- 05 naý. 2024 01:24
- 277
Qazaq álipbıi
Qazaq tili 5 - synyp
Sabaq taqyryby: Qazaq álipbıi
Sabaqtyń bilimdilik maqsaty: Qazaq álipbıiniń quramy men retin jáne tarıhymen tanysady, óz oılaryn ushqyr utymdy jetkizip, tapsyrmalar arqyly bir - birin tyńdaýǵa, syılaýǵa daǵdylanady jáne basqanyń eńbegin ádil baǵalaýǵa úırenedi
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Birin - biri túsindirý, taldaý, jattyǵý oryndaý, oılaý, dáleldeý.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, túrli tústi flomasterler
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh.
Muǵalimniń is - áreketi: Ótken taqyryptar, jańa sabaq barysynda ashyq suraqtar qoıý, Klaster toltyrtý jáne baǵyt - baǵdar berý, qajetti quraldarmen qamtamasyz etý, keste daıyndaý
Oqýshynyń is - áreketi: Birin - biri oqytý arqyly túsiný, suraqtarǵa jaýap berý, oqýlyqpen jumys jasaý, taldaý, toptastyrý, Klaster qurý, esse jazý.
Kútiletin nátıje: Ótken sabaqta alǵan bilimderin bekitedi, toppen, birin - biri oqytý arqyly jańa sabaqty túsinedi, jattyǵý jasaý, taldaý jasaý arqyly bilimderin keńeıtedi, toptastyrý jumystaryn jasaı otyryp ózin - ózi baǵalaýǵa úırenedi, túsinikteme kestesin toltyrý arqyly oılaryn jınaqtaıdy.
Baǵalaý formasy: topbasshynyń baǵalaýy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
«Shattyq sheńberi» qýanysh syılaý. Sanaý arqyly 3 - topqa bóliný.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: 1. Bir býyndy sózderdiń daýysty, daýyssyz dybystaryn ózgertip, jańa sózder qurańdar:
at, tal, soı, aq, es, in, ul, kún, qaq, jaz.
2. Jańa sózdiń birine mátin qura
İİİ. Jańa sabaq Toptyq jumys
A) Oılan, toptas, pikirles.
- Balalar, álipbı degendi qalaı túsinesińder? (toptastyrý)
Á) Jumystaryn qorǵaý (birin - biri qaıtalamaı, tolyqtyryp otyrý kerektigi eskertiledi)
B) Oqýlyqpen jumys ( toppen jańa taqyrypty oqyp, syzbalaryn tolyqtyrady)
V) Klaster qorǵaý.
Oqýlyqtaǵy erejeni paıdalanyp klasterdi toltyrady
Árip
↓
42
tańba
Jazba túri bar
Baspa túri bar
Sózdikterde paıdalanylady
Bas árip
Kishi árip
Ornalasý tártibi bar
Tól 9 árip bar
G) Sergitý sáti «Aına»
İY. Tapsyrma
1 - top - Áripterdi álipbı retimen jazý
2 - top - Joǵalǵan áripterdi qoı.
Q... za...... azba m... ralar... ny... k... psh... ligi ara... á... ipbı... arq... ly bizdiń... ama... ymy... ǵa jet... i. 1912 jy... y... hmet Ba... tur... ynov a... ab álip... ıin... n.. giz... elgen qa... aq jazýy... a al... ǵash re... orma ja... a... y.
3 – top - Myna sózderdi bas árippen jazyp, maǵynasynda qandaı ózgeris bolǵanyn aıtyńdar.
qanat, bolat, berik, sáýle, ádil, bek, astana, taraz, raýshan, raıhan, altyn, kúmis, samal, dıdar.
Jumystaryn qorǵaý
Ú. Refleksıa
A) Myna sandardyń mánisin aıtyńdar (aýyzsha)
42 -
40 -
2 -
15 -
26 -
1912 -
1929 -
1940 -
Á) Esse jazý
Úİ. Úı tapsyrmasy
1. 239 - jattyǵýdy sharty boıynsha oryndaý
2. Basqa tilderdegi álipbıdegi áripterdiń sanyn bilip kelý
Úİİ. Baǵalaý
Top basshysy upaılaryn sanap, qoıǵan baǵasyn aıtady. Ózderiniń qoıǵan baǵalarymen salystyryp, pikirlerin aıtady.
Sabaq taqyryby: Qazaq álipbıi
Sabaqtyń bilimdilik maqsaty: Qazaq álipbıiniń quramy men retin jáne tarıhymen tanysady, óz oılaryn ushqyr utymdy jetkizip, tapsyrmalar arqyly bir - birin tyńdaýǵa, syılaýǵa daǵdylanady jáne basqanyń eńbegin ádil baǵalaýǵa úırenedi
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Birin - biri túsindirý, taldaý, jattyǵý oryndaý, oılaý, dáleldeý.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, túrli tústi flomasterler
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh.
Muǵalimniń is - áreketi: Ótken taqyryptar, jańa sabaq barysynda ashyq suraqtar qoıý, Klaster toltyrtý jáne baǵyt - baǵdar berý, qajetti quraldarmen qamtamasyz etý, keste daıyndaý
Oqýshynyń is - áreketi: Birin - biri oqytý arqyly túsiný, suraqtarǵa jaýap berý, oqýlyqpen jumys jasaý, taldaý, toptastyrý, Klaster qurý, esse jazý.
Kútiletin nátıje: Ótken sabaqta alǵan bilimderin bekitedi, toppen, birin - biri oqytý arqyly jańa sabaqty túsinedi, jattyǵý jasaý, taldaý jasaý arqyly bilimderin keńeıtedi, toptastyrý jumystaryn jasaı otyryp ózin - ózi baǵalaýǵa úırenedi, túsinikteme kestesin toltyrý arqyly oılaryn jınaqtaıdy.
Baǵalaý formasy: topbasshynyń baǵalaýy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
«Shattyq sheńberi» qýanysh syılaý. Sanaý arqyly 3 - topqa bóliný.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: 1. Bir býyndy sózderdiń daýysty, daýyssyz dybystaryn ózgertip, jańa sózder qurańdar:
at, tal, soı, aq, es, in, ul, kún, qaq, jaz.
2. Jańa sózdiń birine mátin qura
İİİ. Jańa sabaq Toptyq jumys
A) Oılan, toptas, pikirles.
- Balalar, álipbı degendi qalaı túsinesińder? (toptastyrý)
Á) Jumystaryn qorǵaý (birin - biri qaıtalamaı, tolyqtyryp otyrý kerektigi eskertiledi)
B) Oqýlyqpen jumys ( toppen jańa taqyrypty oqyp, syzbalaryn tolyqtyrady)
V) Klaster qorǵaý.
Oqýlyqtaǵy erejeni paıdalanyp klasterdi toltyrady
Árip
↓
42
tańba
Jazba túri bar
Baspa túri bar
Sózdikterde paıdalanylady
Bas árip
Kishi árip
Ornalasý tártibi bar
Tól 9 árip bar
G) Sergitý sáti «Aına»
İY. Tapsyrma
1 - top - Áripterdi álipbı retimen jazý
2 - top - Joǵalǵan áripterdi qoı.
Q... za...... azba m... ralar... ny... k... psh... ligi ara... á... ipbı... arq... ly bizdiń... ama... ymy... ǵa jet... i. 1912 jy... y... hmet Ba... tur... ynov a... ab álip... ıin... n.. giz... elgen qa... aq jazýy... a al... ǵash re... orma ja... a... y.
3 – top - Myna sózderdi bas árippen jazyp, maǵynasynda qandaı ózgeris bolǵanyn aıtyńdar.
qanat, bolat, berik, sáýle, ádil, bek, astana, taraz, raýshan, raıhan, altyn, kúmis, samal, dıdar.
Jumystaryn qorǵaý
Ú. Refleksıa
A) Myna sandardyń mánisin aıtyńdar (aýyzsha)
42 -
40 -
2 -
15 -
26 -
1912 -
1929 -
1940 -
Á) Esse jazý
Úİ. Úı tapsyrmasy
1. 239 - jattyǵýdy sharty boıynsha oryndaý
2. Basqa tilderdegi álipbıdegi áripterdiń sanyn bilip kelý
Úİİ. Baǵalaý
Top basshysy upaılaryn sanap, qoıǵan baǵasyn aıtady. Ózderiniń qoıǵan baǵalarymen salystyryp, pikirlerin aıtady.