- 05 naý. 2024 01:22
- 226
Matematıka – barlyq ǵylymdar patshasy, al arıfmetıka onyń patshasy
Synyby: 9, 10, 11 synyptar
Taqyryby: «Matematıka – barlyq ǵylymdar patshasy, al arıfmetıka onyń patshasy»
Maqsaty: Oqýshylardyń bilim deńgeıin anyqtaý, oılaý qabiletin damytý, matematıka pánine degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq izdenisin, tapqyrlyǵyn, zerektigin, oılaýǵa ıkemdiligin damytýǵa yqpal etý. Oqýshylardy alǵyrlyqqa, shapshańdyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Túri: Matematıkalyq saıys
Ádisi: Top boıynsha jumys
Kórnekiligi: Jyljymaly taqta, ártúrli sýretter, kesteler, qanatty sózder.
Jospary:
İ. Kirispe sóz
İİ. Ómir derek (tanystyrý, emblema qorǵaý)
İİİ. Shapshańdyq (9 synyp)
İV. Baıqaǵyshtyq (top boıynsha jumys)
V. Fıgýralardy qurastyrý (10 synyp)
Vİ. Formýlalar álemi (top boıynsha jumys)
Vİİ. Ár qolda – óziniń isi (jankúıerler saıysy)
Vİİİ. Myqty bolsań, jeńip kór (11 synyp)
İX. Kúldirgi jumbaq sheshý ( top boıynsha jumys)
X. Top jetekshilerimen saıys (sóz quraý)
Xİ. Qorytyndy.
İ. Kirispe sóz.
- Ýa, jarandar, jarandar!
Báriń beri qarańdar,
Bárine jar salaıyn
Búgingi saıys tórinde,
Matematıka elinde,
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi saıys jasaıyq.
Asyp áste saspaıyq
Batyl qadam jasaıyq,
Saıys qyzyǵyn, eı dostar,
Osylaısha shabytpen
Qane endi bastaıyq!
Báıgege túsip jaryspaı
Júıriktiń baǵy janar ma?
Bilim men óner jarysyp,
Tárbıe, tálim tabar mán.
Bul báıge oıdyń báıgesi,
Kim júırik oıǵa, sol alda
Synaý úshin ózderiniń baqtaryn
Shyqsyn qane, ónerimen ortaǵa!
Ortaǵa saıysqa túskeli otyrǵan toptardy shaqyramyz.
1 – top.
Úlgili tártip, jaqsy oqý,
Alǵa qoıǵan maqsaty.
Árqashanda mektepte,
Shyǵyp júrgen jaqsy aty, - dep ortamyzǵa Arhımed tobyn shaqyramyz. Qarsy alyńyzdar!
2 – top.
Jınalǵan ylǵı daryndar,
Júrekte ot, kózderinde jalyn bar.
Pıfagor tobyn tosaıyq
Qol soǵyp, qarsy alaıyq. Ortaǵa Pıfagor toby shyǵady.
3 – top.
Ýa, halaıyq, halaıyq!
Bárine jar salaıyq.
Bul saıysqa qatysýǵa,
Logarıfm toby
Kelip tur ortamyzǵa. «Logarıfm» tobyn qarsy alyńyzdar!
Shyn júırik shabysynan tanylady,
Naqty bilim, tereń oı synalady.
Baǵa berer ádilqazy ortamyzda
Sizderge qurmetpenen qol soǵylady.
Endi ádilqazy múshelerimen tanystyrýǵa ruqsat etińizder.
Al, qanekı saıysty biz bastaıyq
Ózimizdi tanystyryp tastaıyq – dep sóz kezegin ár topqa beremiz. Ár top ózderin tanystyrady.
İİ. Ómirderek (tanystyrý, emblema qorǵaý)
İİİ. Shapshańdyq (9 synyp)
Ár toptan ortaǵa 9 synyp oqýshylary shyǵady. Oqýshylardyń aldaryna 0 – 9 - ǵa deıingi sıfrlar jazylǵan kartochkalar qoıylady. Kóbeıtindini, qosyndyny aıyrmany jáne bólindini eki sıfr arqyly tez kartochkalarymen kórsetýleri kerek. Qaı top buryn kórsetse, sol top shapshańdyq tanytady. Árbir durys jáne birinshi kórsetilgen jaýap 5 baldyq júıemen baǵalanady.
Taqyryby: «Matematıka – barlyq ǵylymdar patshasy, al arıfmetıka onyń patshasy»
Maqsaty: Oqýshylardyń bilim deńgeıin anyqtaý, oılaý qabiletin damytý, matematıka pánine degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq izdenisin, tapqyrlyǵyn, zerektigin, oılaýǵa ıkemdiligin damytýǵa yqpal etý. Oqýshylardy alǵyrlyqqa, shapshańdyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Túri: Matematıkalyq saıys
Ádisi: Top boıynsha jumys
Kórnekiligi: Jyljymaly taqta, ártúrli sýretter, kesteler, qanatty sózder.
Jospary:
İ. Kirispe sóz
İİ. Ómir derek (tanystyrý, emblema qorǵaý)
İİİ. Shapshańdyq (9 synyp)
İV. Baıqaǵyshtyq (top boıynsha jumys)
V. Fıgýralardy qurastyrý (10 synyp)
Vİ. Formýlalar álemi (top boıynsha jumys)
Vİİ. Ár qolda – óziniń isi (jankúıerler saıysy)
Vİİİ. Myqty bolsań, jeńip kór (11 synyp)
İX. Kúldirgi jumbaq sheshý ( top boıynsha jumys)
X. Top jetekshilerimen saıys (sóz quraý)
Xİ. Qorytyndy.
İ. Kirispe sóz.
- Ýa, jarandar, jarandar!
Báriń beri qarańdar,
Bárine jar salaıyn
Búgingi saıys tórinde,
Matematıka elinde,
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi saıys jasaıyq.
Asyp áste saspaıyq
Batyl qadam jasaıyq,
Saıys qyzyǵyn, eı dostar,
Osylaısha shabytpen
Qane endi bastaıyq!
Báıgege túsip jaryspaı
Júıriktiń baǵy janar ma?
Bilim men óner jarysyp,
Tárbıe, tálim tabar mán.
Bul báıge oıdyń báıgesi,
Kim júırik oıǵa, sol alda
Synaý úshin ózderiniń baqtaryn
Shyqsyn qane, ónerimen ortaǵa!
Ortaǵa saıysqa túskeli otyrǵan toptardy shaqyramyz.
1 – top.
Úlgili tártip, jaqsy oqý,
Alǵa qoıǵan maqsaty.
Árqashanda mektepte,
Shyǵyp júrgen jaqsy aty, - dep ortamyzǵa Arhımed tobyn shaqyramyz. Qarsy alyńyzdar!
2 – top.
Jınalǵan ylǵı daryndar,
Júrekte ot, kózderinde jalyn bar.
Pıfagor tobyn tosaıyq
Qol soǵyp, qarsy alaıyq. Ortaǵa Pıfagor toby shyǵady.
3 – top.
Ýa, halaıyq, halaıyq!
Bárine jar salaıyq.
Bul saıysqa qatysýǵa,
Logarıfm toby
Kelip tur ortamyzǵa. «Logarıfm» tobyn qarsy alyńyzdar!
Shyn júırik shabysynan tanylady,
Naqty bilim, tereń oı synalady.
Baǵa berer ádilqazy ortamyzda
Sizderge qurmetpenen qol soǵylady.
Endi ádilqazy múshelerimen tanystyrýǵa ruqsat etińizder.
Al, qanekı saıysty biz bastaıyq
Ózimizdi tanystyryp tastaıyq – dep sóz kezegin ár topqa beremiz. Ár top ózderin tanystyrady.
İİ. Ómirderek (tanystyrý, emblema qorǵaý)
İİİ. Shapshańdyq (9 synyp)
Ár toptan ortaǵa 9 synyp oqýshylary shyǵady. Oqýshylardyń aldaryna 0 – 9 - ǵa deıingi sıfrlar jazylǵan kartochkalar qoıylady. Kóbeıtindini, qosyndyny aıyrmany jáne bólindini eki sıfr arqyly tez kartochkalarymen kórsetýleri kerek. Qaı top buryn kórsetse, sol top shapshańdyq tanytady. Árbir durys jáne birinshi kórsetilgen jaýap 5 baldyq júıemen baǵalanady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.