Álippe álemi - árippen ádemi
Atyraý qalasy,
№34 lıngvısıkalyq mektep gımnazıasynyń
bastaýysh synyp muǵalimi Qorǵanova Bazargúl Ándirqyzy
Taqyryby: «Álippe álemi - árippen ádemi»
Maqsaty: Alǵashqy qoldaryna ustaǵan, oqýǵa, jazýǵa úıretken «Álippelerimen» qoshtastyrý.
Mindetteri: oqýshylarǵa álippe men ana tiliniń mańyzyn túsindirý; ata - analarǵa balalarynyń jarty jylda qandaı bilim ıgergenin is júzinde kórsetý; oqýshylardyń estetıkalyq talǵamyn damyta túsý; oqýshylardy uıymshyldyqqa, dostyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń sýreti, Rámizder, sharlar, maqaldar, áripter, ınteraktıvti taqta, kórme sýretter.
Júrý barysy:
İ. Kirispe.
1. Qazaq bıi
Muǵalim:
- Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar!
Búgin sizder keshe ǵana júrekteri lúpildep, júreksine, jan - jaǵyna tańyrqaı qarap mektep tabaldyryǵyn attaǵan kishkentaı búldirshinderimizdiń endi, mine, ózderin oqýǵa, jazýǵa úıretken súıikti de qymbatty ÁLİPPElerimen qoshtasýǵa arnalǵan «Álippe álemi - árippen ádemi» atty erteńgiliginiń kýási bolǵaly otyrsyzdar.
ÁLİPPE — alǵashqy bilim men daǵdyny meńgertýge arnalǵan saýat ashý oqýlyǵy (arab álipbıiniń “alıf” jáne “ba” degen eki býynynan quralǵan). Saýat ashý Qazaqstanda san ǵasyr boıy arab álipbıi arqyly júrgizildi. 1995 j. bastaýysh synyptardyń jańa oqý baǵdarlamasyna oraı saýat ashý kezeńi 1 jyldan 6 aıǵa qysqartylyp, jańa Álippe (avtorlary Sh. Áýelbaev, Á. Naýryzbaeva, R. Qzǵuttynova, A. Qulajanova) jaryq kórdi. Álippede balalardy jas kezinen halqymyzdyń dástúrli dúnıetanymy men ádet - ǵurypyna baýlý, otanshylyqqa jáne adamgershilikke tárbıeleý maqsaty kózdeldi.
Oqýshynyń basty mindeti – oqý. Bilimin odan ári shyńdaý úshin úlken izdenispen eńbektenip, mektep qabyrǵasynan sapaly bilim alyp, ónegeli tárbıe alyp, elin, jerin qorǵaıtyn el azamat bolyp ósýi kerek. Álippeniń alǵashqy betinde Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń búldirshinderge arnalǵan danalyq sózinde bylaı degen:....
( Bir oqýshy daýystap oqyp beredi)
Elbasymyzdyń bul danalyq sózin jaı ǵana oqyp, qoımaı árdaıym jadymyzda saqtaıyq!
Balalaryńyzdyń árqashanda denderi saý bolyp, qanattary talmaı, bilim nárimen sýsyndap, bıik shyńdardan kórine bersin! Sizderdi jaqsy qylyqtarymen, úlken nátıjelerimen ylǵı da qýanta bersin! Júzderinen kúlki ketpesin!
Álippeni bitirdi balalarym,
Álippeden nár alǵan danalarym.
Ózi oqyp, jazatyn halge jetti,
Qutty bolsyn merekesi balalardyń!
Qurmetti, ata - analar!
Bala degen shirkin - aı baldaı eken,
Táttiligi jaıa men jaldaı eken.
Aryp - ashyp daladan kelgenińde,
Bal ıisin tattyryp aldaıdy eken,-
dep Kenen atamyz aıtqandaı búldirshinderimizdiń bal tiline kezek berelik.
İİ. Negizgi bólim
1. Ulpan
Eń alǵash alǵanymda Álippeni,
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi.
Men úshin jumbaq bolyp qalar ma edi,
Ustazym onyń kiltin alyp berdi.
2. Nuraılym
I can real, I can write,
I can speak English too
I love learning English
And what about you.
3. Almaz Abzal
I like to read,
I lake to play,
I lake to study every day,
I lake to jump,
I lake to run,
I lake to play,
It s fun.
4. Zeınep
I am pupil,
He is a pupil,
She is a pupil too,
I am a pupil,
You are teacher,
We love you.
2. «Syńǵyrla qońyraý» áni
3. «Álippe» balalarmen sahnaǵa shyǵady.
Álippe sóıleıdi:
- Álippede tizilgen
42 árip bar,
Tizilgen soń izimen,
Óz kezinde tanyp qal.
1. Alına B.
“A” degen bastap áripten.
Sóz qurap jaza bastadym
Taqyldap tańba tanyp men.
Osylaı alǵa attadym.
Ár áripti jattadym.
2. Álippe:
Alfavıttiń “A” turady basynda,
Árqashanda “Á” turady qasynda.
Baıqadyń ba “B” turady úshinshi,
Al osynyń syry nede túsinshi.
Bekarys: «A» degen ol analar ǵoı ardaqty,
Jannur: «Á» degen ol ákeler salmaqty.
Shattyq: «B» degen ol balalar ǵoı ádemi
Bizdiń elde úsheýi de kádeli.
Shynıaz: «D» degenim - dostyq, daryn, danalyq.
«E» degenim - eńbek, erlik, elimiz.
Alına B: «J» degenim - joldas, jaqsy jańalyq.
Aıda: «Z» degenim - zeıin, zerek, zergerlik.
Mereke: «I» degenim - ıgilik, ıba, ınabat.
Ilás: «K» degenim - kitap, kásip, kámpıt qoı.
Maqsat: «M» degenim - mektep, maqsat, mereke.
3. Amanjan:
Barlyq árip baǵaly,
Aıttyń ádil baǵany.
Áripsiz sóz bolmaıdy,
Býyn onsyz tolmaıdy.
Adam barlyq áripti,
Ardaqtaıdy qoldaıdy.
4. Aıjamal:
Álippem, meniń álippem,
Seni qolǵa alyp men.
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen.
5. Aıda:
Bar kitapqa bas bolǵan
«Álippe»- ǵylym anasy.
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy.
6. Álı:
Burqyraǵan bilimniń,
Qaınar kózin kórip pe eń?
Tom - tom qalyń kitaptyń,
Basy bolǵan álippem.
7. Jannur
Ásem oıý órnekpen,
Kómkerilgen Álippem.
Sen bolmasań bilimge,
Bastaıtyn joldy bilip pe em.
8. Shynıaz:
İzgilikti oıǵa toqıtyn,
Shákirt bop úzdik oqıtyn.
Álippe atty kememen,
Kezemin Bilim muhıtyn.
9. Bekarys:
Úıretti bizdi álippe,
42 derbes áripke.
Sóz, sóılem qurap áripten,
Laıyq boldyq dáripke
10. Aqerke:
Álippe saýatyńmen sanamdy ashtyń,
Dostarymmen teńdeı aralastym.
Úırenip, áripter men áńgimeni,
Kún saıyn alǵa qaraı qadam bastym.
11. Mereke:
İshi tolǵan áripke
Jaqsy kitap álippe
Álippeni alamyz,
Mektepke biz baramyz.
12. Talǵatov Dıas:
İshi tolǵan áripke
Jaqsy kitap álippe
Barlyq bilim - ilimniń
Aǵasy osy álippe.
13. Maqsat:
Álippe degen dańǵyl jol
Aparar seni alysqa
Jeńil emes aýyr jol
Tyrysyp baq namysqa.
Álippe.
- Oı, jaraısyńdar!
Jaqsy bilim kórimdik,
Bolsyn bizge halaıyq.
Ne úırenip, ne bildik,
Káne, ortaǵa salaıyq!
1. Sultan
Kelgende alǵash mektepke
Bilmeýshi edik árip te
Oqımyz qazir ertek te
Úıretken ony Álippe.
2. Anel:
Biz jazamyz «ana» dep
Biz jazamyz «dana» dep
Biz jazamyz «bala» dep
Biz jazamyz «Otan» dep.
3. Shattyq
Bıik - bıik taýlar dep
Qyzyl - jasyl baýlar dep
Qaharmandy el qazaq dep
Bolashaǵy ǵajap dep.
4. Dıas B:
Apa - ata atyn sen
Bizge úırettiń álippe
Bizge naǵyz jaqyndy
Senen bildik álippe.
5. Asylaı
Áke, sheshe, atyn sen,
Bizge úırettiń Álippe
Bizge jaqyn naǵyz sen,
Senen bildik árip te.
6. Ilás:
- Men endi ózim oqyp, ózim jaza alamyn. Ertegi, áńgimeni de óz betimshe oqı alamyn.
İİİ. «Bilim» aǵashyndaǵy tapsyrmalar:
1.«Meniń Otanym» kitabynan Alına Baǵyt mátin oqyp beredi.
2. Óleńder oqý. «Uıa»
3. «Kim kináli» óleńin sahnalaý.
4. «Shalqan» ertegisin sahnalaý.
5. «Kitaphana» mátinin oqytý
6. «Jarys» mátinin oqytý
7. Alfavıtti jatqa aıtý
İV. Álippemen qoshtasý.
1. Almaz Aqdaýlet:
Qosh bol, qutty álippem,
Kóp nárseni úırettiń.
Tanystyryp árippen,
Taqyldatyp sóılettiń.
2. Ilás
Tanystyrǵan 42 árippen,
Qosh bol, meniń qasıetti Álippem!
Seniń arqań oqı, jaza bilgenim,
Saýatty adam sanatyna engenim.
3. Aqnuraı:
Qosh bolyp tur, álippe, anamdaısyń,
Jaqsy bol dep, bizderge alańdaısyń.
Men úıretken áriptiń qudiretimen,
Deısiń bizge kirpish bolyp qalanǵaısyń.
4. Malık Alına:
Oryndaımyz álippe aqylyńdy,
Jarysqanda jazamyz taqymdy.
Qandaı aýyr bolsa da, oqý úshin,
Aıanbaımyz, jeńemiz bar qıyndy.
5. Maqsat:
Álippe, jarty jyldaı joldas boldym,
Ana tilge ákelip jalǵastyrdyń.
Ár áripti qostyryp, sózin qurap,
Hat tanytqan alǵashqy óziń boldyń.
6. Amanjan
«Álippemen» qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa ana tilin alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty, mine, balańyz.
Án: «Álippe» Baǵyt Alına
Álippe:
Ustazdar men balalar,
Atalar men analar
Tanysyńdar dosymmen,
Dostasyńdar osymen.
Attanǵanda búgin men,
Ana tilin tanyńdar,
Oqyp ana tilinen
Aqyl, bilim alyńdar.
- Qosh bolyńdar, balalar!
Muǵalim:
Álippemen qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa ana tilin alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty mine balańyz!
Ana tili:
- Sálemetsińder me, dostarym!
Balalar:
- Sálemetsiz be!
Ana tili:
Týǵan eldiń tilimin,
Aqyly men tanymyn.
Túsindirer bárine,
Ana tili pánimin.
Ana tiliń - aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette
1. Ilás: ANA TİLİM
Ana tilim – uranym,
Ana tilim – quralym,
Ana tilim – bolmasa
Myqty bolmas turaǵym.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim.
Ana tilim – bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
2. Zeınep: ANA TİLİ
Meıiri mol balaǵa
Barlyq, barlyq anaǵa,
Basymyzdy ıemiz,
Babamyzdyń tili dep.
Dalamyzdyń úni dep,
Ana tilin,
Ana tilin,
Ana tilin súıemiz.
3. Almaz:
Ana tilin bilmegen
Aqyly joq jelikbas.
Ana tilin súımegen
Halqyn súıip jarytpas.
Aqyl - oıyn dananyń
Ana tilden alamyn
Ana tilim ardaqty
Aq sútindeı anamnyń.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim,
Ana tilim bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
4. Aqerke: ANA TİLİ SABAǴYNDA
- Ana tili tym ońaı!
Dep Kúldirgen tyńdamaı
Terezege qarady,
Terekterdi sanady.
Ony kórip muǵalim,
Qoıdy kenet suraǵyn:
- Aıtshy, turyp sen endi
Anyqtaýysh degendi.
- Anyqtaýysh... Árıne...
Anyqtaıdy bárin de...
Kúbir sózi uzaryp,
Kúldirgen tur qyzaryp.
Ana tilin bilmeseń,
Ah urasyń kúnde sen.
Ádibaı
Bı: Túgel oqýshylar bıi.
- Osy bizder qandaımyz?
1. Anel:
Biz shebermiz.
2. Aqnuraı:
Myń buralǵan bıshimiz
3. Dıas B:
Biz qyzyqpyz, qyzyqpyz.
Sál erkeleý buzyqpyz.
4. Aıda
Ónerlimiz.
5. Asylaı:
Aqyldymyz.
6. Álı:
Úlkenge izettimiz,
7. Bekarys:
Kishige qamqorshymyz.
8. Ulpan
Kóp oqımyz,
9. Dıas Talǵatov:
Tereń toqımyz.
10. Nuraılym:
Janyp turǵan shyraqpyz,
11. Alına B:
Tolqyndy sý bulaqpyz.
12. Alına M:
Elimizdi órkendetin,
13. Sultan:
Qazaq tilin kórkemdetetin,
14. Almaz Abzal:
Babalarǵa taǵzym etetin,
15. Almaz Aqdaýlet
Analarǵa bas ıetin,
Bári:
Bilim degen ǵajaptyń
Álippesin meńgergen.
Bolashaǵy qazaqtyń
Bastalady bizderden.
Án: «Qazaqstan»
№34 lıngvısıkalyq mektep gımnazıasynyń
bastaýysh synyp muǵalimi Qorǵanova Bazargúl Ándirqyzy
Taqyryby: «Álippe álemi - árippen ádemi»
Maqsaty: Alǵashqy qoldaryna ustaǵan, oqýǵa, jazýǵa úıretken «Álippelerimen» qoshtastyrý.
Mindetteri: oqýshylarǵa álippe men ana tiliniń mańyzyn túsindirý; ata - analarǵa balalarynyń jarty jylda qandaı bilim ıgergenin is júzinde kórsetý; oqýshylardyń estetıkalyq talǵamyn damyta túsý; oqýshylardy uıymshyldyqqa, dostyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń sýreti, Rámizder, sharlar, maqaldar, áripter, ınteraktıvti taqta, kórme sýretter.
Júrý barysy:
İ. Kirispe.
1. Qazaq bıi
Muǵalim:
- Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar!
Búgin sizder keshe ǵana júrekteri lúpildep, júreksine, jan - jaǵyna tańyrqaı qarap mektep tabaldyryǵyn attaǵan kishkentaı búldirshinderimizdiń endi, mine, ózderin oqýǵa, jazýǵa úıretken súıikti de qymbatty ÁLİPPElerimen qoshtasýǵa arnalǵan «Álippe álemi - árippen ádemi» atty erteńgiliginiń kýási bolǵaly otyrsyzdar.
ÁLİPPE — alǵashqy bilim men daǵdyny meńgertýge arnalǵan saýat ashý oqýlyǵy (arab álipbıiniń “alıf” jáne “ba” degen eki býynynan quralǵan). Saýat ashý Qazaqstanda san ǵasyr boıy arab álipbıi arqyly júrgizildi. 1995 j. bastaýysh synyptardyń jańa oqý baǵdarlamasyna oraı saýat ashý kezeńi 1 jyldan 6 aıǵa qysqartylyp, jańa Álippe (avtorlary Sh. Áýelbaev, Á. Naýryzbaeva, R. Qzǵuttynova, A. Qulajanova) jaryq kórdi. Álippede balalardy jas kezinen halqymyzdyń dástúrli dúnıetanymy men ádet - ǵurypyna baýlý, otanshylyqqa jáne adamgershilikke tárbıeleý maqsaty kózdeldi.
Oqýshynyń basty mindeti – oqý. Bilimin odan ári shyńdaý úshin úlken izdenispen eńbektenip, mektep qabyrǵasynan sapaly bilim alyp, ónegeli tárbıe alyp, elin, jerin qorǵaıtyn el azamat bolyp ósýi kerek. Álippeniń alǵashqy betinde Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń búldirshinderge arnalǵan danalyq sózinde bylaı degen:....
( Bir oqýshy daýystap oqyp beredi)
Elbasymyzdyń bul danalyq sózin jaı ǵana oqyp, qoımaı árdaıym jadymyzda saqtaıyq!
Balalaryńyzdyń árqashanda denderi saý bolyp, qanattary talmaı, bilim nárimen sýsyndap, bıik shyńdardan kórine bersin! Sizderdi jaqsy qylyqtarymen, úlken nátıjelerimen ylǵı da qýanta bersin! Júzderinen kúlki ketpesin!
Álippeni bitirdi balalarym,
Álippeden nár alǵan danalarym.
Ózi oqyp, jazatyn halge jetti,
Qutty bolsyn merekesi balalardyń!
Qurmetti, ata - analar!
Bala degen shirkin - aı baldaı eken,
Táttiligi jaıa men jaldaı eken.
Aryp - ashyp daladan kelgenińde,
Bal ıisin tattyryp aldaıdy eken,-
dep Kenen atamyz aıtqandaı búldirshinderimizdiń bal tiline kezek berelik.
İİ. Negizgi bólim
1. Ulpan
Eń alǵash alǵanymda Álippeni,
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi.
Men úshin jumbaq bolyp qalar ma edi,
Ustazym onyń kiltin alyp berdi.
2. Nuraılym
I can real, I can write,
I can speak English too
I love learning English
And what about you.
3. Almaz Abzal
I like to read,
I lake to play,
I lake to study every day,
I lake to jump,
I lake to run,
I lake to play,
It s fun.
4. Zeınep
I am pupil,
He is a pupil,
She is a pupil too,
I am a pupil,
You are teacher,
We love you.
2. «Syńǵyrla qońyraý» áni
3. «Álippe» balalarmen sahnaǵa shyǵady.
Álippe sóıleıdi:
- Álippede tizilgen
42 árip bar,
Tizilgen soń izimen,
Óz kezinde tanyp qal.
1. Alına B.
“A” degen bastap áripten.
Sóz qurap jaza bastadym
Taqyldap tańba tanyp men.
Osylaı alǵa attadym.
Ár áripti jattadym.
2. Álippe:
Alfavıttiń “A” turady basynda,
Árqashanda “Á” turady qasynda.
Baıqadyń ba “B” turady úshinshi,
Al osynyń syry nede túsinshi.
Bekarys: «A» degen ol analar ǵoı ardaqty,
Jannur: «Á» degen ol ákeler salmaqty.
Shattyq: «B» degen ol balalar ǵoı ádemi
Bizdiń elde úsheýi de kádeli.
Shynıaz: «D» degenim - dostyq, daryn, danalyq.
«E» degenim - eńbek, erlik, elimiz.
Alına B: «J» degenim - joldas, jaqsy jańalyq.
Aıda: «Z» degenim - zeıin, zerek, zergerlik.
Mereke: «I» degenim - ıgilik, ıba, ınabat.
Ilás: «K» degenim - kitap, kásip, kámpıt qoı.
Maqsat: «M» degenim - mektep, maqsat, mereke.
3. Amanjan:
Barlyq árip baǵaly,
Aıttyń ádil baǵany.
Áripsiz sóz bolmaıdy,
Býyn onsyz tolmaıdy.
Adam barlyq áripti,
Ardaqtaıdy qoldaıdy.
4. Aıjamal:
Álippem, meniń álippem,
Seni qolǵa alyp men.
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen.
5. Aıda:
Bar kitapqa bas bolǵan
«Álippe»- ǵylym anasy.
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy.
6. Álı:
Burqyraǵan bilimniń,
Qaınar kózin kórip pe eń?
Tom - tom qalyń kitaptyń,
Basy bolǵan álippem.
7. Jannur
Ásem oıý órnekpen,
Kómkerilgen Álippem.
Sen bolmasań bilimge,
Bastaıtyn joldy bilip pe em.
8. Shynıaz:
İzgilikti oıǵa toqıtyn,
Shákirt bop úzdik oqıtyn.
Álippe atty kememen,
Kezemin Bilim muhıtyn.
9. Bekarys:
Úıretti bizdi álippe,
42 derbes áripke.
Sóz, sóılem qurap áripten,
Laıyq boldyq dáripke
10. Aqerke:
Álippe saýatyńmen sanamdy ashtyń,
Dostarymmen teńdeı aralastym.
Úırenip, áripter men áńgimeni,
Kún saıyn alǵa qaraı qadam bastym.
11. Mereke:
İshi tolǵan áripke
Jaqsy kitap álippe
Álippeni alamyz,
Mektepke biz baramyz.
12. Talǵatov Dıas:
İshi tolǵan áripke
Jaqsy kitap álippe
Barlyq bilim - ilimniń
Aǵasy osy álippe.
13. Maqsat:
Álippe degen dańǵyl jol
Aparar seni alysqa
Jeńil emes aýyr jol
Tyrysyp baq namysqa.
Álippe.
- Oı, jaraısyńdar!
Jaqsy bilim kórimdik,
Bolsyn bizge halaıyq.
Ne úırenip, ne bildik,
Káne, ortaǵa salaıyq!
1. Sultan
Kelgende alǵash mektepke
Bilmeýshi edik árip te
Oqımyz qazir ertek te
Úıretken ony Álippe.
2. Anel:
Biz jazamyz «ana» dep
Biz jazamyz «dana» dep
Biz jazamyz «bala» dep
Biz jazamyz «Otan» dep.
3. Shattyq
Bıik - bıik taýlar dep
Qyzyl - jasyl baýlar dep
Qaharmandy el qazaq dep
Bolashaǵy ǵajap dep.
4. Dıas B:
Apa - ata atyn sen
Bizge úırettiń álippe
Bizge naǵyz jaqyndy
Senen bildik álippe.
5. Asylaı
Áke, sheshe, atyn sen,
Bizge úırettiń Álippe
Bizge jaqyn naǵyz sen,
Senen bildik árip te.
6. Ilás:
- Men endi ózim oqyp, ózim jaza alamyn. Ertegi, áńgimeni de óz betimshe oqı alamyn.
İİİ. «Bilim» aǵashyndaǵy tapsyrmalar:
1.«Meniń Otanym» kitabynan Alına Baǵyt mátin oqyp beredi.
2. Óleńder oqý. «Uıa»
3. «Kim kináli» óleńin sahnalaý.
4. «Shalqan» ertegisin sahnalaý.
5. «Kitaphana» mátinin oqytý
6. «Jarys» mátinin oqytý
7. Alfavıtti jatqa aıtý
İV. Álippemen qoshtasý.
1. Almaz Aqdaýlet:
Qosh bol, qutty álippem,
Kóp nárseni úırettiń.
Tanystyryp árippen,
Taqyldatyp sóılettiń.
2. Ilás
Tanystyrǵan 42 árippen,
Qosh bol, meniń qasıetti Álippem!
Seniń arqań oqı, jaza bilgenim,
Saýatty adam sanatyna engenim.
3. Aqnuraı:
Qosh bolyp tur, álippe, anamdaısyń,
Jaqsy bol dep, bizderge alańdaısyń.
Men úıretken áriptiń qudiretimen,
Deısiń bizge kirpish bolyp qalanǵaısyń.
4. Malık Alına:
Oryndaımyz álippe aqylyńdy,
Jarysqanda jazamyz taqymdy.
Qandaı aýyr bolsa da, oqý úshin,
Aıanbaımyz, jeńemiz bar qıyndy.
5. Maqsat:
Álippe, jarty jyldaı joldas boldym,
Ana tilge ákelip jalǵastyrdyń.
Ár áripti qostyryp, sózin qurap,
Hat tanytqan alǵashqy óziń boldyń.
6. Amanjan
«Álippemen» qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa ana tilin alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty, mine, balańyz.
Án: «Álippe» Baǵyt Alına
Álippe:
Ustazdar men balalar,
Atalar men analar
Tanysyńdar dosymmen,
Dostasyńdar osymen.
Attanǵanda búgin men,
Ana tilin tanyńdar,
Oqyp ana tilinen
Aqyl, bilim alyńdar.
- Qosh bolyńdar, balalar!
Muǵalim:
Álippemen qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa ana tilin alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty mine balańyz!
Ana tili:
- Sálemetsińder me, dostarym!
Balalar:
- Sálemetsiz be!
Ana tili:
Týǵan eldiń tilimin,
Aqyly men tanymyn.
Túsindirer bárine,
Ana tili pánimin.
Ana tiliń - aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette
1. Ilás: ANA TİLİM
Ana tilim – uranym,
Ana tilim – quralym,
Ana tilim – bolmasa
Myqty bolmas turaǵym.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim.
Ana tilim – bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
2. Zeınep: ANA TİLİ
Meıiri mol balaǵa
Barlyq, barlyq anaǵa,
Basymyzdy ıemiz,
Babamyzdyń tili dep.
Dalamyzdyń úni dep,
Ana tilin,
Ana tilin,
Ana tilin súıemiz.
3. Almaz:
Ana tilin bilmegen
Aqyly joq jelikbas.
Ana tilin súımegen
Halqyn súıip jarytpas.
Aqyl - oıyn dananyń
Ana tilden alamyn
Ana tilim ardaqty
Aq sútindeı anamnyń.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim,
Ana tilim bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
4. Aqerke: ANA TİLİ SABAǴYNDA
- Ana tili tym ońaı!
Dep Kúldirgen tyńdamaı
Terezege qarady,
Terekterdi sanady.
Ony kórip muǵalim,
Qoıdy kenet suraǵyn:
- Aıtshy, turyp sen endi
Anyqtaýysh degendi.
- Anyqtaýysh... Árıne...
Anyqtaıdy bárin de...
Kúbir sózi uzaryp,
Kúldirgen tur qyzaryp.
Ana tilin bilmeseń,
Ah urasyń kúnde sen.
Ádibaı
Bı: Túgel oqýshylar bıi.
- Osy bizder qandaımyz?
1. Anel:
Biz shebermiz.
2. Aqnuraı:
Myń buralǵan bıshimiz
3. Dıas B:
Biz qyzyqpyz, qyzyqpyz.
Sál erkeleý buzyqpyz.
4. Aıda
Ónerlimiz.
5. Asylaı:
Aqyldymyz.
6. Álı:
Úlkenge izettimiz,
7. Bekarys:
Kishige qamqorshymyz.
8. Ulpan
Kóp oqımyz,
9. Dıas Talǵatov:
Tereń toqımyz.
10. Nuraılym:
Janyp turǵan shyraqpyz,
11. Alına B:
Tolqyndy sý bulaqpyz.
12. Alına M:
Elimizdi órkendetin,
13. Sultan:
Qazaq tilin kórkemdetetin,
14. Almaz Abzal:
Babalarǵa taǵzym etetin,
15. Almaz Aqdaýlet
Analarǵa bas ıetin,
Bári:
Bilim degen ǵajaptyń
Álippesin meńgergen.
Bolashaǵy qazaqtyń
Bastalady bizderden.
Án: «Qazaqstan»
You Might Also Like
