I, ı áripteriniń jazylýy.
2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: I, ı áripteriniń jazylýy.
Sabaq negizdelgen oqý maqsattary 2. 2. 1. 1; Suraq qoıý arqyly mátin túrlerin jáne qurylymdyq bólikterin anyqtaý
2. 3. 6. 1; Bas árip pen kishi áriptiń bıiktigi men mólsherin saqtap, olardy baılanystyryp kólbeý jáne taza jazý
Sabaq nátıjesi: Oqýshylardyń barlyǵy mynany oryndaı alady:
ı, ı áripteriniń jazylýyn meńgere otyryp, jattyǵýlar oryndaý. Bilimin, saýattylyǵyn damytý.
Oqýshylardyń kóbisi mynany oryndaı alady:
I, ı, ý áripteriniń emlelik erejesin eske túsiredi, sózderde durys jazýyn úırenedi.
Oqýshylardyń keıbireýi mynany oryndaı alady:
saýattylyq deńgeıin arttyra otyryp, til baılyǵyn damytady, este saqtaý qabiletin nyǵaıtady.
Baǵalaý krıterııi: Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady. Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik: I, ı áripteri bar sózderdi durys jazý
Resýrstar: Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy oqý: Ý dybysynyń aldynda kelgen dybystyń daýysty, daýyssyz ekenin anyqtatý
Sabaqtyń jospary
Josparlanǵan ýaqyt Sabaq barysy:
Bastalýy 5 mınýt
Uıymdastyrý kezeńi 2 mınýt
Toptarǵa bólý.
Tirek sózder boıynsha topqa bóliný.
Oqýshylarǵa sózder qıyndylaryn beremin. Árip qıyndylarda baqyt, qýanysh, shattyq degen sózder bolý kerek.
Oqýshylar sol sózder boıynsha toptarǵa bólinedi.
Jańa bilim 5 mınýt
Ý dybysy qaı kezde daýysty jáne qaı kezde daýyssyz bolady?
- ı árpi qaı jerde jazylady?
— ı men ı qandaı dybystar?
— ı, ı, ý dybystary kezdesetin sózderdi atańdar.
Ortasy 10 mınýt
42 - jattyǵý. Mátindi mánerlep oqytyp, aýyzsha oryndatý.
Suraqtarǵa jaýap berý.
Ár topqa tapsyrma. Ár ulttyń sýretteri beriledi. Ony boıaý biletinderin jáne aıyrmashylyǵyn aıtý.
«Sóz oıla, tez oıla» oıyndary
1 - top: I, I áripterden quralǵan sózderdi tabý
kı - ıne – sıyr - jıdek - tárbıe - jınalys; aı - saı - oına - qaıyq
2 - top: Ine týraly sóılem quraý.
3 - top:
Oıyn:«Joǵalǵan áripterdi tap!»
J…NA, SY…LYQ, B…YL, S…YR, A…NA, BA…LYQ, J…DEK, B…DAI, TÁRB…E.
Balalar bizder osymen I, ı áripteriniń jazylýy – taqyrybyn úshinshi ret ótip otyrmyz. Ár sabaqta túrli erejelerimen tanysyp kelemiz. Búgingi erejemizben tanys bolaıyq.
Syı, syılyq, syılady, tyı, tyıyldy, tyıdy
sózderine yı áripteri estilgen qalpynda jazylady
45 - jattyǵý. Syı, tyı jáne bulardan taralǵan sózderdi oqy. Óziń qalaǵan sózderden birneshe sóılem qura. Oqýshylar jazbasha oryndaıdy.
Muǵalimniń aty-jóni: Qurmanova Ǵ. H.
I, ı áripteriniń jazylýy. júkteý
Sabaqtyń taqyryby: I, ı áripteriniń jazylýy.
Sabaq negizdelgen oqý maqsattary 2. 2. 1. 1; Suraq qoıý arqyly mátin túrlerin jáne qurylymdyq bólikterin anyqtaý
2. 3. 6. 1; Bas árip pen kishi áriptiń bıiktigi men mólsherin saqtap, olardy baılanystyryp kólbeý jáne taza jazý
Sabaq nátıjesi: Oqýshylardyń barlyǵy mynany oryndaı alady:
ı, ı áripteriniń jazylýyn meńgere otyryp, jattyǵýlar oryndaý. Bilimin, saýattylyǵyn damytý.
Oqýshylardyń kóbisi mynany oryndaı alady:
I, ı, ý áripteriniń emlelik erejesin eske túsiredi, sózderde durys jazýyn úırenedi.
Oqýshylardyń keıbireýi mynany oryndaı alady:
saýattylyq deńgeıin arttyra otyryp, til baılyǵyn damytady, este saqtaý qabiletin nyǵaıtady.
Baǵalaý krıterııi: Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady. Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik: I, ı áripteri bar sózderdi durys jazý
Resýrstar: Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy oqý: Ý dybysynyń aldynda kelgen dybystyń daýysty, daýyssyz ekenin anyqtatý
Sabaqtyń jospary
Josparlanǵan ýaqyt Sabaq barysy:
Bastalýy 5 mınýt
Uıymdastyrý kezeńi 2 mınýt
Toptarǵa bólý.
Tirek sózder boıynsha topqa bóliný.
Oqýshylarǵa sózder qıyndylaryn beremin. Árip qıyndylarda baqyt, qýanysh, shattyq degen sózder bolý kerek.
Oqýshylar sol sózder boıynsha toptarǵa bólinedi.
Jańa bilim 5 mınýt
Ý dybysy qaı kezde daýysty jáne qaı kezde daýyssyz bolady?
- ı árpi qaı jerde jazylady?
— ı men ı qandaı dybystar?
— ı, ı, ý dybystary kezdesetin sózderdi atańdar.
Ortasy 10 mınýt
42 - jattyǵý. Mátindi mánerlep oqytyp, aýyzsha oryndatý.
Suraqtarǵa jaýap berý.
Ár topqa tapsyrma. Ár ulttyń sýretteri beriledi. Ony boıaý biletinderin jáne aıyrmashylyǵyn aıtý.
«Sóz oıla, tez oıla» oıyndary
1 - top: I, I áripterden quralǵan sózderdi tabý
kı - ıne – sıyr - jıdek - tárbıe - jınalys; aı - saı - oına - qaıyq
2 - top: Ine týraly sóılem quraý.
3 - top:
Oıyn:«Joǵalǵan áripterdi tap!»
J…NA, SY…LYQ, B…YL, S…YR, A…NA, BA…LYQ, J…DEK, B…DAI, TÁRB…E.
Balalar bizder osymen I, ı áripteriniń jazylýy – taqyrybyn úshinshi ret ótip otyrmyz. Ár sabaqta túrli erejelerimen tanysyp kelemiz. Búgingi erejemizben tanys bolaıyq.
Syı, syılyq, syılady, tyı, tyıyldy, tyıdy
sózderine yı áripteri estilgen qalpynda jazylady
45 - jattyǵý. Syı, tyı jáne bulardan taralǵan sózderdi oqy. Óziń qalaǵan sózderden birneshe sóılem qura. Oqýshylar jazbasha oryndaıdy.
Muǵalimniń aty-jóni: Qurmanova Ǵ. H.
I, ı áripteriniń jazylýy. júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: Qazaqstan geografıalyq ataýlaryn zertteý
