InfoHub Logo

Bilim salasy: Qatynas
UOİÁ: Til damytý
Taqyryby: «Kúz jomart»
Maqsaty: Balalardy qorshaǵan ortanyń áserimen tanystyrý. Kúz mezgiliniń baılyǵyn, jomarttyǵyn is - áreket izdený arqyly shyǵarmashylyǵyn damytý, oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, tabıǵatqa baılanysty halyq boljamdaryn sóz qoryna engizip, tabıǵattyń jaǵymdy, jaǵymsyz paıdaly, zıandy kezeńderin sıpattaý. Balanyń oıyn jetkizýge múmkinshilik jasaý. Balalardy tabıǵatty qorǵaýǵa, kútip – baptaýǵa tárbıeleý.
Kerekti quraldar: Japyraqtar, jemis aǵashy, slaıd arqyly balalardyń daladaǵy baqylaý kezindegi is - áreketiniń sýretterin kórsetý. Kún, bult, torǵaılar, shegirtkeler.
Qoldanylatyn tehnologıa: TRIZ tehnologıasynyń elementterin qoldaný.
Ádisteri: oı qozǵaý, suraq – jaýap, áńgimelesý, qaıtalaý, jumbaqtar jasyrý, sahnalaý.
Balalar shattyq sheńber quryp kelgen qonaqtarmen bir - birimen amandasý.

Armysyń, qaıyrymdy Aspan ata,
Armysyń meıirimdi Jer ana
Armysyń altyn kún!
Qaıyrly tań, qaıyrly kún
Armysyń dostarym
Armysyń qonaqtar
Mýzykamen jel kiredi. Japyraq shashyp, shyǵyp ketedi.

Oı jattyǵýy:
- Balalar qaı ýaqytta jel turǵanda japyraqtar ushady, tógiledi.
Shashylǵan japyraqtyń qupıasyn ashý.
Ár japyraqta kórsetilgen sýretten tapsyrmalardy jumbaqtap aıtý.
- Ol jándik
- Tabıǵatqa zıanyn keltiredi
- Ózine tán erekshe dybysy bar
- Ushady, ári sekiredi
ol ne? (Shegirtke)
- Ol ushady?
- Tabıǵat qamqorshysy?
- Ol uıada turady, qurt qumyrsqamen qorektenedi
Ol ne? (qus)
Men shyryldaýyq shegirtkemin
Yrshyp júrip án salamyn
Saýyq saıran quramyz
Kúnde dýman, kúnde toı,
Meniń jaǵdaıym jaqsy
Rahat, rahat ha - ha kúledi.
Alma aǵashyna baryp almalardy jep, dostaryn shaqyrady.
- Dostarym, kelińder
Ushyp qustar keledi
Kim bizdi shaqyrǵan?

Alıhan: Qustar qaıtyp kúz bolsyn
Sur bult japty aspandy
Japyraq túsip gúl salyp
Qys yzǵary bastaldy
Gúlsana: Qustar qaıtyp án salyp
Bult torlady aspandy
Jaz keledi, jar salyp
Kúzgi sýyq bastaldy.
- Balalar shegirtkeler, qustar aǵashtaǵy almany jep jatyr. Jeı bersin be? Ne isteımiz? Kimnen kómek suraımyz?
Ol úshin myna japyraqta beınelengen sýretti tabaıyq. Múmkin sol kómek berer.
- ol bolsa bárimiz kóńilsiz bolamyz
- onyń jylaǵany tabıǵatqa paıdaly
- aspandy torlaıdy
Ol ne? (bult)
Bult keledi?
- Sálemetsiz be, qonaqtar, balalar!
Kúzgi kók bult, men bolamyn.
Kóterilip teńizden,
Aspanǵa bıik baramyn.
Qalasam kázir senderge,
Jańbyr bolyp jaýamyn.
Qustar men shegirtkege sý shashý.
Bult ornynda turady

Tárbıeshi:- Rahmet, bult bizdiń jemisterimizdi shegirtkeden qorǵadyń.
- Balalar, meniń qolymda taǵy bir sýret qaldy, sony taýyp kóreıikshi.
- ol bolǵanda barlyǵymyz kóńildi júremiz;
- ony barlyq tiri tabıǵat jaqsy kóredi.
- ol jylytady, aınalaǵa shýaǵyn shashady,
Ol ne? (kún)

Kún: - Sálemetsiz be, balalar!
Men jarqyrap tóbede,
Nuryn tógip turamyn.
Shýaq shashyp bárińe,
Bala janyn uǵamyn.

Bult: - Qabaǵyn túıip.
Kún, kún toqtaı tur
Kózime meniń qulaq túr.
İshim toly sýǵa
Sýsyz ómir bola ma?
Joq men bárine kerekpin. Men myqtymyn.

Tárbıeshi: - Balalar ne isteımiz? Bult pen kún daýlasyp tura bere me?
- Joq árıne, ekeýi de kerek tabıǵatqa, sondyqtan dos bolý kerek.
- Dostastyrý úshin ne oılasaq eken?
- Balalar, múmkin oıyn oınarmyz. Kún men bulttyń jaqsy jaǵymen, jaman jaǵyn aıtaıyq. Sonda olar ekeýiniń de kerektigin seziner.
Oıyn: «Aq pen qara»
Maqsaty: Balalarǵa zattardyń jaqsy jáne jaǵymdy qasıetterin ajyrata alýǵa úıretý.

Sergitý sáti:
Bult qabaǵyn túıip ap,
Búrkep aldy aspandy.
Tyrs - tyrs tyrsyldap,
Jańbyr jaýa bastady.

Kúnge qoldy sozamyz
Kúnnen jylý alamyz
Boıymyzǵa taratyp,
Biz kóńildi bolamyz.
Halyq boljamdary
- Balalar jyl mezgilderine baılanysty halyq boljamdaryn bilesińder ma?
- Mızam shýaq
- Qarasha aıynda kempirqosaq kórinse qys qatty bolady. Kóktem jańbyrly bolady. - Qarasha aıynda qar erte tússe kóktem erte túsedi. Qarashada masa ushyrassa kóktem erte keledi.
Kúz týraly jumbaq:
Kúzgi japyraqtar
Altyn, sary, qyzyl, kók
Alýan - alýan japyraq,
Kúzgi baqta kúlimdep
Kóz tartady jalbyrap.

Oı, alaqaı, tamasha,
Shashý shashty japyraq
Baqtyń ishi alasha,
Aýnar ma dep jatyp ap!

Kúnshýaqqa maýjyrap
Jatyr edi atyrap,
Aǵashtardan jamyrap,
Ushty kenet japyraq.
Baılyǵyn, molshylyǵyn jańbyryn, jelin, jomarttyǵyn, bolashaǵyn ala keldi t. b.
Kúz keledi qasynda qyrkúıek, qazan, qarasha aılary bar.
Úsh aı taqpaǵyn aıtady
1. Bir - birine jer aspan,
Meıirimmen qarasqan
Ustaz shákirt júzdesken
Qosh kelipsiz kúz desken

2. Qazan aıy bolypty,
Qambaǵa astyq tolypty.
Sary dalany sándetip,
Dýmandatyp ándetip.

3. Kún sýytyp barady
Maldar qolǵa qarady.
Qarasha aýyl dalamyz,
Qysqa daıyn qalamyz.
- Balalar nege kúzdi «Jomart kúz» dep ataıdy?
Kúz:- Iá men jomartpyn. «Mereke basy, án bolar, bereke basy dán bolar»- dep halyq beker aıtpaǵan. Men kóktemde ekken mol astyqty jınap qambalarǵa toltyrdym. Maǵan kimderdiń kómekteskenin bilesińder me? Oılanyp kórińder?
Áýenmen Jer ana, dıhan, ata keledi.
Dıhan ata: (qolynda ketpen)
- Senderge aıtar amanatym.
Qaladaǵy órenderim eshqashan,
Umytpańdar, babalardyń ketpenin!
Jer Ana! Qolynda nan, jemister. Dastarhan mol bolsyn, molshylyq bereke bolsyn.
Sózjumbaq: sabantoıǵa baılanysty
Án: «Sabantoı»

Kútiletin nátıjeler:
Biledi: kúz mezgiliniń baılyǵyn, jomarttyǵyn, tabıǵattyń jaǵymdy, jaǵymsyz paıdaly, zıandy kezeńderin
Igeredi: balalar tabıǵatty qorǵaýdy, kútip – baptaýdy
Meńgeredi: tabıǵatqa baılanysty halyq boljamdaryn