýyp maǵynalaryn ashady
1 Qar (otyrý)
2 Sý
3 Muz
4 Bý
Muzǵa otyrǵyzý - aldaý

1 Qarasty (sóz)
2 Jarasty
3 Sanasty
4 Tarasty
Sózi jarasty - ýádelesti

1 Mysyq (qaptady)
2 Taýyq
3 It
4 Kúshik
It terisin basyna qaptady – qatty urysty

1 Ton (qashý)
2 İshik
3 Shıdem
4 shapan
At tonyn ala qashý - moıyndamaý

1 Taı (tańba)
2 Qulyn
3 At
4 Jylqy
Taıǵa tańba basqandaı – anyq

1 Muryn (kóterý)
2 Tis
3 Til
4 Erin
Murnyn kókke kóterý – menmensý, mensinbeý

1 Sanasqan (aspan)
2 Talasqan
3 Jarasqan
4 Qarasqan
Aspanmen talasqan – bıik

1 Bilezik (tilep alý)
2 Alqa
3 Saqına
4 Syrǵa
Saý basyna saqına tilep alý – óz basyna bále tabý

IV. Sabaqty bekitý
Ulylardan ulaǵat. Toptar danalyq sózderdi dápterge kóshirip jazyp, birin tańdap oı tolǵaý jazady.
Oı kóriginen somdalyp shyqqan sózdiń shynaıysy da, jalǵany da bolady. (Ál - Farabı).
... Ár sózdiń aıtylýyna qaraı myń maǵynasy bar. (A. P. Chehov).
Til – ishki syrdy syrtqa shyǵaratyn qural. (J. Aımaýytov).
Oıyń durys bolsa, sóziń durys, olaı bolsa, isińniń ıesi de durys. (D. I. Pısarev).
Qundy sóz – qunarly oıdan týady.
Sóz kómeskiligi – oı, pikir kómeskiliginiń aınymas belgisi. (L. N. Tolstoı).
Sóıleý mádenıeti óspeıinshe, joǵary aqyl mádenıetine jetýge bolmaıdy. (B. M. Teplov).
Til qarýy – sóz, sóz qarýy - oı. Aqyldy oı, alǵyr sóz adamnyń eń joǵarǵy qasıeti. (Ǵ. Mustafın).
Tirini kórge salar da – sóz,
Ólini tirilte alar da – sóz. (Álisher Naýaı)

V. Úıge tapsyrma berý. Til týraly óleń jattap kelý.
VI. Baǵalaý.