Ulyqbek

Astranomıa ǵalymy, Samarqand sultany  Muhammed Taraǵaı bın Mýınýddın Shahrýh, 1395 jyly 22-naýryzda Samarqandta dúnıege kelgen. Saraıda jaqsy bilim alýmen qatar 11 jasynda Quran kárimdi jatqa úırenip, arapshany jetik meńgerdi. Ákesi qaıtys bolǵan soń, bılikti óz qolyna alyp, Samarqandty astana etip qoıdy. 38-jyl boıy el basqardy. Memleket basqarý qyzmetterimen qosa ǵylymǵa da asa mán berdi, ǵylymǵa kóptegen eńbekteri sińdi.  Aınalasyna óz zamanyndaǵy máshhúr ǵylym adamdaryn jınady. Saraıy matematıka, astronomıa ǵalymdarymen qosa aqyn, ádebıetshilerdiń shoǵyrlanǵan jeri edi. Samarqanda, Ǵıjdýanda, Býharada jáne basqa da qol astyndaǵy qalalarda kórnekti qurylystar saldyrady jáne Ámir Temirdiń tusynda aıaqtalmaı qalǵan qurylystardy aıaqtady. Kóptegen ǵylymı jáne el ıgiligine jaramdy qurylymdar ashty. Sondaı-aq egin sharýashylyǵy, saýda-sattyq jáne ekonomıkaǵa qatty mán berdi. 1449 j 25-qazanda óltirilip, atasy Ámir Temirdiń qasyna jerlendi.

Ǵylymnyń damý tarıhynda eń uly astranomıa ǵalymy degen ataqqa ıe boldy.  Bul salada Ulyqbekti dúnıege tanytqan 1420 jylǵy Samarqandta saldyrǵan observatorıasy edi. Shamamen alty ǵasyr buryn osy observatorıada jasalǵan ǵylymı jumystar qazirgi zamanaýı astronomıaǵa áli kúnge deıin sáýlesin tógip keledi. Sol kezde jasalǵan esepter zamanymyzdaǵy esepterge dálme dál sáıkes kelýde. Bul observatorıada 12 jyl  boıy zertteýler júrgizilip, aı men juldyzdardyń joldary kórsetilgen kesteleri bar "Ulyqbek tablısasy" 1437j aıaqtaldy. Bul kestede ózinen burynǵy kestelerdiń qateleri túzetilip, juldyzdardyń áreketi óte aıqyn kórsetilgen jáne 1018 juldyzdyń koordınattary eń durys túrde anyqtalǵan.

Ulyqbek observatorıasy

Ózine deıingi Batys jáne Shyǵys elderi observatorıalarynyń dástúrleri negizinde salynǵan. Onyń bıiktigi tóbesine deıin eseptegende 30 - 35 m, dıametri 46 metrden asatyn, dóńgelek pishindi úsh qabat úı bolǵandyǵy arheologıalyq zertteýler nátıjesinde anyqtalǵan. Munda teleskop oılap tabylǵanǵa deıingi negizgi aspap-quraldar - radıýsy 40,2 m mármárdan jasalǵan sekstant, Kún jáne astronomıalyq saǵattar, ár túrli burysh ólshegish dáldigi joǵary quraldar bolǵan. Aspaptyń gradýstarǵa bólingen tómengi bóligi ǵana saqtalǵan. Aspap eni 2 m, tereńdigi 11 m shamasyndaǵy orǵa ornatylyp, negizgi bóligi jer betine shyǵyp turǵan. Bulardyń kómegimen buryn múmkin bolmaǵan kóptegen astronomıalyq baqylaýlar (ekvatordyń eklıptıkaǵa kólbeýliginiń, presessıanyń, jyl uzaqtyǵynyń dál mánderin tabý, t.b.) júrgizilgen.

Ulyqbek observatorıasy — 15 ǵasyrdyń 30-jyldary Samarqandta Ulyqbek saldyrǵan.


You Might Also Like