Qazaqstandyqtar páter satyp alyp, ony jalǵa berýdi ınvestısıanyń eń jaqsy tásili dep jıi esepteıdi. Alaıda sarapshynyń esepteýinshe, mundaı salymdar balama nusqalarmen salystyrǵanda tıimdi emes. Bul týraly infohub.kz saıty habarlaıdy.
Baspana tek qajettilik qana emes, ınvestısıalyq qural retinde de qarastyrylady. Aqsha salýdyń eń keń taralǵan ıdeıasy – «qazaqstandyq arman»: páter satyp alyp, ony jalǵa berý jáne baǵanyń únemi ósýin kútý. Alaıda táýelsiz qarjylyq keńesshi Aman Álimbaev óziniń Telegram-arnasynda jalǵa beriletin baspananyń baǵaly qaǵazdar portfeline salystyrǵanda qansha tabys ákeletinin eseptedi.
Bir qaraǵanda, Qazaqstanda baspana qymbattap jatqandaı kórinedi. Biraq valúta baǵamyndaǵy aıyrmashylyqty eskersek, jaǵdaı basqasha. 2008 jylǵy eń joǵary kórsetkishte Almatyda bir sharshy metr shamamen 2600 dollar turdy. Qazir teńgeniń nyǵaıýyna qaramastan, shamamen 1650 dollar. 18 jyl ótse de, baǵa áli de pıkten 37%-ǵa tómen. Teńgemen eseptegende sol bir sharshy metr 2,5 ese qymbattaǵan, biraq aıyrmany devalvasıa «jep qoıdy». 2022 jyly baǵanyń kúrt sekirýi birjolǵy jappaı zeınetaqy jınaqtaryn alýmen túsindiriledi, ol qaıtalanbaıdy.
2010 jyly (2008 jylǵy quldyraýdan keıin) páter satyp alýshylar bir sharshy metr úshin 1600 dollar jumsaǵan bolar edi, al qazirgi baǵa 1650 dollar. Iaǵnı 15 jyldan astam ýaqyt ishinde ósim joqtyń qasy: 45 sharshy metrlik páterdiń quny 2010 jyly da, 2026 jyly da 72 000 dollardy quraıdy. Sondaı-aq dollar ınflásıaǵa ushyrady. Jaldaý kirisin eskersek, jaǵdaı jaqsyraq, biraq eń tıimdi emes.
Almaty men Astanadaǵy uzaq merzimdi jaldaýdyń jalpy kiristiligi qazir teńgemen jylyna 6–8% shamasynda — salyqtar, bos turý, jóndeý jáne tozý shyǵyndaryn shegergenge deıin. Bazalyq mólsherleme 17% bolǵanda, QDKQ kepildigimen teńgelik depozıtter — jalǵa alýshylarsyz, jóndeýsiz jáne basqa da shyǵyndarsyz — aıtarlyqtaı kóp tabys ákeledi. Joǵary ınflásıa kezinde baspana qunynyń ósýi múldem joıylýy múmkin: eger jyldyq ınflásıa 10% bolsa jáne baspana baǵasy 10%-ǵa ósse, naqty qun ózgermeıdi. Qazaqstandyqtar tabysty tek jaldaý esebinen alady, al qun ósimi derlik nólge teń boldy.
Salyqtardy, bos turýdan bolǵan shyǵyndardy, jóndeý jáne amortızasıa shyǵyndaryn shegergennen keıin páter orta eseppen 20–30% kirisinen aıyrylady. Degenmen paıda oń bolyp qalady. Nátıjesinde páter taza jaldaý kirisimen birge 72 000 dollardy shamamen 133 000 dollarǵa aınaldyrar edi, eger jaldaýdan túsken tabys qaıta ınvestısıalansa. Salystyrý úshin, dál sol 72 000 dollar S&P 500 ındeksinde 476 000 dollarǵa deıin óser edi, al dıvıdendterdi qaıta ınvestısıalaǵanda shamamen 649 000 dollarǵa jetedi. Osylaısha, páter kapıtaldy eki ese arttyrsa, ındeks ony 7–9 esege kóbeıtedi. Ári 2010 jyl jyljymaıtyn múlikke kirýdiń tamasha kezi ekenin eskersek; 2008 jylǵy pıkte satyp alǵandar áli de shyǵynda.
Baspananyń ınvestısıalyq aktıv retindegi kiristiligi sońǵy 16 jylda qor bırjasy qorlaryna ınvestısıalaýdan tómen, al joǵary ınflásıany eskersek, bank depozıtinen de tómen. Investısıanyń óz táýekelderi bar ekenin jáne oǵan tıisti daıyndyqpen kelý kerektigin umytpaý mańyzdy.