Polshanyń Konotope aýylynda Eýropadaǵy eń bıik Márıam ana músininiń saltanatty ashylýy ótti. Monýmenttiń bıiktigi 55,6 metrdi quraıdy, bul ony Rıo-de-Janeırodaǵy áıgili Hrıstos-Qutqarýshy músininen jáne Polshanyń Svebodzın qalasyndaǵy Hrıstos Patsha eskertkishinen de bıik etedi. Jańa músin tek Fılıppındegi 98 metrlik Márıam ana músininen ǵana kem túsedi, dep habarlaıdy infohub.kz saıty.
Saltanatty ashylý rásimi áserli kórinispen ótti: eki tikushaq músinniń ústinen aınalyp, qonaqtarǵa raýshan gúliniń japyraqtaryn shashty, al jınalǵandarǵa fólklorlyq аnsámbl án men bı kórsetti. Eskertkish jaqyn mańda turatyn jergilikti mıllıoner kásipker Roman Karkosık pen onyń jubaıy Grajınanyń qarajatyna turǵyzyldy.
Monýment turǵyndary 150 adamnan az aýylda, tikeleı dalaǵa ornatylǵan. Saltanatqa Polshanyń burynǵy prezıdenti, Beıbitshilik syılyǵynyń laýreaty, 82 jastaǵy Leh Valensa keldi. Músindi jergilikti epıskop Kshıshtof Vetkovskı batasyn berdi. Onyń aıtýynsha, qoldaryn jaıǵan alyp beıne adamdarǵa Qudaıdy eske salyp, bos áýreshilikten alystatýy tıis. Ashylýy Qasıetti Márıamnyń kókke kóterilý merekesine oraılastyryldy.
Buǵan deıin Volfgang Amadeı Mosarttyń týǵan qalasy Zalsbýrgte onyń 270 jyldyǵyna arnalǵan kórkem ınstallásıa aıasynda ornatylǵan 320 kompozıtordyń altyn músininiń 210-y bir aı ishinde joǵalǵany habarlanǵan bolatyn. Installásıa 15 shildede ashylǵan edi.