Tirshilik, jan týraly
Qasyńa qylysh qaıratqan,
Dosyńa gúldeı jaınatqan,
Erik pen talap‚ oı berip,
Oıyńdy sózben saıratqan
Jan emes deıdi «bilgishter».

Osyǵan nanǵan eserler,
Oıy kem‚ sózge sheshender,
Aqylmen jandy teksermeı,
Deneshil‚ pánshil keselder
Dálelsiz sózben ilgishter.

Bul jan basynan bar,
Oıla, tekser aqylmen,
Qur sózge nanyp den qoıma!
Shyn taza akyldyń tappas zaty joq,
Ol qasıetin joıma.

Olardy sózben qaıraǵan,
Aqyldan alys aıdaǵan,
Oımenen tapqan buldyr dep,
Dene men pánge baılaǵan
Baıaǵy Konttyń sózi edi.

Jańany kórse júgirgen,
Aqyldan ábden túńilgen,
Osydan durys jol joq dep,
Bul ýdy sýdaı simirgen
Deneniń soqyr kózi edi.

Dene sezimine nanba!
Saǵym sý ma eken? Baryp kórseń taıaý sol mańǵa‚
Bar dene, sezim túgel aldaıdy,
Bul sózimdi ábden ańda.

Radııdi buryn bilip pe eń,
Elektr ustap kórip pe eń?
Bárin de tapqan taza aqyl
Aspanda ushyp júrip pe eń?

Kórinbes zat bar birtalaı,
Shyǵady jannan kóp qýat.
Spırıt, gıpnoz, telepat‚
Pakrızm men lýnatık,
Jan sezý, túsker – bári jat.

Jan joq bolsa‚ bul qalaı, oıla‚
Jannyń joǵy shyn ba?
Sal sózimdi tereń aqyl menen oı synǵa.
Sen bul dálelge ketseń toqtamaı‚
Men taǵy aıtamyn, tyńda!

Elektrıadan ne shyqty‚
Istediń talaı qyzyqty!
Dál ózin kórgen adam joq,
Shyn zatyn onyń kim uqty?
Isinen bildik barlyǵyn.

Jan isi onan bir bólek‚
Erkimen oılap túrlemek,
Jan qoja tánge, tán quly.
Eriksiz aıdap júr demek,
Tán ister jannyń jarlyǵyn.

Jandy bıleı me eken dene‚
Bolsa bir sıpat tánnen shyqqan bıler jan nege?
Jan ósirip tur tánniń barshasyn‚
Tán jan jaratty deme.

Basynda joqty bar qylǵan‚
Joqtyqty joıyp kór qylǵan‚
Esepsiz dene jaratyp‚
Eriksiz jıyp nár qylǵan
Jan emeı endi nemene?

Jaryqtan bizdi bý qylǵan‚
Qubyltyp býdy sý qylǵan‚
Sýynan topyraq qatyryp‚
Topyraqtan jasyl týǵyzǵan
Ie kim sonda denege?

Jansyz tán qalaısha júrmek?
Sol jan emes pe denelerdi qozǵap ósirmek?
Bas qozǵalys qoı jannyń atasy‚
Ol jaratady túrlep.

Sol jannan talaı jan ósken‚
Janyna qaraı tán ósken‚
Ósimdik jany nashar bop‚
Olardan jándik jáne ósken‚
Jándikten adam jaralǵan.

Jatynda qandy emizgen‚
Aýyzsyz qorek jegizgen‚
Týǵyzyp‚ túzep‚ ósirip‚
Ózińdi ózim degizgen‚
Tirshilik sóıtip taralǵan.

Endi toqtadyń ba‚ janym?
«Joldan tirshilik shyqty» degen sózge joq nanym.
Qoı «pálenshekem aıtty» degendi‚
Ol qate ekeni málim!

Taza aqyl anyq adamda‚
Álim be‚ meıli nadan ba?
Aıtqanǵa nanba – shynǵa nan‚
Jetektep oıdy ámanda‚
Oılanbaı salma jarysty.

Aqyldyń kózin baılama
Bilgish dep basshy saılama.
Oqýym‚ dinim‚ nanym dep‚
Ádetke qaraı aıdama
Aqylǵa synat ár isti.

Uqsań aıtqanymdy shyndap‚
Taǵy sózim bar‚ aqylyńmen ony kór syndap.
Ol basqy janda bar ma taza aqyl?
Sen osyny tur tyńdap.

Qubylǵan álem jarysy –
Aqyldy jannyń tabysy!
Basynda-aq onda aqyl mol‚
Maqsatty retpen ár isi‚
Tereńnen oıla ańǵar da.

Kóresiń‚ shyraq‚ sen meni‚
Kórsin dep búıtken kim seni?
Tep-tegis qara deneńe‚
Oılamaı-aq qoı ózgeni‚
Maqsatsyz bitken tán bar ma?

Oıly adamsyń ǵoı sen de‚
Bar ma maqsatsyz‚ tártibi joq nárse álemde?
Ol meńireý kúsh emes baıqasań‚
Pán aıtty ǵoı dep senbe!

«Sezimimiz zattan jaraldy»,–
Degen sóz múlde aram-dy.
Aqyldy jannyń múlki – álem,
Tártippen ósip taraldy,
Osyny nege bilmegen!

Meńireýde maqsat bola ma?
Aqylǵa osy qona ma?
Qubyltyp túrlep boıaǵan
Qý sózge kóńil tola ma?
Dáleli mıǵa kirmegen.

Olar shataq dinnen qashqan‚
Sóıtip «jan joq» dep
Tipti alysqa ketip adasqan.
Bar obaly onyń shataq dinshilde,
Sol dindi boıap basqan.

Erkindik‚ talap, shyn súıý‚
Jırený‚ maqsat, oı túıý.
Qýanysh, qaıǵy, kúlki‚ ashý‚
Denesi caý bop jan kúıý –
Jansyzdan bular shyǵar ma?

«Aıýannan adam ózgerek‚
Jaralǵan dene bir bólek.
Sondyqtan oılap bildi adam
Jany joq»,– deıdi psıholog
Saý adam muny uǵar ma!

Kózge kórinbegen zatty
Joq dep otyryp, erteńinde talaı syr tapty.
Ol jan týraly ony oılamaı,
Bar jandy joq dep shatty!

Bul Jan týraly óleńniń munan keıingisin basqa bes býyndy, eki tuıaq jyrmen jazyp, aıaǵyndaǵy sarynǵa salǵan jyr qaldyrǵan.
Shahkárim

Jaralys basy – qozǵalys,
Qozǵaýǵa kerek qolǵabys.
Jan de meıliń, bir mán de,
Sol qýatpen bol tanys,
Álemdi sol mán jaratqan.

Qozǵalmasa kóshpeıdi,
Kóshpegen nárse óspeıdi.
Óspegen nárse ózgermes,
Túrden ol túrge túspeıdi,
Qozǵalys túrlep taratqan.

Qozǵaǵan qýat – jan deımiz,
Jan ósti jannan san deımiz.
Sol jandar áser bergen soń,
Jaraldy sansyz tán deımiz,
Janyna qaraı tán bolar.

«Ósimdik kúnnen alady as,
Kún sýyq bolsa, túpke qash,
Dym tıip‚ nur kep jylytsa.
Ós-taǵy jaınap, kóńil ash!» –
Deıtuǵyn janda mán bolar.

Jumyrtqada uryq jatpaı ma?
Olar da tamaq tatpaı ma?
Jylynsa ıakı egilse,
Onan da tańy atpaı ma?
Orsań da ólmes bıdaıy.

Jandyqta shahýat bolmaı ma?
Jatynǵa baryp qonbaı ma?
Qubylyp qannan tán jasap,
Túzelip ábden tolmaı ma?
Sizderge málim ár jaıy.

Osyny aqyl uqpaı ma?
Dene janyn tyqpaı ma?
Bastapqy esti jandy aqyl
Adamnan kelip shyqpaı ma?
Osydan ózge shyn bar ma?

Aıtamyn muny jastarǵa,
Taza araq ishken mastarǵa.
Ý iship, qýlyq jınaǵan,
Aıtpaımyn qýys bastarǵa,
Ol uǵynbas, tyńdar da.

Anyqty bilmes dinshilder‚
Ózimshil, oısyz, kúnshilder:
«Janyńdy joldan qosty» dep,
Sharıǵat aıtyp kúńkilder,
Oıynda bıtteı sáýle joq.

Din aıtty: «Maǵan nan»‚ – deıdi‚
Adasqan dindi pán deıdi.
Maǵynasyn anyq bile almaı,
Rýh degen sózdi jan deıdi,
Osydan jaman áýre joq.

Rýh degen – dinsiz taza aqyl,
Minsizdiń isi shyn maqul.
Aıýandaǵy aqyl ol emes,
Az ǵana sózim – az taqyl,
Quranyńdy oqy nanbasań.

Az aqyl ondaı kópte bar,
Aıýanda aıla‚ ep te bar.
Ósimdikterde sezim kóp,
Kóbelek jeıtin shóp te bar,
Álemnen sura aldasam.

Nápsi der rýhsyz jandardy,
Meıli adam‚ meıli ańdardy.
Ústirtin qarap uqpaıdy,
Qaı molda muny ańǵardy,
Mánisin bilmeı shatasqan?

«Tápsirshi» degen ataq bar,
Qarsy aıtsań, molda qaqaqtar,
Anyǵyn tappaı aıtylǵan
Tápsirde talaı shataq bar,
Oı jotamen adasqan.

Pánshi men dinshi tyńdamas,
Jırenip muny unamas.
Óıtkeni olar birezý,
Ádetin tastap shydamas,
Arlanbaı buǵan erýge.

Bulqynyp‚ týlar‚ zarlanar,
Dálelin izdep qarmanar.
Imanyn buzý ońaı ma?
Kúnder de qyzar‚ arlanar,
Dálel joq jaýap berýge.

Pán menen din dep qor bolar,
Oıynda ózi zor bolar.
Noqtadan basyn ala almas,
Jetekshil aıýan sol bolar,
Aqylǵa anyq júginbes.

Kónbeýge talaı bultaqtar‚
Kúdikti bolyp qıpaqtar.
Mıyna túsip bizdiń shoq‚
Jelkesin qasyp sıpaqtar,
Onysy bizge bilinbes.

Ózimshil nápsi‚ jaıdary-aı!
Kógende qoıyń birtalaı.
Kúńgirtke kózin qadalttyń,
Anyqqa qarar ol qalaı?
Bastaǵy mıǵa qol jetpes.

Aqylyn satyp eser qý,
Bal eken dep ishken ý.
Onysyn ózi sezbeıdi,
Táni saý bolsa, jany – aýrý,
Emdeıin deseń, emdetpes.

Kúlersiń mas dep sózime,
Mastyǵym jaqsy ózime.
Tazasyn taýyp bir jutsań,
Kóriner edi-aý kózińe,
Aldyńǵy aıtqan emderim.

Jaramsyz bolsa bizdiń jol,
Dálelińdi aıt, jaqpasa ol.
Uqpasań, qylar lajym ne?
Men kettim, sizder aman bol,
Aıýanmen anyq teńderim!

Jalyndap janba, júregim!
Tabylar álde tilegiń.
Adamnyń arty bul emes,
Keıin de keler, bilemin,
Synaıdy solar munyńdy.

Taza aqyl aqty barlaıdy,
Dálelsiz sózdi almaıdy.
Tanıtyn janǵa kez bolsa,
Haqıqat jerde qalmaıdy,
Jalǵanǵa satpas shynyńdy.

Kónbedi dep kúıgeniń –
Tiride maqtan súıgeniń.
Aqyldy ábden tasalap,
Maqtannan perde kıgeniń,
Jolama, sirá, maqtanǵa!

Barshaǵa janyń ashysyn,
Qyshyǵan jerin qasysyn.
Aýzyńnan meıli sary altyn
Bulaqtaı aǵyp tasysyn,
Sonda da túspe qaqpanǵa.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama