- 05 naý. 2024 04:27
- 335
Bas árippen bastalyp jazylatyn sózder
Sabaqtyń taqyryby: Bas árippen bastalyp jazylatyn sózder. S. Kóbeev «Eki soqa»
Sabaqtyń maqsaty: Bas áripten bastalyp jazylatyn sózder týraly túsinikti keńeıtý. Mátinniń negizgi ıdeıasyn ashý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Jer – sý attarynyń bas árippen jazylatyndyǵyn uǵyndyrý, mátindi durys, túsinip oqýǵa úıretý.
Damytýshylyq: Túrli tapsyrmalardy oryndatý arqyly oqýshylardyń iskerlik, tanymdyq qabiletterin arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy eńbekqorlyqqa, saýattylyqqa, tazalyqqa tárbıeleý.
Ádis-tásilderi: Problemalyq, ishinara izdenis, ózindik jumys, salystyrý, suraq-jaýap.
Kórnekiligi: Karta, sýretter, tor basqan jáne tot baspaǵan temirler, syzbalar, kartochkalar t. b.
Pánaralyq baılanys: Dúnıetaný, matematıka
Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Qural – jabdyǵyn retke keltirý, oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Ótken materıaldardy eske túsirý.
1. Bas áripten bastalyp jazylatyn qandaı sózderdi bilesińder?
2. Endeshe, balalar «Kisi attaryn jalǵastyr» oıynyn oınaıyq.
3. Oljas
Nazerke Osy balalar qaıda turady?
Ernar
- Qapshaǵaı neniń aty?
- Qapshaǵaıda qandaı sý qoımasy bar?
- Qapshaǵaı sý qoımasyna qandaı ózen quıady?
- İle ózeni qaı kólge quıady?
Kartadan kórsetý.
Qapshaǵaı
İle Neniń aty? (Jer – sýdyń aty)
Balqash
İİİ. Jańa sabaq.
1. Maqsat qoıý
- Endeshe, balalar búgin sabaqta jer-sý attarynyń qalaı jazylatynyn bilemiz.
2. 135 – jattyǵý (oqytý, jazdyrtý, taldaý, suraq-jaýap arqyly qorytý)
- Almaty neniń aty?
- Balqash she?
- Medeý neniń aty?
- Jer-sý attary qandaı árippen jazylady? (Erejeni shyǵartý oqýshylardan suraý)
3. Salystyrý. Erejeni hormen oqytý.
4. 136 – jattyǵý (aýyzsha)
5. Toppen jumys.
6. Unaǵan jerdiń, sýdyń atyn qatystyryp sóılem quratý.
İV. Sergitý sáti.
Qane, qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Qarlyǵash bolyp
Ushyp – qonyp,
Ushyp – qonyp alaıyq.
1. – Qarlyǵash qandaı qusqa jatady?
– Kóktemde júrgiziletin qandaı jumys túrlerin bilemiz?
– Jerdi nemen jyrtady?
2. Spandıar Kóbeevtiń «Eki soqa» atty shyǵarmasyn oqıyq.
a) Sózdik jumys (soqa, tot)
á) Mátindi mánerlep oqyp berý.
b) Suraq-jaýap arqyly qorytý.
- Eki soqa qaıdan istelip shyqty?
- Bireýi kimniń qolyna tústi?
- Eginshi soqamen ne istedi?
- Al, ekinshi soqa ne istedi?
3. a) Eńbek týraly qandaı maqal-mátel bilesińder?
á) Maqaldy oqytý, túsindirý.
adamnyń atyn shyǵarady
Eńbek bilim beredi
ónerli etedi
4. Oıyn: «Kim tapqyr?»
Qanat, Marat ekeýi,
Qamshy óre alady
Talǵat, Talap ekeýi
Tamasha án salady
Samat, Saǵat ekeýi
Tógiltip kúı shertedi.
Babaq, Baraq ekeýi,
Biledi kóp ertegi.
Balalardy ónerli
Eseptep kór, sen endi? ! (8)
(Balalardyń atyn atap ber)
V. Qorytý.
Bas áripten bastalyp jazylatyn qandaı sózderdi bildik?
Vİ. Baǵalaý.
Aqtóbe oblysy,
Aqtóbe qalasy, «Symbat» jeke mektebi
Kýrmalova Asel Agısovna
Sabaqtyń maqsaty: Bas áripten bastalyp jazylatyn sózder týraly túsinikti keńeıtý. Mátinniń negizgi ıdeıasyn ashý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Jer – sý attarynyń bas árippen jazylatyndyǵyn uǵyndyrý, mátindi durys, túsinip oqýǵa úıretý.
Damytýshylyq: Túrli tapsyrmalardy oryndatý arqyly oqýshylardyń iskerlik, tanymdyq qabiletterin arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy eńbekqorlyqqa, saýattylyqqa, tazalyqqa tárbıeleý.
Ádis-tásilderi: Problemalyq, ishinara izdenis, ózindik jumys, salystyrý, suraq-jaýap.
Kórnekiligi: Karta, sýretter, tor basqan jáne tot baspaǵan temirler, syzbalar, kartochkalar t. b.
Pánaralyq baılanys: Dúnıetaný, matematıka
Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Qural – jabdyǵyn retke keltirý, oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Ótken materıaldardy eske túsirý.
1. Bas áripten bastalyp jazylatyn qandaı sózderdi bilesińder?
2. Endeshe, balalar «Kisi attaryn jalǵastyr» oıynyn oınaıyq.
3. Oljas
Nazerke Osy balalar qaıda turady?
Ernar
- Qapshaǵaı neniń aty?
- Qapshaǵaıda qandaı sý qoımasy bar?
- Qapshaǵaı sý qoımasyna qandaı ózen quıady?
- İle ózeni qaı kólge quıady?
Kartadan kórsetý.
Qapshaǵaı
İle Neniń aty? (Jer – sýdyń aty)
Balqash
İİİ. Jańa sabaq.
1. Maqsat qoıý
- Endeshe, balalar búgin sabaqta jer-sý attarynyń qalaı jazylatynyn bilemiz.
2. 135 – jattyǵý (oqytý, jazdyrtý, taldaý, suraq-jaýap arqyly qorytý)
- Almaty neniń aty?
- Balqash she?
- Medeý neniń aty?
- Jer-sý attary qandaı árippen jazylady? (Erejeni shyǵartý oqýshylardan suraý)
3. Salystyrý. Erejeni hormen oqytý.
4. 136 – jattyǵý (aýyzsha)
5. Toppen jumys.
6. Unaǵan jerdiń, sýdyń atyn qatystyryp sóılem quratý.
İV. Sergitý sáti.
Qane, qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Qarlyǵash bolyp
Ushyp – qonyp,
Ushyp – qonyp alaıyq.
1. – Qarlyǵash qandaı qusqa jatady?
– Kóktemde júrgiziletin qandaı jumys túrlerin bilemiz?
– Jerdi nemen jyrtady?
2. Spandıar Kóbeevtiń «Eki soqa» atty shyǵarmasyn oqıyq.
a) Sózdik jumys (soqa, tot)
á) Mátindi mánerlep oqyp berý.
b) Suraq-jaýap arqyly qorytý.
- Eki soqa qaıdan istelip shyqty?
- Bireýi kimniń qolyna tústi?
- Eginshi soqamen ne istedi?
- Al, ekinshi soqa ne istedi?
3. a) Eńbek týraly qandaı maqal-mátel bilesińder?
á) Maqaldy oqytý, túsindirý.
adamnyń atyn shyǵarady
Eńbek bilim beredi
ónerli etedi
4. Oıyn: «Kim tapqyr?»
Qanat, Marat ekeýi,
Qamshy óre alady
Talǵat, Talap ekeýi
Tamasha án salady
Samat, Saǵat ekeýi
Tógiltip kúı shertedi.
Babaq, Baraq ekeýi,
Biledi kóp ertegi.
Balalardy ónerli
Eseptep kór, sen endi? ! (8)
(Balalardyń atyn atap ber)
V. Qorytý.
Bas áripten bastalyp jazylatyn qandaı sózderdi bildik?
Vİ. Baǵalaý.
Aqtóbe oblysy,
Aqtóbe qalasy, «Symbat» jeke mektebi
Kýrmalova Asel Agısovna