Investorlar úshin bolashaǵy zor otyn-energetıkalyq kompanıalar

 

Avtory: Eldar Shákenov jáne Danıar Orazbaev, Freedom Finance Global kompanıasynyń taldaýshylary

Qazirgi zamanda otyn-energetıka ónerkásibi memleketterdiń ekonomıkalyq damýy men qoǵamnyń ál-aýqatynyń negizgi faktorlarynyń biri bolyp qala beredi. Munaı men gazdy barlaý men óndirýden bastap elektr energıasyn óndirýge deıin osy segmentterdiń árqaısysy energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýde jáne ındýstrıaldy ósýdi qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqarady. Sonymen qatar, taza energıa kózderine jahandyq kóshý jáne energıany tutyný tıimdiligin arttyrý ınvestorlar úshin jańa múmkindikter ashýda. Bul maqalada biz otyn-energetıkalyq qorlardy irikteýdi qarastyramyz, olar munaı men gaz, kómir, ýran jáne elektr energetıkasyn qosa alǵanda, energetıka naryǵynyń ártúrli segmentterine ınvestısıalarǵa degen qyzyǵýshylyq týdyrýy múmkin.


Munaı jáne gaz. Barlaý jáne óndirý

APA Corporation (APA), (apsaıd 26%) - shoǵyrlandyrylǵan enshiles kompanıalarǵa ıelik etedi, olar AQSH-ta, Egıpette jáne Ulybrıtanıada munaı men tabıǵı gazdy barlaýmen jáne óndirýmen, sondaı-aq Sýrınam qaırańynda munaı men tabıǵı gazdy barlaýmen aınalysady.

Investısıalyq tartymdylyq faktorlary

1. Ornyqty qarjylyq kórsetkishter. 2023 jyly APA operasıalyq qyzmetten kelip túsken 3,1 mlrd dollar mólsherinde taza aqsha qarajaty, túzetilgen EBITDAX 5,3 mlrd dollar, erkin aqsha aǵyny 965 mln dollar aldy. Bul kompanıanyń óz qyzmetinen aıtarlyqtaı aqsha aǵyndaryn jasaýǵa qabiletin kórsetedi.
2. Aksıonerlerdiń paıdasy. APA 2023 jyly aksıonerlerge 637 mln dollar nemese FCF-tyń 66%-yn qaıtaryp, erkinaqsha aǵynynyń kem degende 60%-yn qaıtarýǵa tyrysady.
3. Óndiristiń ósýi. Kompanıa munaı óndirýdiń jalpy kóleminiń byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 8%-ǵa ulǵaıýyna qol jetkizdi, bul rette AQSH-ta munaı óndirý 2022 jylǵy IV toqsannan 2023 jylǵy IV toqsanǵa deıin 12%-ǵa ósti. APA AQSH-ta munaı óndirýdiń 2024 jyly shamamen 8%-ǵa jáne 2023 jylǵy IV toqsan men 2024 jylǵy IV toqsanǵa deıingi kezeńde 10%-dan astam paıyzǵa aıtarlyqtaı ósetinin boljaıdy. Mundaı ósý traektorıasy kompanıanyń operasıalyq tıimdiligin jáne odan ári keńeıtý áleýetin kórsetedi.
4. Strategıalyq satyp alý. APA kompanıasynyń Callon Petroleum kompanıasyn aldaǵy satyp alýy Delaver ózeniniń baseınindegi bar aktıvterge aýqym qosady, operasıalyq aımaqty keńeıtedi jáne sınergetıkalyq áserdi áleýetti túrde qamtamasyz etedi dep kútilýde.
5. Barlaý jáne ártaraptandyrý. APA 700 mln barelge baǵalanatyn Sýrınamdaǵy alynatyn munaı qorlaryn anyqtaý jáne Aláskadaǵy qurlyq ýchaskeleri men Ýrýgvaıdaǵy eki teńiz blogyn satyp alý arqyly ózinińgeologıalyq barlaý aktıvteriniń portfelin oıdaǵydaıkeńeıtti.
6. Kúrdeli tártip. APA 2024 jylǵa 1,9 mlrd dollardan 2,0 mlrd dollarǵa deıin bólip, óziniń barlaý jáne óndirýge arnalǵan kúrdeli búdjetinde tártipti saqtaýdy josparlap otyr.

 

Integrasıalanǵan munaı-gaz kompanıalary

«QazMunaıGaz» UK AQ (KMGZ), (apsaıd 24%) munaıdy barlaýmen, óndirýmen, tasymaldaýmen jáne óńdeýmen aınalysatyn tiginen ıntegrasıalanǵan munaı-gaz kompanıasy bolyp tabylady.

Investısıalyq tartymdylyq faktorlary.

1. Toqsandyq túsim ósýdi kórsetti. IV toqsanda QMG-nyń jalpy túsimi 2022 jylǵy osyǵan uqsas toqsanmen salystyrǵanda 3,5%-ǵa ósip, 2,2 trln teńgeni qurady. Jekelegen toqsandyq túsim jylyna 16%-ǵa jáne İİİtoqsanǵa qaraǵanda 4,1%-ǵa ósti. Shıki munaı men gazdyń satylymy ósýdiń negizgi draıveri boldy, odan kelip túsetin kirister bir jylda 57%-ǵa, al toqsanda 8%-ǵa ósti.
2. 2023 jyly munaı óndirýdiń ósýi. «QazMunaıGaz» UK AQ-tyń (QMG) munaı óndirýi 2023 jyly 23,5 mln tonnany qurady, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 6,9%-ǵa joǵary. Negizgi ósim Qashaǵannyń arqasynda boldy, onda QMG 2022 jyldyń sońynda jobadaǵy úlesin ulǵaıtqannan keıin kompanıa úlesine óndirý eki eseden astam paıyzǵa ósti. Sondaı-aq Qarashyǵanaqta óndirý j/j 7,2%-ǵa ósti.
3. 2023 jylǵy sońǵy toqsan eki jyl ishinde eń jaqsytoqsan boldy. Toqsandyq munaı óndirý 6,02 mln tonnaǵa jetti, bul sońǵy segiz toqsandaǵy eń jaqsy nátıje bolyp otyr. Negizgi operasıalyq aktıvterde munaı óndirý 3,5 mlntonnaǵa jetti, bul 2023 jyly eń jaqsy nátıje boldy.
4. 2023 jyly kómirsýtekter qorynyń ósýi. Kómirsýtekter qory 2023 jyldyń sońyndaǵy jaǵdaı boıynsha ósti. Dáleldengen qorlar j/j 4,4%-ǵa, munaı ekvıvalentiniń 486-dan 507 mln tonnasyna deıin, al «dáleldengen plús yqtımal» (2P) qorlar munaı ekvıvalentiniń 707-den 733 mlntonnasyna deıin ósti. Munaı óndirýdiń aǵymdaǵydeńgeıimen bul qorlar 30 jyldan astam ýaqytqa jetedi.
5. Munaı tasymaldaý ósýde jáne rekordtarǵa qol jetkizýde. Munaı tasymaldaý segmenti úshin 2023 jyl oıdaǵydaı boldy. Munaı tasymaldaý j/j 7,6%-ǵa ósip, 80,4 mln tonnaǵa jetti. Bul kem degende 2015 jyldan beri QMG úshin jańa rekord bolyp tabylady. Negizgi ósim «QazTransOıl» AQ munaı qubyrlarynyń (j/j +8,7%), KQK (j/j +8,1%) jáne «Qazaqteńizkólikfloty» UTKQK» JSHS tankerleriniń arqasynda boldy, olar 2022 jylmen salystyrǵanda munaıdy 15%-ǵa kóbirek tasymaldady. Sonymen qatar, IV toqsan tasymaldaý kólemi boıynsha rekordtyq kórsetkish boldy. 21 mln tonnaǵa jýyq munaı jóneltildi (j/j +7,2% jáne t/t +4,6%).
6. «Teńizshevroıl» óndirisin keńeıtý. «QazMunaıGaz» UK AQ Chevron, ExxonMobil jáne «Lýkoıl» sıaqty tanymal seriktestermen birge «Teńizshevroıl» (TSHO) úlesiniń 20%-yn ıelenedi. 2025 jyly óndiristi keńeıtý jobasynyń aıaqtalýy kútilýde, bul ony jylyna aǵymdaǵy 28 mln tonnadan 40 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtady. Barlyq munaı óndirýden TSHO-nyń úlesi 31%-dan 39%-ǵa deıin artady. QMG-ǵa 2023 jyly TSHO-dan 427 mlrd teńge dıvıdend kelip tústi, bul taza paıdanyń jartysyna jýyǵyn quraıdy. Joba aıaqtalǵannan keıin QMG-ǵa áldeqaıda kóp dıvıdend kelip túsedi, nátıjesinde olar tikeleı QMG aksıonerlerine jiberilýi múmkin.

Kómir ónerkásibi

CONSOL Energy Inc. (CEIX), (apsaıd 29%) - negizinen kómir óndirýmen jáne shyǵarýmen aınalysatyn jetekshi ártaraptandyrylǵan energetıkalyq kompanıa. Pensılvanıa taý-ken keshenine (RAMS) jáne Itmann Mining Complex taý-ken keshenine shoǵyrlanǵan CEIX kómir shahtalary men óńdeý kásiporyndaryn basqarady, bul onyń kómir ónerkásibindegi mańyzdy oıynshy retindegi jaǵdaıyna yqpal etedi.

Investısıalyq tartymdylyq faktorlary.

1. Kúshti qarjylyq kórsetkishter. CEIX túsim men paıdanyń turaqty ósýin kórsetedi, bul GAAP boıynsha 157,1 mln dollar mólsherinde joǵary taza paıdanyńkórsetkishterin jáne 2023 jylǵy IV toqsanda 239,9 mln dollar mólsherindegi túzetilgen EBITDA kórsetkishinkórinedi.
2. Erkin aqsha aǵyndaryn qurý. 2023 jylǵy IV toqsanda ol 165,0 mln AQSH dollaryn qurady.
3. Naryqtaǵy pozısıany jaqsartý. CEIX 2024 jyly 22,0 mln tonnaǵa jáne Pensılvanıa taý-ken kesheni (PAMC) úshin 2025 jyly 13,0 mln tonnaǵa, sondaı-aq Itmann Mining Complex úshin 2024 jyly 571 myń tonnaǵa kelisimsharttar jasaý arqyly naryqtaǵy jaǵdaıyn jaqsartty.
4. Kapıtaldy belsendi basqarý. 2023 jyly kompanıa bes mln-nan astam aksıany satyp aldy, bul onyń aksıonerlik qunyn ulǵaıtýǵa degen umtylysyn kórsetedi.
5. 2024 jylǵa arnalǵan perspektıvalar. CEIX Pensılvanıa taý-ken kesheni arqyly kómir satý kólemi 25,0-27,0 mln tonna jáne Itmann Mining Complex arqyly 600-800 myń tonna quraıdy dep kútip, 2024 jylǵa boljam jasady.

Ýran ónerkásibi

«Qazatomónerkásip» UAK» AQ (KAP, KZAP) (apsaıd 23%) - álemdik óndirý úlesi 23%-dan asatyn ýran óndirý jáne jetkizý salasyndaǵy jahandyq kóshbasshy. Kompanıa negizinen ken oryndaryn ártúrli halyqaralyq seriktestermen birlesip ıelenetindikten, Qazaqstanǵa jalpy alǵanda álemdik ýran óndirýdiń 43%-ǵa jýyǵy tıesili.

Investısıalyq tartymdylyq faktorlary.

1. 2023 jylǵy rekordtyq túsim: Kompanıanyń 2023 jylǵy túsimi rekordtyq 1,43 trln teńgeni qurap, 43%-ǵa ósti. Tabıǵı ýrandy 39%-ǵa satýdan kelip túsken kiris ósýdiń negizgi draıveri boldy. Sondaı-aq, 2023 jyldan bastap kompanıa kirisi 91 mlrd teńgege jetken baıytylǵan ýrandy sata bastady.
2. Ýran satý kólemi men baǵasynyń ósýi: 2023 jyly ýran óndirisiniń 2%-ǵa azaıǵanyna qaramastan, kompanıa ýrandy2022 jylǵa qaraǵanda 10%-ǵa kóbirek satty. Sonymen birge, ony satýdyń ortasha baǵasy 22%-ǵa ósti, al ortasha naryqtyq baǵa 2023 jyly 25%-ǵa ósti.
3. Taza paıda men marjanyń ósýi: «Qazatomónerkásip» UAK» AQ-tyń taza paıdasy 2023 jyly 20%-ǵa ósip, rekordtyq 419 mlrd teńgege nemese bir aksıaǵa 1615 teńgege jetti, bul aǵymdaǵy «baǵa-paıda» kórsetkishin 11,3 h-ti quraıdy. Jalpy marja 2022 jylmen salystyrǵanda 46%-dan 48%-ǵa, al EBITDA 29%-ǵa ósti.
4. Dıvıdendterdiń kútiletin ósýi: 2023 jyly aqsha aǵyndarynyń ulǵaıýyn, sondaı-aq EBITDA-ǵa taza boryshtyń teris deńgeıin alýdy eskere otyryp, múmkin bolatyn eń joǵary dıvıdendterdi tóleýge ruqsat etiledi.
5. Operasıalyq josparlar: Kompanıa óndiristi 2025 jylǵa qaraı jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttarda málimdelgen deńgeıge deıin ulǵaıtýdy josparlap otyr.
6. Ýrannyń baǵasy kópjyldyq eń joǵary deńgeıde: Byltyrǵy jyly ýran baǵasy 3,5 eseden astam ósti. Qańtar aıynda olar bir fýnt úshin 100 dollardan asty, bul 2007 jyldyń kúzinen beri bolmaǵan jaǵdaı.

 

Elektr energetıkasy

NextEra Energy, Inc. (NEE), (apsaıd 16%) - elektr energıasyn óndirýge, berýge jáne taratýǵa mamandandyrylǵan jetekshi amerıkalyq energetıkalyq kompanıa. Ol álemdegi eń iri kún jáne jel elektr stansıalaryna, sondaı-aq ıadrolyq jáne gaz elektr stansıalaryna ıelik etip, basqarady.

Investısıalyq tartymdylyq faktorlary.

1. Senimdi ósý boljamy. NextEra Energy kompanıasy (NEE) 2026 jylǵa deıin bir aksıaǵa shaqqandaǵy túzetilgen paıdanyń jylyna 6-8%-ǵa perspektıvalyq ósýin boljaı otyryp, IV toqsandaǵy túzetilgen paıda men túsimniń buǵan deıin kútkennen joǵary kórsetkishteri týraly habarlady.
2. Ár túrli bıznes portfeli. 2023 jylǵy IV toqsanda kompanıa jańartylatyn energıa kózderi men akýmýlátor batareıalary salasyndaǵy rekordtyq jobalardy iske asyra otyryp, ornyqtylyqty kórsetti, bul uzaq merzimdi ósý perspektıvalaryn arttyrdy.
3. Operasıalyq jetildirý. 2023 jyly NextEra Energy Resources óziniń bekblogyna jańartylatyn energetıka jáne energıany saqtaý boıynsha shamamen 9 myń MVt jańa jobany qosyp, mańyzdy mejege jetti.
4. Kúshti qarjylyq perspektıvalar. Toqsandyq paıdanyń aýytqýyna qaramastan, NextEra Energy kompanıasynyń aksıasyna túzetilgen paıda 2023 jyly bir jyl ishinde 9%-dan astam paıyzǵa ósti, bul joǵary qarjylyq kórsetkishterdi kórsetedi.

Otyn-energetıka ónerkásibindegi ınvestısıalar munaı, gaz jáne kómir sıaqty dástúrli energıa kózderinen bastap ýran ónerkásibi men jańartylatyn energıa kózderin qosa alǵanda, bolashaǵy barbaǵyttarǵa deıin kóptegen múmkindikti usynady. Osy salanyń ártúrli segmentterinen aksıalardy tańdaý álemdik energetıkanaryǵynyń ózgermeli úrdisterine beıimdelýge jáne energıatasymaldaýysh baǵasynyń aýytqýymen baılanysty táýekelderdi azaıtýǵa qabiletti ártaraptandyrylǵan portfel qurýǵa múmkindik beredi. Bizdiń sholýda usynylǵan kompanıalar APA Corporation, «QazMunaıGaz» UK AQ jáne «Qazatomónerkásip»UAK» AQ-tan NextEra Energy, Inc. kompanıasyna deıinenergetıkadaǵy turaqty baǵyttarǵa da, sondaı-aq ınovasıalyq baǵyttarǵa qyzyǵýshylyq tanytatyn ınvestorlar úshin tańdaýdyń ártúrliligin kórsetedi. Energetıka sektoryna salymdar geosaıası ózgeristerdi, ekologıalyq bastamalardy, naryqtyq trendter men sıkldardy, sondaı-aq makroekonomıkalyq jaǵdaılardy muqıat taldaýdy qajet etedi, biraq durys tásilmen olar aıtarlyqtaı kiristi qamtamasyz etip, ornyqty energetıkalyq bolashaqqa kóshýge yqpal ete alady.

 

You Might Also Like